Eesti Keele Instituut esitleb esimest „Eesti-mari sõnaraamatut“

5. aprillil kell 17 esitletakse Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne
sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos.
„Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab umbes 10 000 märksõna.
Sõnaraamatu toimetaja on keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, koostajateks marid Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova ja Valentina Semenova. Sõnaraamat ilmub ainult
elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus sõnastikku edaspidi täiendada.
Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii
keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.
„„Eesti-mari sõnaraamat“ on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Koostamisel on juba ka
kolmas, ersa keele sõnaraamat. See on võimalik tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusele,“ märgib
Eesti Keele Instituudi eesti keele ajaloo, murrete ja sugulaskeelte osakonna juhataja Tiina Laansalu. „Valminud
veebisõnaraamatuid saab interneti teel tasuta kasutada kõikjal maailmas. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad
need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke
sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel.

Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt, aadressilt portaal.eki.ee/sonaraamatud.“

Raamatu esitlus on korraldatud koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, olles ühendatud hõimuklubi klubiõhtuga, mis kannab pealkirja „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal“. Sõnaraamatut esitlevad toimetaja Sven-Erik Soosaar ja sõnaraamatu mari rahvusest koostajad. Kuulda saab mari laule Anna Mišina esituses, kannelt helistab Kristi Mühling. Näha saab ka mari kultuuri tutvustavat dokumentaalfilmi “Euroopa viimased paganad”, sellest kõneleb lähemalt Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant Erik Juzõkain.
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik, Eesti Mari Seltsi endine esimees Jaak Prozes arvab, et sõnaraamat on nagu teejuht väikese ja
omapärase rahva juurde, kes laiemalt ja sügavamalt alles avastamata. „Mari keele tundmine toob meile teadmisi selle Volga
keskjooksul asuva rahva maailmapildist, kus kohtuvad erinevad religioonid nii looduseusu, islami kui ka õigeusu näol. Samuti
turgi ja soome-ugri rahvaste maailm, mis on mõjutanud selle rahva mõttelaadi ja kombestikku,“ kirjeldab Prozes.
„Siiski on mari keel soome-ugri keel, keel, mille kaugem minevik toob meie keeltesse ühiseid sõnu, nagu vesi – vüd (вӱд), kala – kol
(кол), lumi – lum (лум) ja tuli – tul (тул). Seega võib sõnaraamatut võtta kui silda kahe rahva vahel. Head kõndimist sillal!“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming