Nikolai Kormašovi ikoonikogu näitus Mikkeli muuseumis

Teisipäeval, 10. aprillil avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust“.

Kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) ikoonide kogu on mitmes mõttes erandlik. „Päästetud pühadus“ pole pelgalt näituse pealkiri, vaid selle kogu kujunemise taga seisnud pikaajaline ennastsalgav tegevus ja elufilosoofia. Nikolai Kormašov, kelle kunstnikuks tõusmise teel oli mitmeid saatuslikke pöördepunkte, jõudis ka ise päästa mitmeid juba hävimisohus pühapilte.

See haruldasi ikoone sisaldav kogu kujunes rännakutel Põhja-Venemaale, sünnikodusse Muromisse ning ligipääsmatuisse paikadesse rajatud vanausuliste küladesse. Koos pühapiltide leidmise lugudega räägib näitus nende keerulisest saatusest ning rollist 20. sajandi teise poole kunstis ja vaimses kultuuris.

Näitusel on väljas üle 150 ikooni alates 15. sajandist kuni 20. sajandini. Siin on nii kõrgel kunstilisel tasemel teostatud ikonostaasi ikoone kui ka rahvapärasemaid provintsiaalikoone. On nii traditsioonilisi pühapilte kui ka suur hulk unikaalseid ja haruldase ikonograafiaga ikoone. Moskva Rubljovi nim Vana-Vene Kunsti Muuseumi juhtivteaduri ja selle näituse konsultandi Natalia Komaško arvates on Nikolai Kormašovi kollektsioon teaduslikus mõttes üks sisukamaid erakogusid ning Kormašov üks kõige tõsisemaid kollektsionääre, kellega ta on kokku puutunud.

Nikolai Kormašovi ikoonikogu ja selle saatus kajastavad ikoonikogumise ja vana-vene kunsti mõtestamise etappe 20. sajandi teisel poolel. 1971. aastal toimus Eesti Kunstimuuseumis Kormašovi kogu ikoonide näitus, mis oli esimeseks erakogu ikoonide muuseumiväljapanekuks Nõukogude Liidus. See oli tagantjärele hinnates väga julge samm, sest kunstikogumine kui selline võis olla tol ajal kergesti tõlgendatav ka ebaseadusliku tegevusena. Sellele järgnesid näitused Moskvas (1974) ja mujal. Mikkeli muuseumi saalis korraldas Nikolai Kormašov suurejoonelise ikoonide näituse 1997. aastal, valdav osa tookord eksponeeritud pühapiltidest on väljas ka nüüd. Olulise uurimisteemana tõstis Kormašov esile Eesti ikoonikunsti, millele oli pühendatud 2011. aastal Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitus koos põhjaliku kataloogiga.

Nikolai Kormašovi kogu kujunes ja kasvas orgaaniliselt, ta ei müünud ega vahetanud ikoone oma kogust, vaid iga tema juurde sattunud ikoon leidis aja jooksul talle määratud koha selles unikaalses tervikus. Ikoonide kogumine oli lahutamatu osa tema kui maalikunstniku tegevusest, ja on tihedalt põimunud tema ja kõikide pereliikmete elude, väärtushinnangute ja saatustega.

Näitus jääb avatuks 11. novembrini 2018.

Näituse kuraatorid Orest Kormašov, Andrei Kormašov
Koordinaator Aleksandra Murre
Kujundaja Andrei Kormašov

Näituse pidulik avamine toimub 10. aprillil kell 17.00 Mikkeli muuseumis.

Esmaspäevaks, 9. aprilliks ja teisipäevaks, 10. aprilliks saab eelnevalt kokku leppida intervjuud kuraatorite Orest ja Andrei Kormašovi ning koordinaator Aleksandra Murrega, samuti ekspositsiooni filmimise osas. 10. aprillil on kohal ka Moskva Rubljobi nim ikoonimuuseumi juhtivteadur Natalia Komaško.

Näituse kataloog ilmub mais 2018, esitlus toimub 23. mail 2018. Artiklite autorid on Orest Kormašov, Andrei Kormašov, Natalia Komaško ja Mai Levin. Huvitavamad ikoonid on varustatud põhjalike annotatsioonidega.

Näituse raames toimuvad publiku- ja haridusprogrammid, nende kava on nähtav Mikkeli muuseumi kodulehel.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht