Kaido Haageni fotonäitus RAUDTEE(TA)JAAMAD

Näitus annab ülevaate arhitektuuriajaloo vanast kullast – Eesti raudteejaamade paremikust. Ligi 150-aastase ajalooga raudtee võrk on aja jooksul palju muutunud. Uhkeid jaamahooneid võib leida nii hetkel aktiivselt tegutsevate raudteeliinide äärest kui ka sealt, kus rööpapaarid on üles võetud. Selle teadmisega pildistas fotograaf Kaido Haagen aastatel 2014–2015 üles arhitektuurselt kõige silmapaistvamad raudteejaamad, näitusele mahtus neist kolmkümmend kaks kõige paremat.
Ehkki Eesti raudteede kogupikkus on täna suurim, ulatudes üle 2100 km, on paljude raudteejaamade saatus on tänaseks päevaks keeruliseks kujunenud. Paradoksaalsel kombel on tegutsevaid jaamahooneid vähem kui kunagi varem. Raudteeliinide avamine ja sulgemine on toonud kaasa liiniäärse raudteejaama rolli muutumise.
Raudteearhitektuur peegeldab kujukalt ühiskonnas toimuvaid muutusi. Raudteetaristu algust Eestimaal saab seostada ennekõike Vene tsaaririigi kaubaveoga, kui 1870. aastal avati siin Paldiski-Tallinna-Narva-Gatšina liin. Balti raudtee esimestest vaksalihoonetest on säilinud Tabivere jaam (1877). Kõige uuem on 2011. aastal valminud Koidula raudteejaam, mis täidab nii kauba- kui ka reisijajaama ülesannet. Näitusel tuleb välja, et saatus on soosinud 1930. aastatest pärit tüüpprojektidega jaamu, mida rajati toonase tiheda jaamavõrgu jaoks hulganisti. Hoonete kompaktsus ja moodne plaanijaotus on andnud võimaluse see tänapäeval kergemini elamuks või mõneks muuks avalikuks hooneks kohandada. Terve rida raudteejaamasid on leidnud uue kasutuse – näiteks tegutseb Abja jaam kogudusemajana, Jõgeva jaamast on saanud kauplus. Aktuaalseks on muutunud uue raudteetrassi Rail Balticu väljaehitamine, mis ühendaks Berliini ja Tallinna, kuhu kiirrongide ajastul mahub vaid mõni üksik peatus. Milline mõju on uuel raudteetrassil senisele jaamade võrgule?
„Inimkonna suured ettevõtmised on alati irratsionaalsed, alati kehastavad nad ühte salajast asjatut igatsust, kuigi neist räägitakse kasu ja otstarbekuse terminites. Raudtee on üks selliseid, raudtee on kahtlemata 19. ja veel ka noore 20. sajandi suur ettevõtmine. Hüpe lõpmatusesse. Hull unistus,“ kirjutab spetsiaalselt näituse jaoks kirjutatud essees „Teelolekumajad“ kirjanik ja rändur Tõnu Õnnepalu. Kaido Haageni fotodelt peegelduvad vanad raudteejaamad kui kohtumiste, ootamise ja edasiliikumise paigad.
Kaido Haagen (s. 1966) on Eesti tuntumaid fotograafe, kes on fotograafiaga tegelenud professionaalsel tasemel viimased 28 aastat. Pühendunumalt tegeleb ta arhitektuurifotograafia ja allveepildistamisega. Korraldanud 2001–2015 11 isiknäitust, võitnud arvukalt auhindu loodus- ja allveefotograafia võistlustel.
Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis jääb avatuks 12. juunini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht