Eesti Ajaloomuuseumi uue loengusarja „Järelümberasumine – tundmatust tuntuks“ avaloeng

Fotol: Saksamaale lahkujad Tallinnas raudteejaamas 1941. aasta talvel. See on ainus seni teadaolev foto järelümberasumisest Eestis. (Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg)

Fotol: Saksamaale lahkujad Tallinnas raudteejaamas 1941. aasta talvel. See on ainus seni teadaolev foto järelümberasumisest Eestis. (Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg)

Esimene loeng sarjast „Järelümberasumine – tundmatust tuntuks“ toimub 12. jaanuaril 2016 kell 16.30 Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk tn 17, Tallinn). Lähiajaloolane OLEV LIIVIK (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator) räägib 1941. aasta ümberasumise tähendustest Eesti migratsiooniloos.
Üks vastuolulisemaid ja vähetuntud peatükke Eesti ajaloos on 1941. aastal toimunud baltisakslaste järelümberasumine (Nachumsiedlung).  NSV Liidu ja Saksamaa ühisoperatsiooni käigus lahkus Eestist Saksamaale  lühikese aja jooksul ligi 8000 inimest. Ajaloodoktor Olev Liivik võrdleb järelümberasumist varasemate väljarännetega ja 1939. aasta baltisakslaste ümberasumisega (Umsiedlung) ning toob välja järelümberasumise eripärad. Küsimused, kas 1941. aastal lahkusid Eestist baltisakslased või hoopis eestlased, kas järelümberasujad olid väljarändajad või põgenikud ning mis seob järelümberasumist ja 1944. aasta nn Suurt põgenemist, saavad loengus vastused.
Sissepääs sooduspiletiga 3 eurot.
NB! Palume registreerida ennast SIIN
Järgmine pärastlõunane loeng toimub 9. veebruaril 2016, mil Triin Tark kõneleb NSV Liidu poolsetest takistustest järelümberasumise läbiviimisel.
Tänavu möödub 75. aastat järelümberasumisest Eestis. Sellele ainulaadsele sündmusele on pühendatud Eesti Ajaloomuuseumi lähiajalooteemaline loengusari „Järelümberasumine – tundmatust tuntuks“, mis toimub viiel teisipäevasel pärastlõunal Suurgildi hoones.
Teise maailmasõja ajal lahkus Eestist võõrsile üle 100 000 inimese, kellest suurem osa kodumaale enam ei naasnud. Suhtarvuna tollasesse rahvaarvu oli Eesti üks enim väljarände tõttu kaotanud riike Euroopas. Teise maailmasõja aegne väljaränne Eestist toimus mitmes etapis. Neist üks vähem tuntud peatükke on baltisakslaste järelümberasumine (Nachumsiedlung) 1941. aastal, mis viidi läbi NSV Liidu ja Saksamaa ühisoperatsioonina. Kuna see lahkumine ei ole rahva mällu ei eestlaste ega baltisakslaste hulgas kinnistunud, siis on neist inimestest ja nende edasisest saatusest teada põhjendamatult vähe. Loengusari keskendub teemadele, mis on seni rääkimata jäänud või unarusse vajunud. Vaatluse alla tuleb järelümberasumise olemus ja tähendus, lahkujate võidujooks ajaga ning pääsenute argielu Kolmanda Reichi põgenikelaagris.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht