Eesti Keele Instituut alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist kahe raamatu esitlusega

Eesti Keele Instituut (EKI) tähistab tänavu 70. sünnipäeva. Juubeliaasta avaüritusel, mis toimub 1. veebruaril kell 15 EKIs (Roosikrantsi 6), esitletakse selle aasta esimesi väljaandeid – Tõnu Tenderi raamatut „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“ ning „Kihnu sõnaraamatut“. Üritust juhib kirjandusminister Mart Juur.

Eesti Keele Instituudis tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega.
Instituudi teadlased avaldavad igal aastal mitmeid raamatuid. Nüüd on väikeste murdesõnastike sarja viienda raamatuna valminud „Kihnu sõnaraamat“. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad.
„Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled – murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm. Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel,“ ütles EKI vanemmurdelingvist Jüri Viikberg. „Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.“ Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.

Tõnu Tenderi raamat „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“  püüab vastata küsimustele: Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeele õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel?

Tõnu Tender on keeleteadlane, EKI direktor alates septembrist 2015. Ta on töötanud varem 14 aastat haridusministeeriumis ning raamat sisaldabki peamiselt valimikku nende aastate tööst: kirjutisi keelepoliitikast, mitmekeelsusest, võõrkeelte oskusest, keeleõppest, väikese kõnelejaskonnaga keeltest ja murretest.  „Haridusministeeriumi vastutusalasse kuulub paljude muude ülesannete seas riigi keelepoliitika kavandamine ning keelevaldkonna korraldamine, “ lausus Tender. „Seetõttu võib haridusministreid ka keeleministriteks nimetada. Eesti riigi üheks olulisemaks sümboliks lipu ja hümni kõrval on eesti keel. Eesti Keele Instituut on 70 aasta jooksul andnud kaaluka panuse selle sümboli kestmisse ja arendamisse ning see töö jätkub läbi aegade.“

Eesti Keele Instituut (EKI) sai Eesti Teaduste Akadeemia asutusena alguse 1947. aastal, mil loodi Keele ja Kirjanduse Instituut. Pärast
reorganiseerimist 1993. aastal kannab asutus nime Eesti Keele Instituut.
Instituudi põhieesmärgiks on tegeleda eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituudis koostatakse eesti keele akadeemilisi
sõnaraamatuid, antakse keelenõu, korraldatakse terminoloogiat ning hoitakse ja arendatakse keelekogusid. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga töötab EKI-s 64 inimest.
Instituudi algusaastaid iseloomustas napp koosseis (10–20 uurijat) ning suurejoonelised eesmärgid ja ülesanded. Alustati ajale iseloomuliku ideoloogilise surve all.  Vaatamata sellele suutis Keele ja Kirjanduse teadlaskond elus hoida ja edasi arendada 1947. aastal seatud eesmärki – edendada teaduslikku uurimistööd eesti ja teiste soome-ugri keelte, kirjanduse ja folkloori alal.
1993. aastal reorganiseeriti Keele ja Kirjanduse Instituudi kaks kirjandussektorit koos Friedebert Tuglase Majamuuseumiga Underi ja
Tuglase Kirjanduskeskuseks;  keele- ja rahvaluulesektoritest moodustati Eesti Keele Instituut.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming