Kondase Keskus avab teise korruse hooaja

Kim Pluskota. up

Lisaks saab tutvuda kahe uue näitusega esimesel korrusel.
Laupäeval, 21. aprillil, kell 13 avatakse II korrusel KIM PLUSKOTA interaktiivne näitus „Eesti: Teede ristumine“
Ameeriklanna Kim Pluskota õpib Savannah Kunsti ja Disaini Kolledži (USA) maaliosakonna magistrantuuris, alates 2017. aasta sügisest on ta koos abikaasaga aastaks Eestisse Viljandisse kolinud, kus muuhulgas teostab Kondase Keskuses õppepraktikat. Ameerikas peamiselt puidust skulpturaalseid installatsioone teostanud kunstnik on seekordsel näitusel kasutanud fotomeediat.
Fotodele püütud värviliste abstraktsioonide loomiseks on kunstnik kasutanud erinevaid vahendeid; volditud ruumilised paberkujundid suhtlevad omavahel ja värviliste niitidega moel, mis meenutab inimeste isiklike kogemuste ja suhete võrgustikku ja dünaamikat – inimese teekonda elus. Fotod peegeldavad abstraktsel moel Kim Pluskota Eestis elamise kogemust, olles konstruktsioon uutest ja vanadest suhtestruktuuridest, elamise ja olemisete läbipõimumisest. Teoste pealkirjad on aga otseselt laenatud Viljandi tänavatelt, mida mööda kunstnik on Viljandis viibimise ajal tavapäraselt kulgenud.
Pluskota teosed eemalduvad igapäevasest tehnoloogiauputusest ja sukelduvad lihtsa värvi, tekstuuri, joone ja vormi meditatiivsesse maailma. Olles teadlik kiirusest, millega asjad meie ümber muutuvad, peab ta tähtsaks tulevikku suunatud õppimist ja arenemist, samas säilitades alati seotuse ja austuse minevikuga. Neid printsiipe jälgib ka antud väljapanek.
Näitus on interaktiivne, kus vaatajaid kutsutakse osalema oma ja ühise võrgustiku punumisel, juurdepanemise, olemasoleva muutmise ja äravõtmise meetodil, kasutades samu materjale, mis fotodel – paberit ja niiti. Kuna töö muutub kogu näituse jooksul, dokumenteerib kunstnik jooksvalt kunstiteost, mida saab jälgida tema kodulehelt: kimpluskota.com ja Facebookist: @kimpluskotaartist
Näitus jääb avatuks kuni 5. maini 2018.
Mari Vallikivi
***

Sirpa Hammar. Eesti100

Kuni 9. juunini on Kondase Keskuses vaadata Soome kunstniku SIRPA HAMMARI maalinäitus
Peamiselt vabakutselise illustraatorina töötanud Sirpa Hammari väljapaneku maalikeel on dekoratiivne, juugendlikult ilutsev ja teadlikult naivismi piirimaid kompav. Rütmiline korduvus, kuldsete ja hõbedaste toonide, mooniseemnete ja teokarpidega teoste vääristamine ning ruumilise sügavuse puudumine on vaid mõned teoseid iseloomustavad märksõnad. Ainesena vihjab kunstnik Euroopa kunstiajaloole ja Soome kunsti kuldajale, kus ajaloolistes kostüümides tegelased ilmuvad Soome rahvus-romantilises stiilis ehitiste, Itaalia renessanssarhitektuuri või dekoratiivselt lahendatud loodusmotiivi taustale.
Näitusel moodustavad omaette kategooria kunstniku tõlgendused sajaastasest Soome ja Eesti kultuurielust, kus kultuuriinimeste koondportreed mõjuvad suisa monumendina. Kõiki tema jutustava sisuga teoseid saadab eriline letargiline rahu, kus mineviku ja oleviku harmooniline kooseksisteerimine saab võimalikuks. Dekoratiivses laadis ajaloo ja tänapäeva ühildamise kõrval on Sirpa Hammar loonud fotorealistlikke kaasaegseid Helsingi linnavaateid. Ka neis ilmneb teatud nihestatus – miniatuurne vorm kohtub hüperrealismiga.
Raamatuillustratsioonide ja miniatuursete maalide kõrval on Sirpa Hammar teostanud ka paar mitmemeetrist seinamaali, kus süžeeline mitmekesisus on edasi antud talle omaselt – kavaljeerperspektiivis (linnuperspektiivis). Sirpa Hammari loomingusse kuulub ka Soomes hästi tuntud Snellmani lihatööstuse tarbegraafika – pooleldi naivistlikus pildikeeles loodud rahumeelne ja idülliline härra Snellmani maailm.
Mari Vallikivi
***

 

Viive Noor. Libahunt

Kuni 9. juunini on avatud illustratsioonide näitus “Lugusid libahundist”.
Eesti Lastekirjanduse kunstieksperdi Viive Noore kureeritud libahunditeemaline illustraatorite näitus on 12 osavõtjaga üleval Kondase Keskuses. Väljapanek annab hea ülevaate Eesti illustratsiooni hetkeseisust.
Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt keskajal. Aasta 2018 on kuulutatud Euroopas pärandkultuuri aastaks ja libahundi teema on üks neist, mis läbib tervet Euroopat andes märku meie ühisest minevikust. Libahundid on jooksnud vana Liivimaa metsades, luuranud Venemaa paksudes padrikutes, luusinud Sitsiilia ja Apuulia mägistel radadel.

Kondase Keskus
Pikk 8, Viljandi
Avatud: aprillis K-P 10-17 ja alates maist kõikidel nädalapäevadel kell 11-18
kondas@kondas.ee; 4333968

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming