Lõpmatuse aktiivne pool
Lavastaja ja näitleja Daniil Zandberg: „Don Quijote on paradoks – ebamugav kangelane. Ta ei tule ega lahenda probleeme, vaid paljastab need ja annab võimaluse neid näha.“
Lõpmatuse aktiivne pool
Saaremaal nähti flamingot
Kelle ainsaks tööriistaks on hirm, selle silmis paistab droonina kõik, mis lendab.
Hoovi elu
Minagi kogen oma pisikese tuumikperega vanavanematest kaugel elades igatsust hooletöö jagamise järele: küll oleks mõnus, kui…
Kägistamine hõbe, veredoping kuld
Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel
Aleksandr Ivaškevitši don Quijote ja Dmitri Kordase Sancho Panza koosmäng on Daniil Zandbergi lavastuse telg.
Keda mehe pisarad ikka huvitavad?
Laura Niilsi ja Märten Matsu mäng toetab teineteist ning surub aina sügavamale tegelaskuju sisse vaatama, avades kiht kihi järel Joanna ja Tomi.
Hubaste vektorite salajane geomeetria
Iga kunstniku looming eristub selgelt kõigi teiste omadest, ent ometi moodustub seekordset Köler Prize’i näitust EKKMi hoones järjest läbi vaadates tervikpilt.
Meil on seda Kölerit väga vaja
Kas kunstiloojad, -uurijad ja -publik ikka annavad endale aru, miks on Köler veel tänapäevalgi eesti kunstiajaloo A ja O?
Tehis on päris
Ulmekirjandus ei hoiata meid tuleviku, vaid oleviku eest – meie endi vastutustundetuse ja hoolimatuse eest. Võib-olla on see kõige tõelisem ülesanne, mida kunstlikult loodud lugu üldse täita saab.
Päevalillepoisi kaks armastust või üks
Ukraina juurtega kirjanik Sam Wachman kujutab romaanis „Päevalillepoisid“ tundlikult ja ausalt teismelise poisi hinges toimuvat.
Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos
Kas inimene on üldse kunagi olnud inimene ning mis eristab teda teistest looma- ja taimeliikidest, küsib Charlotte Weitze „Rosaariumi“ risoomjate ridade vahelt.
Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi kõne 28. aprillil 2026
Kontsertidest (üle)küllastatud aprill
Aprill oli kontsertidest ning sealjuures uuest ja/või eesti muusikast küllastatud. Millist muusikat saab ka edaspidi kuulda, teab vaid tulevik.
Stiililt kirev mosaiik
„Jazzkaare“ kogemust palistasid lõunamaised muljed, alguses Antonio Lizana kvinteti kirglikud rütmid Hispaaniast ning lõpus kvarteti Sol y Sombra tulised edasi-tagasi sööstud üle Argentina ja Brasiilia piiri.
Džäss – alati edasi!
Järgmine aasta on Balti riikidele eriline: 2027. aasta „jazzahead!’il“ on erilise tähelepanu all Baltimaade džäss.
Kaks tõde samal laval
Kevadpüha õhtul kõlas Monika-Evelin Liivi ja VHK keelpilliorkestri esiettekandes Rasmus Puuri vokaaltsükkel „Neli laulu Christina Rossetti sõnadele“.
Värskes numbris
Esiküljel lavastaja ja näitleja Daniil Zandberg. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Saaremaal nähti flamingot
- Hanna Linda Korp Hoovi elu
- Tristan Priimägi Kägistamine hõbe, veredoping kuld
Teater
- Konstantin Kuningas Lõpmatuse aktiivne pool
- Pille-Riin Purje Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel
- Andrus Karnau Keda mehe pisarad ikka huvitavad?
Kunst
- Juhan Raud Hubaste vektorite salajane geomeetria
- Tiina-Mall Kreem Meil on seda Kölerit väga vaja
Kirjandus
- Veiko Belials Tehis on päris
- Vahur Laiapea Päevalillepoisi kaks armastust või üks
- Sveta Grigorjeva Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos
- Berit Petolai Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga
- Kalju Saaber 11. X 1944 – 23. IV 2026
Muusika
- Äli-Ann Klooren Kontsertidest (üle)küllastatud aprill
- Marje Ingel Stiililt kirev mosaiik
- Joosep Sang Džäss – alati edasi!
