Nargenfestivali 13. suvekava toob koostöös Eesti Draamateatriga lavale uued algupärandid

Nargenfestivali 13. suvekava toob koostöös Eesti Draamateatriga lavale uued algupärandid ning kahel juunikuu õhtul kuuleb Tallinnas ja Tartus Rudolf Tobiase oratooriumi “Joonas” originaali esiettekandeid Tõnu Kaljuste juhatusel.

Nargenfestival avab oma suvehooaja algupäranditega: 25. mail esietendub koostöös Eesti Draamateatriga Mehis Pihla tõsine operett “Metsa forte” ning 15. juunil Andrus Kivirähki “Isamaa pääsukesed”, mis mõlemad on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Kui muusikas tähendab mezzo forte poolvaljult, siis „metsa forte” on väga vali ja kirglik, isegi ooperlik toon, millega räägitakse Eesti metsa tulevikust. Lavastuses kõlavad tõeliste ooperikorüfeede esituses nii tuntud palad kui ka eesti heliloojate uus looming. Autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, muusika ja seaded Tõnu Kõrvits, Tõnis Kõrvits ning kunstnik Kristjan Suits. Osades Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Mati Palm või Hans Miilberg, Liisa Saaremäel, Jüri Tiidus, Uku Uusberg, Kersti Heinloo, Markus Luik, Hendrik Toompere jr, Mehis Pihla, Nargenfestivali koor ja orkester. Etendusi mängitakse Eesti Draamateatri suures saalis mais, juunis ja septembris ainult 12 korda!
Festivali koostöö Eesti Draamateatriga jätkub Andrus Kivirähki näidendiga “Isamaa pääsukesed”, mille esietendus on 15. juunil Keila kultuurikeskuses. Augustis toome etendused Naissaarele Omari küüni. Autor toob tegevuse aastasse 2018, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Sel puhul otsustab näitering “Virmaline” tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali “Isamaa pääsukesed”. Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema. Lavastaja Priit Pedajas, muusikaline kujundus Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits, muusikaseadete autor Tõnis Kõrvits, kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.

7. ja 8. juunil toimuvad ajaloolised kontserdid Tallinnas Jaani kirikus ja Tartu Pauluse kirikus, kus tuleb esiettekandele Rudolf Tobiase oratoorium “Joonas” eestikeelse versiooni ja originaalorkestratsiooniga. Tõnu Kaljuste: „Rudolf Tobiase oratooriumist „Joonase lähetamine“ (lühema pealkirjaga „Joonas“) olen saanud ettekujutuse kui meie klassikalise muusika tähtteosest Vardo Rumesseni redigeeritud versiooni kaudu. Me pole kuulnud, kuidas kõlab „Joonase“ originaalpartituur. Arvan, et 2018. aastasse, mis on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, sobiks oratooriumi originaali ettekandmine igati. Piltlikult öeldes oleks Rumessen nagu Konrad Mäe maali „Ahvenamaa motiiv“ restaureerimise käigus vängemate värvidega üle käinud. Puud on pruunimad kui autoril… seega moonutamine.”

Traditsioonilised Kreegi päevad toovad juunis Haapsallu kaks eripalgelist kontserti. 8. juuni kell 19 toimub Haapsalu kuursaalis kontsert “Kummardus Kreegile ja Tormisele”, kus Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel esitavad Kreegi ja Tormise loomingut džässmuusikale omases improvisatsioonilises võtmes. Kadri Voorand annab koos Estonian Voicesega kontserdi ka 20. juulil Naissaarel.

10. juunil kell 16 Haapsalu toomkirikus algava kontserdi jaoks on Tõnu Kaljuste Eesti juubeliaastat silmas pidades kokku pannud kava “Kreegi laulud aastast 1918 ehk millest lauldi 100 aastat tagasi”. Kreegi koorimuusika kõlab Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses ja Tõnu Kaljuste juhatusel.

Naissaare kultuurisuvi on sel hooajal kirju. Peale lavastuse “Isamaa pääsukesed” ja Estonian Voicese kontserti tuleb juulis viiel korral Omari küünis ettekandele Georg Friederich Händeli koomiline kantaat “Ustav süda, sa loodad tühja”, mille lavastaja on Priit Võigemast, muusikajuht, dirigent ja jutustaja on Tõnu Kaljuste, dramaturg Paavo Piik (Kinoteater) ja kunstnik Kairi Mändla. Osades: Maria Listra (sopran), Arete Teemets (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran) ning kaastegev Nargen Consort. Esietendus on 7. juulil.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks kutsub Nargenfestival Eesti rahvast meie riigi taasiseseisvumispäeva eelõhtul, 19. augustil kell 19 ÜHESLAULMISELE. See on kaheosaline pidu, mille esimeses osas “Laulu võim” saab Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks laulda sada minutit järjest. Lauldakse teada-tuntud lihtsaid laule armastatud näitlejate, lauljate ja kooride seltsis. Esimeses osas on eeslauljateks Jaan Tätte, Evelin Võigemast, Eeva Talsi, Lauri Õunapuu, Priit Võigemast, Maria Listra, Hele Kõrve, Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Marta Laan, Liina Vahtrik, Riina Maidre, Jaan Pehk, Jarek Kasar, Tiit Kikas, Arno Tamm, Kihnu Virve, Andero Ermel, Kadri Voorand ja Estonian Voices.
Õhtu teises osas “Sajandi sumin” saab kaasa laulda koos mitmete eesti bändidega – Curly Strings ja Estonian Voices, Singer Vinger, Metsatöll, Vaiko Eplik, Miljardid, Smilers, Karl-Erik Taukar Band, Estraadiraadio koosseisus: Kaire Vilgats, Ivo Linna ja Tõnis Mägi. Sündmuse otseülekande teeb ERR ning see kuulub EV100 muusikaprogrammi.

Muinastulede ööl tuhandete lõkketulede süütamisega Läänemere randadele teadvustub ehk kõige selgemalt, et oleme mereäärne rahvas. Sel ööl, 25. augustil, viib Nargenfestival ERSO muusikud kahele poole Tallinna lahte, loomaks muusikalise silla mandri ja Naissaare vahele Georg Friedrich Händeli aegumatute, vee ja tulega seostuvate orkestriteostega. Õhtut alustab Naissaarel „Veemuusika“ Tõnu Kaljuste juhatusel ning jätkub „Kuningliku tulevärgimuusikaga“ Kakumäe sadamas Andres Kaljuste taktikepi all. Tulest inspireeritud on ka Ülo Kriguli ja Hasso Krulli spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud teos „Tulikeel“, mida on autorid iseloomustanud järgnevalt: “”Tulikeel” on muistsete tulede helk tänase tumeda taeva taustal.” Häälele, elektroonikale ja sümfooniaorkestrile loodud uudisteoses soleerib üks omapärasemaid džässmuusikuid Eestis Kadri Voorand. Kontserdid toimuvad koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EV100 korraldustoimkonna ja Haven Kakumäe jahisadamaga, mille angaari ehitatakse üheks õhtuks kontserdimaja.
Igal aastal oodatud muusikasündmus Pärdi päevad toimuvad traditsiooniliselt 2.-11. septembrini Tallinnas, Tartus, Paides, Rakveres ja Viljandis ning esimest korda ka Hiiumaal kontserdiga Pühalepa kirikus.

Kogu kava ja täpsem info www.nargenfestival.ee
Nargenfestival on 2006. aastast olnud üks meeldejääv meretagune ja
mereäärne suvepidu, mis peab oluliseks Eesti muusika ja näitekunsti algupärandite esiletoomist.
13. suvi täis mõtteid ja muusikat!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht