Vanimad eestlaste portreed ja 17. sajandi jõulupilt

Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis saab näha „Karjaste kummardamist“ kujutavat jõulupilti, millel näeme kõige vanemaid nimeliselt teadaolevaid Eesti talupoegi. Ligi sadakond aastat unustuses olnud maal üllatas kõiki erakordse leiuga.

Vastsündinud Jeesuslast kummardavaid karjuseid kujutava pildi raamilt vaatavad meile vastu kahe eesti talumehe, Hansu ja Jaani portreed koos nende nime ja kuupäevaga: Wirrika Netze Hans Kirko Vörmünder. Wanna Palla Rekela Jahn Anno 1692 [?] den 4 April. Tegemist on vanima pildiga, millelt leiame eestlased mitte ainult oma näo, vaid ka nimega. Kaks lihtsat talumeest Hans ja Jaan lasid selle maali 17. sajandi lõpul üles seada Järvamaal asuvas Türi kirikus.

Ligi sadakond aastat unustuses olnud maali loo toovad meie ette Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kuraator Merike Kurisoo ja Tallinna Ülikooli vanemteadur, ajaloolane Aivar Põldvee.

Sügisel 2017 avati Niguliste muuseumis näitus „Viis unustatud maali“, kus esitletakse pea sajandi unustatud varauusaegseid altari- ja epitaafmaale, mis olid olnud teadmata nii kunstiajaloolastele kui ka laiemale publikule. Väljapaneku eesmärgiks oli tuua vaatajate ette viis teost ning avada kiht-kihilt nende saatus. Maale ühendas see, et nende päritolu ja algne asukoht olid teadmata. Detektiivitöö, arhiiviandmed ja maalid ise aitasid leida teoste asukohad ning avasid ka nende tellimise taga olevate inimeste lood.

Maalil on kujutatud Jeesuse sündi ja karjaste kummardamist jõuluevangeeliumist (Lk 2:1–20). Eesti talupoegade annetatud teose teema ei ole juhuslik ja osutab tellijate talupoeglikule päritolule. Mehed valisid endid mälestavale maalile stseeni, kus lihtsad karjused tulevad kummardama vastsündinud Jeesuslast. Annetajate nimed ja portreed osutavad, et tegemist on luterliku epitaafmaaliga. Epitaaf on mälestuspilt, mis püstitati kindlate isikute mälestuse jäädvustamiseks. Enamasti kujutati seal piiblistseene ning mälestatavate portreid koos tekstiga. See võidi tellida lahkunute mälestuseks või inimeste enda poolt juba nende eluajal. „Karjaste kummardamist“ kujutav maal on sadade ja sadade aadlike poolt kirikutele annetatud teoste kõrval haruldaseks näiteks talumeeste pühakojale kingitud ja neid endid mälestavast maalist. Eesti kunstiajaloos leiavad Hans ja Jaan nüüd aga oma kindla koha: kahe lihtsa mehe pildid on esimesteks nimeliselt teadaolevateks talumeeste portreedeks siinmail.

Näitus „Viis unustatud maaliˮ on avatud Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis kuni 26.08.2018. Eesti talupoegadest Hansust ja Jaanist ning jõulupildist saab pikemalt lugeda Merike Kurisoo ja Aivar Põldvee kahest äsjailmunud artiklist ajakirjades Pööning ja Baltic Journal of Art History.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht