Pärnu pallaslased paguluses. Erich Leps ja Pauline Elfriede Leps” Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseumis avatakse reedel, 22. mail näitus „Pärnu Pallaslased paguluses: Erich Leps ja Pauline Elfriede Leps Estam.“
Näitus räägib kahe 1944. a Pärnust lahkunud kunstniku elust, loomingust ning valikutest ja võimalustest võõrsil läbi lüüa.  Esmakordselt tuuakse avalikkuse ette hiiglaslik paguluses valminud kunstikogu, mis saabus Pärnu Muuseumisse möödunud aastal annetusena Ameerikast. Sõjaeelsetest teostest on näitusel esindatud valik Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi kogudest ning erakogudest.
Erich Leps (30.11.1901 Tallinn – 14.12.1965 Chicago, USA) alustas õpinguid 1923. aastal Tallinnas Riiklikus Kunst-Tööstuskoolis. Kaks aastat hiljem astus ta kunstikool Pallasesse, mille lõpetas 1931. a maali erialal Nikolai Triigi ateljees. Edukate õpingute eest määrati talle Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuselt stipendium õpinguteks Pariisis (1931-1932).
Järgnevatel aastatel viisid lühemad õppereisid teda Itaaliasse, Ðveitsi, Saksamaale, Soome, Rootsi ja Venemaale.
Alates 1928. aastast esines ta kõikidel Kujutavate Kunstide Sihtkapitali ja kunstiühing Pallase poolt korraldatud näitustel Eestis. Samuti olid tema maalid esindatud välismaistel Eesti kunstinäitustel Riias, Moskvas, Saksamaal jne.
Leps sai tuntuks portretistina, maastiku- ja þanrimaalijana. Produktiivse kunstniku teoseid leidus paljudes erakogudes, mitmetes kunstimuuseumides, samuti Pärnu Muuseumi ennesõjaaegses fondis. Lisaks tegutses Leps laiahaardeliselt kunstihariduslikus valdkonnas – avades 1930. aastate esimesel poolel Pärnus oma õppestuudio ning andes loenguid rahvaülikoolis, korraldas ta muuhulgas huviliste ekskursioone kunstinäitustele Tallinnas.
Pauline Elfriede Leps (s. Estam, 16.11.1903 Pärnu – 5.02.2002 Northbridge,
USA) töötas Pärnus kunstiõpetajana kuni Eestist lahkumiseni.
Pagulasaastatel Saksamaal 1944-1949 jätkas E. Leps intensiivselt kunstialast tegevust, esinedes pea kõikidel Saksamaal korraldatud Eesti kunsti näitustel. Ta organiseeris ja juhatas Ulmis esimest Eesti pagulaste rakenduskunsti ja kunstkäsitöö ühingut Estonian Handicraft.
1949. aastal emigreerus Lepside perekond Ameerika Ühendriikidesse. Erich Leps maalis esimesed kaks aastat peamiselt portreesid kohalikest arstidest, poliitikutest ja majandustegelastest.  1952. aastast alates leidis ta endale rakenduse töötades välireklaamifirmas General Outdoor Advertising maalijana.
Tänu oma väljapaistvatele tehnilistele teadmistele ja oskustele edutati teda tööle sama firma Chicago peakorterisse, kus ta töötas kuni 1965. aastani, mil raske haigus sundis teda tööd katkestama.
Põhitöö kõrvalt jätkas Erich Leps loometegevust ja näitustel osalemist. Tema viimaste aastate loomingus on märgata uute suundade otsimist. Range figuratiivsus asendus vabama vormiga ning realistlike þanrimaalide kõrvale kerkis terve rida abstraktseid värviküllaseid eksperimente.
Pauline Efriede Leps, kes oli aastaid loomingulisest tegevusest kõrvale hoidnud,  alustas peale abikaasa surma õpinguid Chicago Kunstiinstituudis kõikidel graafika erialadel. 1970. ja 1980. aastatel aastatel osales ta aktiivselt näitusetegevuses nii Ameerika Ühendriikide Eesti majades kui California kunstigaleriides.
Näitus jääb avatuks kuni 20. septembrini 2015.
Näituse koostasid ja teostasid: Marian Kivila, Marju Kurvits, Indrek Aija, Margo Somorokov ja Triin Tammann.
Erilised tänud: Virve Leps, Mai Treude, Leida Talts, Ardo Hansson, Anne Tork, Jüri Estam, Reigo Kuivjõe, Eva Sepping, Andres Männik.
Näitust toetavad: Rahvusarhiiv ja Pärnu Linnavalitsus.