- Liisi Laanemets Kaks tõde samal laval
- Edith-Helen Ulm Et väikesest saaks suur
- Rein Joasoo 15. IX 1960 – 24. IV 2026
Teadus
- Mihkel Kangur Metsa ei istutata
- Margus Ott Tehislik ja looduslik
- Jaan Puhvel 24. I 1932 – 25. IV 2026
Sotsiaalia
- Piret Karro-Arrak Meie laste tore ja turvaline elu
- Mirjam Hinrikus Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik
Film
- Ingel Vaikla, Marge Monko Muutuv maailm, muutuv vorm
- Joosep Ehasalu Tühja võimla Ameerika mäed
- Martin Oja Kauglähedalt põimitud peresooned
- Tristan Priimägi Hirmu paradoks
Arhitektuur
- Merle Karro-Kalberg Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
- Margaret Tilk Ilu on väga oluline
Lõpulugu
Minu mäng
- Veiko Belials Puhata ja mängida
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Et väikesest saaks suur
Tallinn väärib lühikontserdisarja, mis avaks regulaarselt mõne Tallinna ajaloolise saali nii väliskülalistele kui ka siinsetele esinejatele. Algus on paljutõotav, sest tuttavale vormile oli antud tänapäevane sisu.
Metsa ei istutata
Eesti vajab metsapoliitikat, mis lähtub ökoloogilisest tegelikkusest, sotsiaalsest õiglusest ja pikast majandusvaatest.
Tehislik ja looduslik
Küsimus ei ole selles, et kuidagi kaotada ära tehislik, vaid kuidas inimtehnika puhul arvestada kaudmõjudega ning seeläbi sobitada seda paremini olemasolevasse loodusse.
Meie laste tore ja turvaline elu
Kel on mure iibe pärast, peaks toetama naiste majanduslikku iseseisvust, palgalõhe kahandamist, töö-eraelu tasakaalu loomist ning emaduslõivu kaotamist.
Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik
Dekadents on traditsiooniliselt olnud meeste ala, ent naised omastasid dekadentliku esteetika ja uuendasid seda – sageli iroonia ja paroodia kaudu.
Muutuv maailm, muutuv vorm
Stoffel Debuysere: „Elujõuline filmikultuur peab olema avatud muutustele tunnetuses ja vormis, kutsutagu seda siis mängufilmiks, dokumentalistikaks või millekski vahepealseks.“
Tühja võimla Ameerika mäed
Distantseeritus, spirituaalsus, arhitektuur ja dokumentaalsus on vaid mõned märksõnad, mis Jaapani eksperimentaalse lühifilmitegija Takashi Ito loomingus pinnale kerkivad.
Kauglähedalt põimitud peresooned
„Isa ema õe venna“ kolm lugu vanemate ja laste suhetest laotuvad üksteise peale nagu kolm mitte eriti rasket tekki – veel kergemaks teevad need pulseeriv soojus ja empaatia.
Hirmu paradoks
HÕFF on kahtlemata leidnud oma publiku, aga uuenev festival paneb küsima, kas õudusfilmifestival peaks olema ohtlik või mitte.
Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse, kas linnas peab vett käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda, või on see tervikliku linnaruumi osa.
Ilu on väga oluline
Katarina Bonnevier: „Kõige kiuste on vaja imetleda ilu. Kui pole midagi, mille eest hoolt kanda ja millest hoolida, siis pole ka põhjust võidelda.“
Eesti praegune haldusjaotus on kahjulik meie rahvakultuurile
Hüüp Sepp
Kui vaadata Nõukogude-eelset Eesti administratiivkaarti, on maakondade piirid teistsugused. Muidugi pole enam Petserimaad, millest…
