Müürileht süüvib septembris koos Fotokuuga visuaalkultuuri

Täna lugejateni jõudev Müürilehe septembrinumber on valminud koostöös Tallinna Fotokuuga. Visuaalkultuuri erinumbrile kohaselt on lehes rohkelt visuaale. Näiteks leiab lehest fotokunstnik Dénes Farkase fotoessee, mis on esimene omasugune Müürilehe veergudel. Luulekülgedel teeb aga debüüdi Marko Mäetamm! Persooniloos vestleb kultuuritoimetaja Piret Karro EKA fotoosakonna uueks juhiks valitud kunstniku Marge Monkoga. Juttu tuleb nii 90ndate nostalgiast, teooriatekstide olulisusest, kultuuritöötaja prekaarsest staatusest kui ka Fotokuu algusaegadest.

Kristjan Peik kirjutab hoiataval toonil käest libisevast reaalsusest pildikesksel ajastul. Margus Tamm kirjeldab oma artiklis, kuidas esemeline kultuur on transformeerunud visuaalkultuuriks. Airi Triisberg küsib, mida tähendab K EKKMi nimes? Kas see on seal üldse alles? Või on kümme aastat hiljem sobivam asendada see mõne teise tähega alfabeedist? Maarin Mürk pakub omalt poolt mõned märksõnad, mis peaksid iseloomustama avalikult rahastatud kunstiinstitutsiooni.

Selleks et esteetika ei jääks ainult kriitikute ja kunstiteadlaste pärusmaaks, anname sõna neuroteadlasele Kristjan Kalmule, selgitamaks, miks punane päikseloojang mõjub kitšina. Katrin Tiidenberg kummutab väärarusaama, nagu enesepildistamine oleks nartsissistlik kalduvus – selfid võivad edukalt ka võimestada marginaliseeritud ühiskonnagruppe.

Agnes Neier üritab lahti mõtestada, mis kütkestas teda kord kunstinäitusel kontseptuaalse fotograafia suurkuju Jeff Walli loominguga silmitsi seistes. Samasugust mõtestamistööd teeb Kaupo Meiel, kes külastas suvel Itaaliat, nägi seal fotomaiast turistide leegioni ja lahustus selle sees. Dina Danowitzi intervjuu Nadežda Mandelštam-Karimiga on ebaharilik, sest see on ebatõenäoline, räägib sündmustest, mida pole juhtunud ja tõenäoliselt kunagi ka ei juhtu.

Johanna Jõekalda viib lugeja ajas tagasi esimeste röntgenipiltide juurde, tänu millele muutusid tundmatuseni ka senine visuaalkeel ja arusaam reaalsusest. Tänapäeval nihestab reaalsust ja ennekõike linnapilti digitaalne modelleerimine, mille probleemset loomust analüüsib Lila Athanasiadou. Kiirkohtingul käis Müürileht seekord lavakunstniku Illimar Vihmariga.

Muusikakülgedel saab DJ-ankeeti täita peosarja Bashment ellukutsuja Tarrvi Laamann. Plaate hinnatakse visuaalkultuuri erinumbris kahes kategoorias. Saundi, kontseptsiooni ja sisu eest jagatakse kriitikanooli Rüüti, Sibyl Vane’i, DJ Stingray, Jlini, Damien Dubrovniku ja Cigarettes After Sexi uutele heliplaatidele. Ott Kagovere, Loore Sundja ja Else Lagerspetz arvustavad aga albumite kaanekujundusi. Berk Vaher vestleb briti muusikakriitiku Rob Youngiga albumikaante hääbuvast teatraalsusest. Numbri sabast leiab Vilém Flusseri 1984. aastal peetud loengu fotoproduktsioonist.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming