Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee
Maarja Kask: „Kõikvõimalikud nõuded on läinud rangemaks, detailsemaks ja neid on rohkem, aga arhitektuur ei ole sellest paremaks muutunud.“
Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee
Põhjus on, olgu ka pidu
Tähtpäevatava arendada ja muuta võib, aga kalendrit tihendama peab.
Kuidas kenitleb riigivõim?
Sellised suurejoonelised ettevõtmised aitasid põlistada Louis XIV võimu, ent majandust…
Tervitused sisekosmosest
Krista Kaera visiooniga tõlkemaailmad
Lugude jutustamise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuurihorisondi laiendamisele pühendatud elu kestab inimpõlvi.
Raine Karp arhitektuuris ja filmis
Karbi skaalaks on iidsed kultuurid ja sajandite tarkused. Omal ajal linnahallist kirjutades tõi ta paralleeliks Jaapani Sho-Hondo hiidtempli, mis lammutati, kuna oli häirivalt suurejooneline.
Mark Soosaar. Kõikjal ja igavesti
„Kui kahtlen mõnes keeleküsimuses, siis helistan Anule“
Anu Lamp: „Imetlen ja naudin keelekasutust nende inimeste puhul, kes on suutelised rääkima pikkade lausetega, kaotamata mõtte põhiliini.“
Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest
Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel on viinud Eesti ökoloogia maailma tippu, tema arendatud liikide koosesinemiste kontseptsioonid on märkimisväärselt mõjutanud ökoloogilise teooria arengut.
Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis
Riiklikud teaduse aastapreemiad
Aastail 2022–2025 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased:
Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor
Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist
Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur
Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor
Tanel Voormansik, insener
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud…
Riigi kultuuri aastapreemiad 2025
Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—].…
Eesti Kultuurkapitali preemiad 2025
Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale.
Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015.
Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017.
Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile.
Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp…
Millal minna püha kallale?
Fionntán de Brún kirjeldab maailma, kus moraalne mugavus ei ole enam võimalik, ning näitab, et õigupoolest elame „koletise kõhus“ igal ajal.
Ukraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
Kuidas leida toimuva kirjeldamiseks õiged sõnad ja kas kirjandus on alati hea vahend?
NATO abi pole automaatne, vaid poliitilise suva küsimus
Milline on eetiline argument, mis teeb Eesti üldse selle vääriliseks, et USA kasutaks tema pärast tuumapommi?
Värskes numbris
Esiküljel Salto arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Põhjus on, olgu ka pidu
- Karin Paulus Kuidas kenitleb riigivõim?
- Juhan Raud Tervitused sisekosmosest
Elutööpreemiad
- Leenu Nigu, Piret Jaaks Krista Kaera visiooniga tõlkemaailmad
- Alex Henri Paugus Mark Soosaar. Kõikjal ja igavesti
- Karin Hallas-Murula Raine Karp arhitektuuris ja filmis
- Meelis Pärtel Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest
Wiedemanni auhind
Avastuspreemia
Teadus
Aastapreemiad
Arhitektuur
Kirjandus
- Priit Penjam Millal minna püha kallale?
- Katja Novak Ukraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
- Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026
Teater
- Auri Jürna Naise õigus õiglusele
- Gerda Kordemets Mis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad?
- Jaak Allik Manatarga mõtisklused
Sotsiaalia
- Ahto Lobjakas NATO abi pole automaatne, vaid poliitilise suva küsimus
- Meelis Oidsalu Euroopa rikkus tuleb konvertida julgeolekuks
- Ülo Mattheus Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni
- Arno Baltin, Maaris Raudsepp Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks
- Liisi Keedus Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule
Kunst
- Tõnis Kahu Klassitsist Corbijn
- Karola Ainsar Ei märkigi hääbumisest
- Andrei Liimets Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad
- Mall Tomberg 19. VII 1927 – 9. II 2026
Muusika
- Marje Ingel Vaiko Epliku lauludest ja muust pea kahekümnest suust*
- Marge-Ly Rookäär Milline õnn on tohtida kuulata
- Konstantin Kuningas EMA elektrooniliste helide maakaardil
Film
- Ilo Tuule Rajand Kas trofee või inimene?
- Silvia Lorenzi Mälu koorma ja tegutsemisvajaduse vahel
Lõpulugu
- Aurora Ruus Muusikakogemuste geograafia
Minu mäng
- Leenu Nigu Võita või tantsida?
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Euroopa rikkus tuleb konvertida julgeolekuks
Ukraina toetus tuleb hoida järjepideva ja prognoositavana, sest parim julgeolekuinvesteering on agressori peatamine enne, kui ta jõuab meieni.
Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni
Venemaa peamine eesmärk Ukraina sõda alustades – tagasi võita kaduma läinud juhtpositsioon maailma julgeolekupoliitikas – on peaaegu kokku varisenud.
Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks
Julgeolekuolukord eeldab sidusust, kuid avalik suhtlus toimib Eestis äraspidiselt, konfliktid muutuvad kiiresti isiklikuks ja positsioonid kivistuvad.
Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule
Naise õigus õiglusele
Austraalia näitekirjaniku Suzie Milleri näidendis „Prima facie“ vaadeldakse seksuaalkuritegu ja selle käsitlust Briti õigusaktides: algul advokaadi, seejärel ohvri pilgu läbi.
Mis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad?
Julmus ja hoolimatus on Martin McDonagh’l alati sedavõrd üle võlli keeratud, et ajab naerma, kuid selle varjus avaldub hoopis vastupidine: hoolimine, armastus ja üksteise hoidmine.
Manatarga mõtisklused
Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.
Klassitsist Corbijn
Anton Corbijni visioon muusikast on terviklik ja humanistlik – seda vaatamata sellele, et inimesed, kellele ta otsa vaatab, kujutavad endast tihti kolossaalseid kommertsprojekte.
Ei märkigi hääbumisest
Näib, et maal on kõige paremas mõttes traditsiooniline ja individuaalsporti meenutav paindlik meedium, mille piire võib laiendada, aga tingimata ei pea.
Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad
Jaan Elkeni näitus jätkab autori teed ajatutel abstraktsetel radadel, kuid loob tingimused ka ajakajaliseks enesepeegelduseks.
Vaiko Epliku lauludest ja muust pea kahekümnest suust*
Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu muusikaline sõprus on kestnud 17 aastat ning sõbrapäeval neid kokku viinud lauluga kontsert lõpetada oli igati hea mõte.
Milline õnn on tohtida kuulata
Need neli muusikaõpetajat, kes tulid oma koolikooriga „Tuljakule“, võivad endale koolivaheajal lubada ühe päeva spaas – õigemini võiks kool neile spaa kinkekaardi välja teha.
EMA elektrooniliste helide maakaardil
Doris Hallmägi: „Proovime näidata, et elektrooniline muusika võib olla igasugune. Tänapäeva popmuusikas on juba iseenesest palju elektroonikat, seega ehk ei peagi seda tõlgendama.“
Kas trofee või inimene?
„Meie Erika“ on üks parajalt hea eesti film. Mitte suurepärane, puudusteta ega kuldmedalivääriline, aga hea sellegipoolest.
Mälu koorma ja tegutsemisvajaduse vahel
Paolo Sorrentino „Halastus“ on kogu põlvkonna poeetiline metafoor. See käib Itaalia, aga võib-olla ka kogu Euroopa kohta.
Muusikakogemuste geograafia
Sõnastamisele vastu tõrkuvad mõisted ja piirid on visandlikud ning sageli ebatäpsed, suisa muinasjutulised.
