Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
Merike Estna: „Lõpetan töö selle maaliga siis, kui biennaal saab läbi. Põhiline on näidata protsessi ennast, mitte ainult valmis teost. Tuleb väärtustada asjade kulgu.“
Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
Värskes numbris
Esiküljel kunstnik Merike Estna. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Sibulapõld Männikul
- Maarja Kangro Kas kirjanik peaks sööma kalamarja?
- Juhan Raud Ad astra!
Kunst
- Juhan Raud Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
- Märten Rattasepp Asjade ihust ja hingest
Sotsiaalia
- Tõnis Saarts Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente
- Ülo Mattheus Avage see kuradi väin!
- Rein Ruusalu Üleskutse majanduslikule õiglusele
- Jaanus Terasmaa Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?
Muusika
- Marje Ingel Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton
- Marje Ingel Kuidas loodida lugusid
- Paul Raud 14. I 1947 – 19. IV 2026
Arhitektuur
- Ülar Mark Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“
- Maarja Tüür Suhtlus on oluline
- Vivian Siirman Gea Troska sajas sünniaastapäev
Keel
- Jaak Prozes On selline klubi – hõimuklubi 25
Teadus
- Art Leete Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest
- Avo Trumm Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
- Margus Maidla Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks
Kirjandus
- Aigi Heero, Julia Kuznetski Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
- Anu Soojärv Trauma keel on vaikus
- Sofia-Elizaveta Katkova Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
- Riho Paramonov Mida loeb eesti mees, kes ei loe?
Teater
- Madli Pesti Keel, võim ja vabadus
- Kaur Riismaa Elu, making of
- Andrus Karnau Seebiooper kortermajas
- Ester Pajusoo1. VII 1934 – 19. IV 2026
- Ilo Tuule Rajand Miks peab midagi viga olema?
- Enn Siimer Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
Film
- Tristan Priimägi Kellegi teise kehastus
- Tristan Priimägi Hetked väljaspool olulist tegevust
- Kristjan Mets Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Lõpulugu
- Andrei Hvostov Narva triloogia
Minu mäng
- Andrus Karnau Mängureeglid
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks
Mart Saarma: „Akadeemia ei tohi olla väärikas kõrvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse läbi enne, kui poliitikud teevad halbu või lühinägelikke otsuseid.“
Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.
Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
Nii nagu vägivald talletub inimese kehasse, kannab selle jälgi ka keskkond. Mälu on protsess, mis sünnib nende vastasmõjus.
Trauma keel on vaikus
„Puruvaesed“ ei ole pelk jutustus külaelust sõjajärgses Ungaris, vaid mitmekihiline paratamatuse- ja traumadokument.
Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
Martin Alguse luulekogus „Elektro“ põrkub läbilaskvuspüüd keele, ajaloo ja kehaga. Konflikt peegeldub kirjutuse tiheduses, kujundite mitmekülgsuses ja ka teose tervikus.
Mida loeb eesti mees, kes ei loe?
Pätikirjandus on sobiv lugemisamps nii neile, kes otsivad raamatust meie oma inimeste seiklusi, kui ka neile, keda huvitab kurjategija psühholoogia.
Keel, võim ja vabadus
„Akadeemilise lühise“ peategelane on Maria Annuse südamliku intensiivsusega mängitud sotsiaalpsühholoogia professor Johanna, kes hakkab ülikoolis läbi viima töökeskkonna uuringut.
Elu, making of
„500 aastat sõprust“ on lahtise avaga filmitud, nii et fookuses on ainult näitleja esiplaanil, taust on juba näitleja selja taga udune. Kaadris ei ole mitte trupp oma dünaamikaga, vaid näitleja ise.
Seebiooper kortermajas
Vaataja ees avaneb mikroskoobi alla seatud argielu. Lavale tõstetuna hakkab vorsti grillimine või pesu kuivama riputamine otsima enesele tähendust.
Miks peab midagi viga olema?
Zuga ühendatud tantsijate lavastus „Mis sul viga on?“ ei püüa otsesõnu vastata sellele ässitavale küsimusele, vaid pöörab tähelepanu küsimise viisile.
Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
„Mr Greeni külaline“ eeldab pidevat laveerimist koomilise ja traagilise vahel.
Kellegi teise kehastus
Cate Blanchett: „Elusolemist iseloomustab kummaline performatiivne aspekt, ja see on eriti omane perekondlikele rollidele.“
Hetked väljaspool olulist tegevust
Jim Jarmusch: „Filmi planeerides kujutasin seda ette kui muusikateost, millel on kolm osa, aga mitte kui kolme eri pala. Osad resoneerivad üksteisega ja väikesed teemad korduvad variatsioonidena nagu muusikaski.“
Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Mõkõta Lõskov: „Ukrainlasena luban endale sõja teemal musta huumorit. See on minu kui neis sündmustes otsese osaleja privileeg.“
Narva triloogia
Uitmõtted Vaba Lava missioonist piirilinna sündmuste eestindamisel viivad soovini jõuda käsitluses ristikiviliku haardeni.
