Mäitus “Kaks aega. Kaks piiri” Eesti Arhitektuurimuuseumis

Arhitektuurimuuseum

Mis hoone varemed need küll on, mis paistavad Rohuküla sadamas üle roostiku?

Kust on pärit Narva linnuse õues olev suurtükk?

Neile ja mitmetele teistele küsimustele saab vastuse Eesti Arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil sel reedel,

15. märtsil kell 16.00 avataval näitusel “Kaks aega. Kaks piiri”.

Näituse kuraatorid on Monika Eensalu, Oliver Orro ja Robert Treufeldt.

Eestit on sageli mõistetud kui erinevate poliitiliste süsteemide, kultuuriregioonide, vahest koguni erinevate tsivilisatsioonide kokkupuutetsoonis paiknevat piiririiki. Oleme siis kuulunud pigem idasse või läände, olnud mõne suurema riigi koosseisus või iseseisvad – vastavalt on muutunud ka meie aladel olevad piirid. Meenutamaks neid Eesti ajaloo kummastavaid kannapöördeid, on käesoleva väljapaneku koostajad “pühkinud tolmu” kahelt omal ajal uhkena mõeldud, ent hiljem suuresti unustusse vajunud sõjaliste ehitiste kogumilt, neist üks paikneb Eesti mandriosa ida- ja teine lääneservas. Võõrvõimu ajastut ehk antud juhul  tsaariaja lõpuperioodi esindab sellel näitusel toonase suurriigi mastaabis ehk sõjaliselt vähetähtis, ent ometi imperialistlikult suurejoonelisena kavandatud Rohuküla mereväebaas. I maailmasõja keerisesse kistud Vene tsaaririik tajus läänest lähtuvat ohtu oma merepiirile ning pealinnale Peterburile, kindlustades end Soome lahe kallastele ning Lääne-Eesti saartele rajatud võimsa kaitsesüsteemi abil, mille üheks osaks sai ka Rohuküla sõjasadam. Iseseisvunud Eesti Vabariik nägi aga potentsiaalset ohtu hoopis idas, kus kogus jõudu Nõukogude Liit. Meie esimest iseseisvusaega meenutab näitusel väikeriigile omaselt sõjaliste vajaduste ja vahenditenappuse vahel loovides Narva jõele rajatud nn Laidoneri liin.

Näitusel jõuab esmakordselt laiema avalikkuse ette mitmeid vähetuntud arhiividokumente ja fotosid, esile tõusevad mõned seni varju jäänud, ent Eesti arhitektuuriajaloos küllalt olulised ning efektsed ehitised. Samas on see näitus kummardus ka inseneridele, ehitus- ja hüdrotehnikutele jm spetsialistidele, kes on kavandanud sadamakaisid ja -muule, veereservuaare, kahurialuseid, raudteetamme ja muid taolisi ehitisi, mis just sageli kaunitesse arhitektuuriraamatutesse või arhitektuurimuuseumi näitustele ei pääse, ent ometi moodustavad ka olulise osa meie ehituskultuurist ning ajaloolisest ehitatud keskkonnast.

Näituse avamisel esitletakse ka Rohuküla kunagisest mereväebaasist ja sõjasadamast  jutustavat raamatuke.

Näitus jääb avatuks 5. maini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming