Marko Raadi kuraatoriprojekt “Kehaline karistus” EKKMis

Anders Härm

EKKMi esimene üllatuskuraator on filmirežissöör Marko Raat.

Üllatuskuraatori näitus on formaat, kus näituse koostab inimene, kes ei ole igapäevaselt kunstiga professionaalselt seotud. EKKM valib kuraatori ja produtseerib näituse aga kuraatori valikutesse ei sekku. Kuraator saab vabad käed, et esitada oma versioon (kaasaegsest) kunstist ja näitusest kui meediumist, eksponeerida temale huvipakkuvaid kunstnikke. EKKMi esimene üllatuskuraator on filmirežissöör Marko Raat. Üllatuskuraatori näitused hakkavad toimuma regulaarselt iga paari-kolme aasta tagant.


 
Kehaline karistus
 
kunstnikud: Mart Kangro, Kaja Kann / Juha Valkeapää, Mark Raidpere, Jaanus Samma, Nora Särak, Timo Toots, Saša Gerne
kuraator: Marko Raat
graafiline kujundus: Jaanus Samma
 
Näitus on avatud 02.09 – 07.10.2012
 
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Põhja pst. 35
T-P 13-19
www.ekkm.ee

„Ma pole sadist, vähemalt mitte klassikalises mõttes, kuid ma soovitan kepiga peksu.” Bioloogiadoktor Sergei Speranski väidab, et kehaline karistus aitab inimestel saada jagu sõltuvustest ja depressioonist.
Teadlased soovitavad tüüpilise ravikuurina 30 tunnist sessiooni, igas 60 lööki. Nüpeldaja peaks olema keskmist kasvu ja tavalise jõuga. Teise uurimuses osalenud arsti sõnul nüpeldas ta regulaarselt 10 patsienti. „Algul neile see ei meeldinud, aga kui nad hakkasid kasu tundma, siis küsisid muudkui veel.”
(Postimees, 2005)

Keha on alati pekstud. Küll selle pärast, et ta olemas on või siis selle eest, mida vaim või hing mõelda ja teha julgesid. Aga kõige rohkem on keha karistatud tema ignoreerimise, unustamise ja tuimestamisega. Kõige tõhusam on keha kas surnuks rääkida või surnuks vaikida. Me teeme kogu aeg nii.
Ma olen tihti kehaliselt äraolev, ma ei tea mida temaga teha, peale selle vähese, mida ma temaga teen; et leida väljaspool iha-, söögi- ja surmamõtteid vegeteerivale kehale veel kutset ja tahet. Ma imetlen ja kadestan neid, kes seda suudavad: kes otsivad ja leiavad enda kehas ja kehale tähendusi; kes tegelevad selle huvitava tunnetusliku vaakumiga, kuidas kehaga tunda ja kogeda, rohkem ja intensiivsemalt; kes suudavad torkida me füüsilist ja meelelist piiratust, õhutada kummalist ja vastuolulist meelelist eufooriat, mida võib ainult kehaline puudutus tekitada.

Olen EKKM-i esimene nn üllatuskuraator. Filmitegijana pidevas suurte lugude kuulamise ja vaatamise ootustsüklis ja samas nende igavast kordumisest tihti mitteüllatunud. Ma tahaks, et mul ei oleks õigus, aga reeglina sureb Suur Lugu sekunditega väsinud tähenduste ja üldinimlikkuse koorma all. Kaob hämarus, salapära ja see tabamatu miski, mis üllatab, kunstist kunsti teeb, sussile aknalaual elu mõtte annab.
Olen pikalt ja huviga jälginud mitme mulle olulise kunstniku ja tantsija tegemisi ning otsinud ammu ettekäänet, et nendega midagi koos ette võtta. EKKM-i ettepanek andis suurepärase võimaluse, et panna kokku nende autorite nn Väikesed Kehalised Lood, mis mulle isiklikult on väga kangelt mõjunud – ühed ammu, teised hiljuti, kolmandad alles sünnivad selle näituse jaoks – ning meelitada nad nendega ühte ruumi ja aega kokku. Teha nendega ja neist üks film, näituse kujul, läbi EKKM-i kolme korruse, pealkirjaks “Kehaline karistus”. Mis algas nüüd.

Tekst:
Marko Raat

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming