RIIGIKOGUS AVATAKSE NÄITUS EKA – DISAINIAKADEEMIA

EKA

Homme, 18. aprillil kell 12.30 avatakse Riigikogu näitusesaalis näitus Eesti Kunstiakadeemia disainiprojektidest, millest suur osa on tehtud koostöös ettevõtetega. Eesti Kunstiakadeemiale panid 1914. aastal aluse just Eesti töösturid.  Täna, pea 100 aastat hiljem, on Disainiteaduskond siiani ülikooli suurim. Vaatamata samal aastal puhkenud I Maailmasõjale ja ebakindlale majandusolukorrale, pidasid Eesti ettevõtjad kunsttööstuskooli asutamist vältimatuks teguriks Eesti tööstusekspordi tõstmisel. Täna mõistetakse disaini ka Eestis üha rohkem kui olulist ettevõtluse lisaväärtuse loojat ja teenuste arendajat. Jaanuaris kinnitas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” osana “Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2012-13”. Minister Juhan Parts on kinnitanud, et tegemist on alles disainikasutuse arengule suunatud riikliku poliitika esimese faasiga. Eesti Kunstiakadeemia on selle tegevusplaani strateegiline partner ja disainihariduse roll ning kvaliteet on Eesti majanduse arengus tõusmas üha olulisemaks. „Kas ei oleks siis õigem käsitleda EKA-t kui disainiakadeemiat,“ küsib Disainiteaduskonna dekaan Lylian Meister ja lisab: „Kunst on töö hing - nii on kirjutatud EKA ajaloolisele lipule. Mis eristab disaini kunstist? Esemed, mida disainer kavandab, sünnivad alati kellegi vajadusest ja lahendavad tema probleeme. Disaini mõõt on inimene – toodete ja teenuste kasutaja.“

Disainiakadeemia on ettevõtlik ja avatud.

Tänane EKA disainiteaduskond on erinevate oskuste ja teadmistega võrgustik, kus õppekeskkonnas on võimalik kokku panna loovaid meeskondi ja läbi viia nii rakenduslikke uuringuid kui põnevaid eksperimente. Suur osa erialaprojektidest toimuvad koostöös ettevõtetega – otsitakse lahendusi konkreetsetele probleemidele. Sealjuures tehakse tihedat innovatsioonialast koostööd EAS-iga.

„See õpetab tudengeid mõistma disaineri rolli tootearendusmeeskonnas ja tulevast tööelu, „ põhjendab Meister koostöö olulisust.

Selleks, et valdkondadevahelist koostööd disainis, teaduses ja tehnoloogias veelgi laiendada, on EKA koos Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) välja töötanud uue rahvusvahelise magistriõppekava “Disain ja tootearendus (Design and Engineering)”, samuti ollakse koos TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga partnerid Mektory projektis. Koostöös Eesti Disainikeskusega (EDK) on valmimas disaini käsiraamat ettevõtjatele.

20. aprillil 2012 kella 14.00-18.00 toimub esimene EKA EXPO ehk ettevõtluskoostööd tutvustav päev.  Rüütelkonna hoone saalis, Kiriku plats 1 on välja pandud mitmeid erinevaid näiteid Eesti Kunstiakadeemia tootearendusprojektidest, mis on valminud koostöös ettevõtjatega.  Näha saab disaini- ja arhitektuurilahendusi, prototüüpe, kavandeid, valmistooteid. Lisaks väljapanekule toimuvad kammersaalis EKA osakondade esindajate ja ettevõtjate ettekanded koostöö- ja rahastamisvõimalustest.  Oodatud on kõik huvilised, kuid eriti ettevõtjad ja organisatsioonid, kes soovivad oma tooteportfelli mitmekesistada või värskendada uute toodete ja teenustega.

EKA EXPOl osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil www.coop.artun.ee

Üritus toimub koostöös Loov Eestiga ning seda toetab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Disainiakadeemia on hooliv.

„Meile on õppetöös väga oluline disaineri eetika ja eesmärgiks on juba disainiprotsessi alustades arvestada toodete eluringiga, „ rõhutab dekaan.

Teaduskonna “rohelisi” projekte on näidatud Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ja Shanghais. Taaskasutusprojektide “Ära viska ära” ja “Teine ring” eest on teaduskond saanud Uuskasutuskeskuselt hooliva ettevõtte tunnistuse. Hiljaaegu EKA doktorikraadi omandanud moedisainer Reet Ausi uurimustöö “Trash to Trend” tegeleb taaskasutusega moedisaini valdkonnas, oluliseks osaks õppetööst on läbi aastate HULA taaskasutusprojektid, sügisest saab jätkusuutlik mood magistriõppe üheks peateemaks.

Disainiteaduskond on tegelenud ka sotsiaalselt oluliste projektidega: õppe- ja teraapiavahendite arendamisega ning rõivaste kavandamisega erivajadustega inimestele. Koostöös EDK ja Eesti Arhitektide Liiduga (EAL) valmis äsja universaaldisaini alane juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”.

Näitus EKA – Disainiakadeemia esitleb:

Tootedisain

Projektid

Hea toode täidab hästi oma otstarvet ehk on funktsionaalne ja kvaliteetne, mis tähendab õiget konstruktsiooni, tehnoloogiat ja materjali ning on kergesti arusaadav ehk kommunikatiivne. Oskusi, kuidas selliseid tooteid luua, õpetataksegi tudengitele. Lisaks peavad nad mõistma ka äri- ja majandusmehhanisme ja oskama rääkida inseneride ja ettevõtjate keeles. Selleks tehakse tihedat koostööd ettevõtetega ja paljud õppeprojektid tegelevad nende esitatud lähteülesandega. Ettevõtjatele on osalemine disainiprotsessis samuti hariv ja enamasti üllatav, seega koostööst õpivad kõik.

Elektriauto laadimispunkt

Elektriauto laadimispunkti disaini lähtealus on kasutajakesksus: hea märgatavus ning kasutajasõbralikkus. Laadimispunkt peab olema ilmastikukindel, turvaline, lihtsa konstruktsiooniga ja paljude tehniliste nõuetega vastavuses.

Tõukekelk

Ülesandeks oli projekteerida funktsionaalne tõukekelk, mida saab kasutada igapäevasteks sõitudeks lasteaeda, poodi, tööle. Kelk peab võimaldama inimese ja väiksemate esemete transportimist ja olema suviseks hoiustamiseks kokkupandav ja nägema välja kaasaegne. Kelgust ehitatakse katsetamist võimaldav prototüüp.

Autorid: Sylvia-Johanna Annus, Anti Laanemaa, Veronika Anders, Anneliis Tapfer, Markus Marks, Triin Maripuu, Meelis Lillemets

Juhendajad: prof. Heikki Zoova, dots. Sixten Heidmets, Maria Pukk, Sven Sõrmus, Üllar Karro, Rein Erdel, Raivo Bristol.

Tellijad: Ericsson Eesti AS, Vitaluminal OÜ, Arofer OÜ.

Moedisain

HULA

HULA on EKA Moedisaini osakonna kaubamärk, mis loodi 2002. a. nelja üliõpilase – Eve Hanson, Reet Ulfsak, Anu Lensment ja Marit Ahven – magistritööna. HULA projektidesse on sisse kodeeritud pidev areng, sest uusi mudeleid ja kollektsioone disainivad igal õppeaastal erinevate kursuste BA ja MA moetudengid. HULA teeb eetilist Eesti moodi, otsib põnevaid sotsiaalseid teemasid ja taaskasutab erinevaid  materjale, luues nendest nipikaid disainilahendusi. Punase niidina läbib kollektsioone teadmine – iga uue rõivaeseme tekkimine maailma peab olema põhjendatud ja läbimõeldud.

HULA kollektsioon “Üle prahi”, 2008

Hula projekt “Üle prahi” valmis koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili- ja fotoosakonnaga

HULA kollektsioon “Vaktsiin” –  kevad/suvi 2012

Disain ja print: Triinu Jõhve, Katrina Kaubi, Piret Mägi, Maarja Siim, Diana Tombak ja Elina Peipo, Katrin Kotkas

Juhendajad: Marit Ahven, Marit Ilison ja Eelike Virve, Eve Hanson, Kristina Paju ja Kaisa Eiche

Fotod: Kristina Õllek

Tekstiilidisain

Kangas “Võrgutaja”

Puuvillasest kangast siiditrüki ja värvisöövituse tehnikas interjööritekstiil

Padjad “Take A Seat”

Padjakangad ja -disain on inspireeritud visuaalsest ja tehnitsistlikust linnamürast. Urbanistlikud sisustustekstiilid kajastavad öise linnakeskkonna elemente – tulede peegeldust klaasil, liikluse melu… Eksponaate võib puudutada, patjadel võib istuda.

Patjade materjalideks on trevira, polüester, polüuretaan, lurex. Kangad teostati Soomes, Hämeenlinnas, eksperimentaalses ettevõttes Tekstiiliverstas.

Projektid

Autorid: Liis Koort, Stella Kalkun, Kertu Laane, Karin Luuk, Ilona Tell, Aili Aamisepp, Erle Võsa-Tangsoo, Irina Gross ja Kadri Klampe.

Juhendajad: prof. Mare Kelpman, dots. Krista Leesi, dots. Piret Valk,

Klaasidisain ja keraamika

Eesti toit ja nõu

2011. a. sai alguse Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja klaasikunsti osakondade ja Eesti toitlustusasutuste koostööprojekt „Toit ja nõu“, mille eesmärgiks on töötada Eesti restoranidele välja uusi ja erilisi disainilahendusi  – taldrikutest ja tassidest pokaalide, dekantrite ning magustoidunõudeni välja. Kõik ikka selleks, et kvaliteetne eesti toit saaks eesti nõudel serveerituna oma isikupärase näo ja maitse. Projektile eelnes mitmeid varasemaid koostöö- ja pilootprojekte. Üheks selliseks oli klaasikunsti osakonna „Pokaalide projekt“, mille käigus lisaks disainilahenduste loomisele oli oluline läbi kombata kohalikud klaasitootmise võimalused ja taaselustada selle hääbumakippuv pool. Kasutades meie parimaid klaasipuhujaid ja Olustvere klaasikoda juurutati nelja üliõpilase neli disainilahendust.

Keraamika osakond näitab nõusid „Black Taverna“ lounge’ile ja skulptuuriloomingut.

Autorid:  Kristiina Oppi, Mai Schults, Caspar Sild, Maria Tamm, Maris Loitmets, Pille Kaleviste, Evelin Kummel, Kristiina Merilo, Mikk Herde ja Kaupo Holmberg, Maria Sopina.

Juhendajad: dots. Tiina Sarapu, dots. Ingrid Allik,  dots. Sixten Heidmets, Karin Kalman, Kirsi Mietinen ja Kaspar Torn.

Nõustajad pokaalide projektis: Anne Roosipõld, Kaspar Torn, Eili Soon, Mihhail Mishalagin, Konstantin Koptshevski, Peter Hunner, Peeter Markus jt.

Koostööpartner: Black Taverna lounge.

Nahadisain

Projektid

Autorid: Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Roman Liiksmann, Merle Visak, Kerli Koppel, Anu Tera, Lotta Ojaver, Triin Oja, Darja Zaitsev, Kertu Rattasepp, Olga Jazepova.

Juhendajad: prof. Lennart Mänd, dots. Külli Grünbach-Sein, Marve Riisalu, Piret Loog, Juta Mölder.

Koostööpartner: OÜ Aipi M.A.

Graafiline disain

Eesti Arhitektuurimuuseumi tunnusgraafika uuendamine

Arhitektuurimuuseum soovis ühtlustada oma visuaalset stiili, sest

senimaani olid trükised, näituseplakatid, välisreklaamid jm näituste

infomaterjal eri kujundusega. Tudengite ülesandeks oli säilitada vana

logo ning pakkuda seda kasutades ühtne lahendus muuseumi väljaannetele

alates kataloogidest kuni suveniirideni. Projekt lõppes tudengitööde

näitusega Arhitektuurimuuseumis.

Autorid: Stella Skulatsjova, Kaspar Ehlvest, Norman Niklus, Kaspar Kannelmäe, Kerli Virk, Siim Laanemäe

Juhendaja: Jan Tomson.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming