Kolm tekstiiliteemalist näitust

Vaiko Edur

Olete kutsutud kolme tekstiiliteemalise näituse avamisele
reedel, 30. novembril kell 15.00
UUE KUNSTI MUUSEUMIS
Esplanaadi 10, Pärnu

“JÄRJE HOIDJA”
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus
Uue Kunsti Muuseumis
30. nov. 2012 – 20. jaan. 2013
 
TeKL-i 2012 aastanäituse “JÄRJE HOIDJA” märksõnadeks on kestvus ja järjepidevus.
Tekstiilikunst on läbi aegade olnud tehnikate ja traditsioonide hoidja, püsivate väärtuste kandja. Millised ka pole olnud erinevate kümnendite väärtushinnangud ja saavutatud loomingulised tipud, kunstnikud on pürginud aina edasi. Tekstiilikunsti tulevikku on püütud ennustada ja suunata, kuid traditsioonid püsivad. Uus on tihti hästiunustatud vana.
Ka kiirelt muutuvas maailmas, uute materjalide, masinate ja tehniliste teostuse ulmeliste võimaluste kõrval on kunstniku võimed, oskused ja käeline tegevus endiselt asendamatud. Tänagi eeldatakse, et tekstiil on tarbitav:mõjutab selle kandjat või ruumi emotsionaalselt, muudab, kaunistab, soojendab, tekitab erinevaid dimensioone. Liikudes edasi, läbi muutuste või järjepidevuse, on järje hoidmine tekstiilikunsti kestma jäämise lubadus.
Näitusel osalevad: Mari Haavel, Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Mariann Kallas, Aili Kivioja, Peeter Kuutma, Riste Laaasberg, Maasike Maasik, Eva Mustonen, Tarmo Mäesalu, Merike Männi, Ilme-Anu Neemre, Aet Ollisaar; Ene Pars, Erika Pedak, Ülle Raadik, Anu Raud, Ilme Rätsep, Eve Selisaar, Malle- Maria Sild, Ludmilla Swarzevskaja, Kaire Tali, Reet Talimaa, Milvi Thalheim, Aet Ollisaar, Mari Kõrgesaar, Maija-Liisa Kruus.
Tekst: Ene Pars, ETeKL-i esinaine

“TEKID JA KINDAD”
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tööd
Uue Kunsti Muuseumis
30. nov. 2012 – 20. jaan. 2013
 
Näitusel on väljas viimastel aastatel valminud rahvuslikud silmkoelised käimakindad ja kangastelgedel erinevates tehnikates kootud piltvaibad ning koopiatekid. Üliõpilaste juhendajateks olid Kristi Jõeste, Riina Tomberg ja Christi Kütt.
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala loodi 1994. aastal ning selle omapära seisneb selles, et õppetöö lähtematerjalina kasutatakse Eesti rahvuslikku tekstiilipärandit. Lektori Kristi Jõeste sõnul õpitakse põhjalikult tundma traditsioonilisi töövõtteid, värvi- ning mustrikasutust, samuti uuritakse, kuidas uskumused ja tavad on mõjutanud Eesti tekstiilide kujunemist läbi aja. Teisisõnu tegeletakse kõikide rahvakunsti osadega, mille koosmõjul on sajandite jooksul välja kujunenud eestlaste tarbevarale omane visuaalne keel. Kõige nimetatu valguses võib tõdeda, et Viljandi Kultuuriakadeemia  on Eesti haridusmaastikul täiesti omanäolisemaid ning ka Euroopas üks väheseid sellelaadseid. Lisaks on hakatud suurt rõhku pöörama ka käsitööteaduse arendamisele ehk käelise pärimuse uurimisele – kuidas tuua tänapäeva ainult siin levinud töövõtteid ja nendega seotud meistrilugusid.
Rahvusliku tekstiili eriala eesmärgiks on ette valmistada professionaalseid ja loovaid käsitöömeistreid, kes vastavalt isikuomadustele ja erihuvidele on võimelised töötama iseseisva loovisiku või käsitöömeistrina.
Tekst: Kristi Jõeste

“PÕHJAMAADE SIID EHK KÕIK NÕGESEST”
Uue Kunsti Muuseumis
30. nov. 2012 – 20. jaan. 2013
 
Käesolev näitus on koostatud 9. – 15. juulini Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise õpikoja käigus kogunenud materjalidest ja fotodest.
Õpikoja eesmärk oli katsetada Eestimaise kõrvenõgese potentsiaali kiutaimena. Nõges on pikaks ajaks unustuste hõlma vajunud, meile kõigile tuntud umbrohi, mis on olnud vähemalt Euroopa aladel oluline ja hinnatud kiutaim tuhandete aastate jooksul. Kuigi ka Eesti piirkonnas on nõgest kindlasti tekstiilitaimena kasutatud, on selle kohta vähe andmeid.
Suvise eksperimendi jooksul oli osalistel eesmärk saada nõgesetaimest esmalt sobilik kiud, see kedrata ja teha esimesed kudumisproovid. Protsessis osales 35 inimest üle Eesti.  Katsetati ka nõgeseköie tegu ja nõgeselehtedega lõnga värvimist. Kuna taimse kiu töötlemise protsess on aeganõudev ja tehnoloogiakeskne, siis loodab meeskond katsetusi järgmisel suvel jätkata.
Projekt sai teoks tänu Vormsi Käsitöö Seltsile.  Partneriteks olid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Kersleti ateljeele. Rahastusega toetas Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeeriumi saarte pärimusliku kultuurikeskkonna programm, projekt ProNatMat ning kohalik omavalitsus.
Organisaatorid tänavad juhendajat Eelike Virvet ja kõiki osalejaid, kes andsid panuse selle põneva eksperimendi õnnestumiseks!
Tekst: Liisa Tomasberg

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming