Kunsti regressioon tehisaru­põhises kultuuritööstuses

Kunsti regressioon tehisaru­põhises kultuuritööstuses

Peeter Laurits: „Tehisadumid ei loo kunsti, vaid toodavad selle välise vormi imitatsioone.“

Kunsti regressioon tehisaru­põhises kultuuritööstuses

Häbilugu

Häbilugu

Jutt eestlastest kui kultuurrahvast on petukaup, sest faktid räägivad vastupidist.

Postkontor ja 15 minuti linn

Käisime naisega esmaspäeval kesklinna postkontoris ajakirju ära toomas: Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus. Sama repertuaar juba aasta­kümneid ja käinud ka aastakümneid samasse postkontorisse, mis on aja jooksul liikunud vaid mööda tänavat edasi. Nüüd oli see viimane kord koos kurva hüvastijätuga vallandatavatele töötajatele, sest postkontor pannakse kinni. Kontor on Tartu südames, kus saavad kokku kolm…

„Äpud ja marginaalid“ ikka eraldi

Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietz­schega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. Poolte sofistika on kõrgelennuline ning meelelaadi hindamiseks kasutusel pahedetektor ja mädandimargapuu pikantne: mõõdetakse…
Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil…
Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid

Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid

Henri Hütt,
teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees
Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli…
Millest mõtled, seljaaju?

Millest mõtled, seljaaju?

Mihkel Maripuu on oma uue näitusega tekitanud varem sissetöötatud süsteemis katkestuse. Tema „Alterix“ on huvitav muu hulgas seetõttu, et märgib rõhutatult ümbersünnihetke.

Ühe oru organismid

Ühe oru organismid

„Laskumine orgu“ ei püüagi Peeter Lauritsa maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja intensiivsust.

Hääl kõige nõrgemale

Hääl kõige nõrgemale

Kaouther Ben Hania: „Ei tohiks olla lõhestumist või eriarvamusi lapse surma teemal. Selles peaksime olema kõik ühel seisukohal, eurooplased või mitte.“

Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta!

Eesti filmirežissöörid, kes on osavad jutustama teiste lugusid, on oma huvide kaitsel kidakeelsed. Kuidas olukorda parandada?

Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt…
Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all

Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all

Eesti üleriigilise planeeringu eelnõu on veidi üle kuu aja olnud avalikult üleval. Rohkem kui kompromiss, võiks see planeering olla aluseks ühiskonnas konsensuse loomisel.

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić

Ajal, mil sotsiaalsed ja poliitilised probleemid on koondunud enneolematuks tormipilveks, pühitsetakse USA miljardäri auhinnagalal eskapismi ja puhast esteetikat.

Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt

Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt

Vahest võiks väljapanek tudengeid veidike kannustada pingutama – võid pärit olla külakesest, ent jõuda töökusega eriala tippu.

Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?

Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?

Leonora Carringtoni „Kuuldesarve“ peadpööritav rännak mütoloogia ja ajaloo piiril ärgitab küsima: mis žanris või vormis saab üldse kliimamuutusi käsitleda?

Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis

Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis

Miks tahab lugeja Marian Leatherby muinasjutte nii väga uskuda? Sest need õõnestavad pehmelt, kuid järjekindlalt piiri lubatu ja mõeldamatu vahel.

Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks

Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks

Tulevikuteadlikkus aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale.

Esiküljel kunstnik Peeter Laurits. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Teater

Kunst

Film

Arhitektuur

Kirjandus

Teadus

Muusika

Sotsiaalia

Lõpulugu

Minu mäng

Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad

Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad

Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu…
Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis

Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis

ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail kuulda Unsuk Chini orkestrimuusikat.

Ellerist, ilma naljata

Ellerist, ilma naljata

Heino Elleri muusika on täis armastust looduse vastu. Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert oli justkui kantud praegu Eestis valitsevast ilmast ja aastaajast: kõlaliselt karge, pigem jahedates kui soojades tämbrites.

Koturnkroksid ja rohkemgi veel

Koturnkroksid ja rohkemgi veel

„Ooper“ lõimib veenvalt heli, teksti ja ruumidramaturgiat, kuigi kogenud vaataja eest ei jää kõik traagelniidid peidetuks.

Varahommikuteenistusest reekviemini

Varahommikuteenistusest reekviemini

Eesti publik sai kontakti mosaraabia laulu elava traditsiooniga, mida iseloomustavad vaba rütm, idamaised meloodiakäigud ja rikkalik ornamentika.

Vase värskendav vägi

Vase värskendav vägi

Vaskpillide universaalne kõla justkui tasandab eri ajastute omapära, ent sugugi mitte halvas mõttes, vaid toob hoopis esile uusi detaile ja kõlanüansse.

Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump

Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump

Mihhail Lotman: „René  Girardi toel sai Peter Thiel aru, kuidas saada eriti rikkaks. Konkurents on asjatut kemplemist põhjustav mimeetiline suhe. Sellest tuleb välja astuda.“

Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet

On absurdne, et maailmas elab kaheksa miljardit inimest, ent suur osa neist tunneb üksildust. Inimene on siiski sotsiaalse eluviisiga loom.

Eesti iibe üle arutledes jääme sageli vaidlema toetuste, teenuste ja väärtushinnangute detailide üle, aga vahepeal oleks mõistlik vaadata ka üldpilti. Kuidas me üldse oleme siia jõudnud? Selles kirjatükis põimin antropoloogilisi uuringuid…

Emergentne autor hüpnosfääris

Hüpnokraatia on juba mõnda aega tunduvalt võimsam kui demokraatia – kui mitte öelda, et demokraatiast on saanud hüpnokraatia vari.

„Tähelepanu moduleeritakse lainena. Emotsionaalseid seisundeid sisendatakse ja töödeldakse. Sugestiooni korratakse katkematult ja tegelikkus hajub lugematutes suunatud unenägudes. Kriitiline meel uinutatakse mahedalt ja taju luuakse ümber, kiht kihi haaval. Ekraanid aga vilguvad lakkamatult…
Sirp