Lühifilmid eesti ja soome külageeniuste kunstist Kastellaanimaja galeriis

Piret Meos

1. ja 2 märtsil algusega kell 17 00 saab kastellaanimajas Kadriorus  näha Soome kunstniku ja filmimehe Erkki Pirttola lühifilme eesti külageeniustest Asta Isakust ja Adelbert Juksist (2002, 35 minutit, DVD) ja  soome külageeniustest  Ilmari Imppu Salminenist, Alpo Koivumägist ja Elis Sinistöst (2006-2007, 35 minutit, DVD).

Erkki Pirtola on olnud alates 1970. aastatest soome avangardkunsti keskne tegelane. Ta on tuntud nii maalija, performance- ja videokunstniku kui ka õpetaja, kriitiku ja kuraatorina. 2001. aastal määrati talle esimese eraisikuna Soome ringhäälingu YLE televisiooni mõjukas auhind “Vuoden Valopilkku”. 2008. aastal avas Pirtola Helsingis kaasaegse kunsti eragalerii. 2001. aastal kureeris ta Helsingi Linnamuuseumis näituse ITE-kunstist (art brut, kaasaegne rahvakunst), mis koosnes 50 soome külageeniuse teosest.

Asta Isaku (s 1933) piltide sõnum keerleb jumala, kannatava inimese ning inimest päästa suutva kaasatundva armastuse ümber. Sõna on kõigepealt. Sõna järel tuleb kunst ehk liha. Tänaseks kolme kõrgkooli diplomiga Asta Isaku maailma- ja jumalakogemus projitseerub vaatajani “selgeltnägija” silma läbi. See silm pigem “tunneb” kui vaatab, pigem “teab” kui mõtleb. Asta jõudis maalimise juurde alles hilises eas tänu kokkupuutele Acadeemia Non Grata õppjõudude ärgitusele astuda sealsesse alternatiivsesse kunstikõrgkooli.

Adelbert Juks (1926-2010) elas terve elu Põlvamaal Himmaste külas väikeses talus, pidas mesilasi ja haris aeda. Juks maalis akte ja maastikupilte, mängis suurepäraselt kannelt (tema kandlemängusalvestused on tallel ERM-i rahvamuusikakogus) ning kaunistas oma majapidamises kõikvõimalikud pinnad maalingutega. Laetaladel „kepslevad“ rahvatantsijad ja lilled vaheldumisi. Suuremad pinnad on kaetud geomeetrilise ornamendiga. Argine riidekapp on kaetud maalitud lillede, maastike ja lindudega. Aknapiitade siseküljed on dekoreeritud riisikate, puravike ja sirmikutega. Juks oli ehe külageenius ja puhas ilokunstnik, kelle kunst on selge ja lihtne. Kunstniku piltide maailm on tõend sellest, et rahvakunst ei peitu mitte ainult vöö- ja kindakirjas. (Abelbert Juksi tööd olid näitusel Tallinna Linnagaleriis 2002 aastal).

Elis Sinistö oli 92-aastane “hull” meister, kes elas Helsingi lähedal enda parema äranägemise järgi loodud – maja kui kunstiteos – keskkonnas. Ta tegi oma elust kestva näitemängu ning lõbustas publikut oma “metsavillas” tantsu ja äärmiselt nutika klounaadiga. Sinistö on meie kunstipublikule tuttav Jan Kaila fotoseeria kaudu (2003, Linnagalerii).

Ilmari Salminen alias Imppu sündis Helsingis. Noorukina pidi ta sõja tõttu kolima sugulaste juurde Kesk-Soomes asuvasse Petäjävesi tallu. Seal hakkas ta hiljem ehitama-looma erakordset maailma, tema elamine täitus popilike piltikoonidega ja isetehtud “satelliitühendustega”, mille kaudu ta sai nn otse suhelda maailma eliidiga. Ilmari Salminen ehk Imppu suri 2007. aastal.

Alpo Koivumäki on endine talunik, kellest on tänaseks saanud Soome juhtiv ITE-kunstnik. Ta on ehitanud oma koduaeda “savanni”, kus “elavad” lõvid, kaamel, elevandid, krokodillid, kasvavad palmipuud jne. Alpo loomaaed on tehtud taaskasutusse võetud utiilmaterjalist: metallist, autokummidest, puidust, plastikust ja muust prügist. Hoolimata n-ö toorest tehnikast näevad savannielukad välja erakordselt nunnud. (Eestis meisterdas oma koduaeda sarnase tõetruu zoopargi Sihva kandi kunstnik Leida Alliksaare.)

Filmiõhtu korraldatakse näituse „Vannitoas ja tagahoovis. Kunst ja kodu 2“ raames,  mis on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud vaid 4.märtsini ja Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 11. märtsini. Kiirustage!

Näituse kuraator Sigrid Saarep, Kaasaegse Rahvakunsti Keskus, e-post sigrid.saarep@gmail.com

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming