Esmakordselt on näitusel koos Lembit ja Tuulikki Tolli looming

Kadriorus avatakse Lembit ja Tuulikki Tolli ühisnäitus „90-60“.
Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatakse 9. mail kell 17 Lembit ja Tuulikki Tolli ühisnäitus „90-60“. Isa ja tütre looming on ühiseks näituseks kokku seatud esmakordselt ja sellega tähistatakse mõlema kunstniku juubelit.
Eelmise aasta lõpus möödus Eesti hinnatud skulptori Lembit Tolli sünnist 90 aastat. Lembit Tolli kunstnikutee sai alguse sõjajärgsetel aastatel, tema 1950. aastate looming oli ajastuomaste detailidega ja natuuri järgiv. Tolli skulptuuride väljapanek haakub kenasti sel kevadel Kastellaanimaja galeriis eksponeeritud Albert ja Juta Eskeli ning Luulik Kokamäe näitustega. Nad oli kaasaegsed ja kõik nad hakkasid kunstielus ilma tegema just 1950. aastatel.
Lembit Tolli on osalenud mitmete monumentide loomisel. Portree- ja figuuriloomingu kõrval on Tolli meisterlikud reljeefid Martin Saksa ja Endel Taniloo Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgil Kadriorus (1958) ja Jääretke obeliskil Maarjamäel (1960).
Näitusel on esitatud nii tema erinevates materjalides portreed kui ka hea vormitundega modelleeritud natuurilähedased figuurid, eriti naisfiguurid. 1960. aastate skulptuuriklassikasse kuulub L.Tolli „Saarepiiga“ (1968). Sel kümnendil oli temagi haaratud abstraktsetest otsingutest, mille iseloomulik näide on keevitatud raudskulptuur „Objekt“ (1967).
Viimastel elukümnenditel oli ta haaratud skulptuuride loomisest ajupuust, milles kujuri pilk nägi fantaasiat ergutavaid vorme, huvitavaid võimalusi. Ka Abikaasa Vive Tolli on oma graafikas inspiratsiooni saanud Lembit Tolli ajupuuskulptuuridest. Need skulptuurid annavad kaasaja looduskaugele inimesele aimu sellest, kuidas üldse sündis skulptuur kui kunstiliik.
Lembit Tolli tütar Tuulikki Tolli õppis ERKI-s aastail 1976-82 teatridekoratsiooni ja –kostüümi ning on töötanud pea kõikides Eesti teatrites ja teinud kostüüme ka filmidele (Jaan Kolbergi „Jüri Rumm“,1994; Hardi Volmeri „Elavad pildid“, 2013). Lisaks kostüümidele tulevad näituse esmakordselt eksponeerimisel ka temateravalt ekspressiivse vormikäsitlusega akvarellid. Akvarellideski on tunnetatav efektne elegantne joon, mis iseloomustab ka tema teatrikunsti. Tuulikki Tolli väljapanekus on tuntaval kohal ka isa olemus ja mõju. Eelkõige väljendub see isalegi omases minimalistlikus stiilis ja suures sügavas armastuses ümbritseva looduse vastu.
Näitus jääb avatuks 26. maini 2018
Muuseum on avatud T,N-L 11-17 ja K 11-18
www.kirjanduskeskus.ee