Olga Tšernõševa & Jaan Toomiku isikunäitused

Olga Tšernõševa & Jaan Toomiku isikunäituste avamised 23. augustil 2017

Olga Tšernõševa “Algunas Canciones Lindas”
Kuraator: Anders Kreuger
Avamine: 23. august, kell 17.00
24. august – 28. oktoober 2017
Lastekodu 1, Tallinn
K–L 15.00–19.00

Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Kuraator: Anders Kreuger
Avamine: 23. august, kell 15.00
24.–30. august 2017
Tallinna keskturg, Keldrimäe 9
Keskturu peahoone 2. korrus
Igapäevaselt 12.00–16.00, v.a pühapäev 12.00–15.00

Temnikova ja Kasela galerii avab sügishooaja näitusega, mida võib kirjeldada kui “kaksikseanssi” või “kaks-ühes-näitust”. Kaks kunstnikku, mõlemad 1990. aastate keskel esile kerkinud põlvkonnast, mõlemad võimekad ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, näitavad teoseid, mis avavad vaatajale uue lähenemise nende loomingule ning uue vaatepunkti nende mõtlemisele ja töövõtetele.
Näituse pealkiri “Algunas Canciones Lindas” (“Mõned kaunid laulud”) on laenatud ühelt vanalt heliplaadilt, millel esitatakse tüünestavalt lihtsas stiilis Kuuba popmeloodiaid. Olga Tšernõševa kasutab seda ühendava vahendina, esitlemaks galeriis kolmekümmet objektiivipõhist tööd, millest suurem osa on analoog- ja digifotod. Need kannavad edasi mõnda tema põhihuvidest — viljakaid pingeid piltide ja lugude, iseloomuliku ja etteaimamatu, üksiku ja hulga vahel — kuid ei ole seni leidnud kohta üheski kunstniku töödeseerias või avalikkuse ees. Tšernõševa korraga kinnitab ja vaidlustab vene usku, et visuaalset kunsti peaks kasutama ühiskondlike suundumuste illustreerimiseks, “maalimaks modernset elu”, nagu oleks öelnud Charles Baudelaire. Milline on parim viis tõestada, ühinedes või eraldudes? Peaksime alati keskenduma pisikestele ebakõladele öeldava ja nähtava vahel.
“Kuidas lääs oli vasak” on pealkiri, mille Jaan Toomik on andnud oma väljapanekule, Tallinna keskturu putkade seas selleks puhuks ehitatud mustas blackbox’is näidatavatele lühivideotele. Neis saavad kestvuskunstist proosaluuletused või päriselu partituur, kuid see, kas Toomik on situatsioone täheldanud või need lavastanud, muutub ebaoluliseks. Tema protagonistid — enamjaolt vananevad meestegelased, kes võivad, kuid ei pruugi olla tema ise — muudavad tuntavaks ärevuse, mis mädaneb ettekirjutuste tõttu rõhutud ühiskonna pealispinna all. Ingliskeelse pealkirja (“How the West was Left”) kahetimõistetavus on küsimus iseendale: mis on muutunud sellest ajast, kui kõik muutus? Ei ole vaja mainida, et Eesti näeb viimase 25 aasta maailma teise pilguga kui Venemaa, kuid mis on selle erinevuse inimlik mõõde?
Kui Tšernõševa saavutab ühtluse, pakkudes väljavõtteid kogumikust, selle asemel et esitada ühendavaid väiteid, ja puurib seeläbi sügavamale portreteeritavasse kollektiivsesse vaimsusesse, siis Toomiku valik esindab rohkem tema avalikku isikut valdkondadevahelise kunstnikuna, kelle osalus seisneb eraldumises. Otsus näidata videoid vanakooli turul — haruldane mälestus eel-postsotsialistlikust elust Tallinnas — toonitab väljarebitust neile aluseks olnud ühiskonnakorraldusest. Samas toimib selline puhtal kujul taastatus vastuteenena kunagisele reaalsusele.

Olga Tšernõševa (s. 1962 Moskvas, Venemaal) on kaasaegne kunstnik, kes elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud S. A. Gerassimovi nimelise Kinematograafia Instituudi Moskvas. Oma loomingus, mis hõlmab filmi, fotograafiat, joonistamist ja objektipõhiseid meediumeid, toetub ta tavapärastele hetkedele ja igapäevaelu äärealadele kui viisile uurida aina killustuvaid tõlgendusi kaasaegsest vene kultuurist.
Tšernõševa töid on näidatud mitmetes rahvusvahelistes institutsioonides ja biennaalidel, sealhulgas New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum; Manifesta, Zürich; Lundi Kunstihoone, Rootsi; Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaal; Folkwang Muuseumi Biennaal, Essen; Hamburgi Kunstihoone; Solomon R. Guggenheimi Muuseum, New York.
Tema tööd kuuluvad paljudesse rahvusvahelistesse kogudesse, sealhulgas New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum; Sihtasutus Luis Vuitton, Pariis; Vene Muuseum, Peterburi; Venemaa Kultuuriministeerium, Moskva; Nasheri Kunstimuuseum, Duke’i Ülikool; Ludwig Rahvusvahelise Kunsti Foorum, Aachen; Oslo Rahvuslik Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainimuuseum; NBK, Berliin; Victoria & Albert Muuseum, London; Moskva Moodsa Kunsti Muuseum.

Jaan Toomik (s. 1961 Tartus, Eestis) on tunnustatud eesti maali-, video- ja tegevuskunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Saanud 1980. aastate lõpus tuntuks maalikunstitudengina, nihkus tema loometöö pärast Nõukogude Liidu lagunemist installatsiooni- ja tegevuskunsti suunas. Rahvusvahelise tuntuse pälvis Toomik peamiselt videoteostega, nagu “Tantsides koju” (1995) ja “Isa ja poeg”(1998). Kunstnik on oma töid eksponeerinud paljudel näitustel nii kodus kui võõrsil, sealhulgas esimesel Manifestal (1996) ja 4. Berliini kaasaegse kunsti biennaalil (2006), ning esindanud Eestit kaks korda Veneetsia biennaalil, 1997. ja 2003. aastal.
Korduvad retked rahvusvahelistele kunstisündmustele aitasid kujundada Toomiku rolli rahvusvahelise kunstitähena kodus ja koguda pikaajalisi toetajaid välismaal. Tuntud videod, nagu “Teekond São Paulosse” (1994), mida näidati samal aastal São Paulo biennaalil, ja “Tantsides koju”, mille esmalinastus oli Helsingis “ARS ’95-l”, panid aluse Toomiku tegevusele, mis jätkus nii geograafiliste kui autobiograafiliste piiride jälgimise ja ületamisega. Kunstniku kõige edukam ja tuntum töö, “Isa ja poeg”, sündis 1998. aastal ja kujutas kunstnikku alasti Läänemerel uisutamas, helitaustaks tema toona kümneaastase poja religioosne koorilaul. Video kuulub mitmesse era- ja muuseumikogusse, sealhulgas Eesti Kunstimuuseumile Tallinnas, Erika Hoffmanni kollektsiooni Berliinis, Stedelijki Muuseumile Amsterdamis, Moderna Muuseumile Stockholmis, Ludwigi Muuseumile Budapestis, Trussardi ja Louis Vuittoni fondide kogudele.
Toomiku hiljutiste isikunäituste ja linastuste alla kuuluvad: Filmide ja videote retrospektiiv, 63. rahvusvaheline lühifilmide festival Oberhausen (2017); “Esimene uni”, Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn (2016); “Smells Like Old Men’s Spirit”, Temnikova & Kasela, Tallinn (2015); 84 HRZ Galerii, München; Werkstattgalerie, Berliin (2014); Galerii Sult / Skur 6, Stavanger; Orton Galerii, Helsingi (2013); ARTRA Galerii, Milaano; Pop/off kunstigalerii, Moskva (2012).

K–L 15.00–19.00, või ette helistades +372 640 5770
Temnikova & Kasela galerii
Lastekodu 1, Tallinn
www.temnikova.ee

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming