Püha Hieronymuse radadel

Püha Hieronymuse radadel

Kalle Kasemaa: „Omal ajal, kui ma Vana Testamendi eksegeesi loenguid pidasin, siis tõlkisin käsitletavad tekstid heebrea keelest nii, nagu õigemaks pidasin. Nüüd pole mul selliseks avantüüriks enam söakust.“

Püha Hieronymuse radadel

Väike pomm, suur plahvatus

Väike pomm, suur plahvatus

Väärt kultuuritegude kokkukuivamine sunnib kultuuriministeeriumi ka premeerimist vähendama.

Väikese vimkaga koolihümn

„Nad muutsid meie koolihümni ära!“ ütles koolivend läbi hammaste ja pööras pilgu kaugusesse. Mind üllatas, et tema hääles ei olnud kurbust ega pettumust. Ta oli maruvihane, näost punane ja jäi ootama mu reaktsiooni. Ma olin kergelt segaduses, sest ei olnud koolihümni peale ammu mõelnud. Arvutasin peas, kas kooli lõpetamisest on juba 20 aastat möödas. Ma…

Nukrusest ja seikluslikkusest

Iga inimese elus võib ette kujutada olukordi, kus oleks võinud minna teisiti –filosoofias on sellest faktist välja arendatud nn võimalike maailmade teooria. Võimalikud maailmad on loogilised konstruktsioonid, mis tekivad nn kontra­faktuaalsetest lausetest: kui ei oleks läinud nii, nagu läks, siis . . . . oleksimegi ühes paljudest võimalikest maa­ilmadest. Näiteks kui ma poleks ärganud täna kell 8, siis…
Furry’de mäss!

Furry’de mäss!

Raamatus „Loomade kaebus inimese vastu džinnide kuninga ees“ on loomad nii haritud, et ekstaatilisemal lugemisel võib tekkida mõte, kas suurteos polegi mõeldud lugemiseks hoopis neile.

Luuletõlkeauhind Indrek Koffile, toimetajaauhind Leena Tomasbergile

Tõlkijate päeval, 30. septembril anti Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis üle August Sanga nimeline luuletõlkeauhind* ning Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind.
Tõlkija, luuletaja ja lastekirjanik Indrek Koff pälvis luuletõlkeauhinna Vénus Khoury-Ghata luuletuse „Emad ja vahemeri“ tõlke eest, mis ilmus Loomingu juuninumbris. Žürii kiitis Koffi loomulikku ja…

Keel keele taga, keel keele üle

Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2026

Head inimesed, kallid kolleegid, ma kahjatsen sügavasti, et ei saa tõlkijate päeva veeta teie seltsis, aga vähemasti vaimus olen ikka teiega ja ühtlasi saadan teile oma tütre suu läbi ilmatuma kuhja sooje tervitusi. Palju õnne tervele ilmale tõlkijate päeva puhul!
Aga nüüd asun otse kõige…
Driftib küll, aga hoiab kindlalt suunda

Driftib küll, aga hoiab kindlalt suunda

Festivali „Draama“ loomenõukogu koosseisus Liisi Aibel, Karl Birnbaum, Mari Nurk, Madli Pesti ja Kristjan Suits oli kokku pannud tugeva ja kunstiliselt intrigeeriva programmi.

Katsetused põhjamaises teatrilaboratooriumis

Katsetused põhjamaises teatrilaboratooriumis

Näidenditekstis peitub n+1 lavaversiooni. See on nagu lõngakera, millest võib saada ükskõik milline kudum: sokid, müts, kampsun …

Kuidas koolitada kohtumiseks tundmatuga?

Kuidas koolitada kohtumiseks tundmatuga?

Eesti teatri konverentsi teisel päeval kohtusid põlvkondade dialoogides produtsendid, koreograafid ja loovtehnilised töötajad ning sellele järgnenud arutelu tõi kokku kuue teatrierialasid õpetava kooli esindajad.

Pealelend – Oksana Tralla-Anger

Pealelend – Oksana Tralla-Anger

TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade juht

Kolmkümmend piirideülest aastat

Kolmkümmend piirideülest aastat

Läänemere dokifoorumil ei otsita ainult rahastust järgmisele filmile, vaid leitakse partnereid, uusi vaatenurki ja võimalusi, kuidas ebakindlas maailmas dokumentaalfilmi edasi teha.

Kollased vestid ja sinised vormid

Kollased vestid ja sinised vormid

Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“

Soome õudusfilm on leidmas oma nägu

Soome õudusfilm on leidmas oma nägu

Hanna Bergholm: „Film on minu moodus maailmaga suhelda, seega kui ma ei teeks filme, siis oleksin kogu oma ülejäänud elu lihtsalt tumm.“

Traumadiskursus ei ole vabastanud rõhumisest

Traumadiskursus ei ole vabastanud rõhumisest

Catherine Liu: „Lapsepõlvtrauma-turg on miljardi dollari tööstus, mis pakub igasuguseid eriravimeetodeid, et lõpuks terveks saada. Vaene tööline on viimane, kes sellist asja endale lubada saab.“

Barlova – baar kui kolmas koht

Barlova – baar kui kolmas koht

Simone Cassano: „Naljakas, keegi oli paljaste kätega Putini ja Trumpi kleepsud maha kakkunud, ehkki inimesed olid ju päevade kaupa nendele urineerinud.“

Esiküljel teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa. Foto Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix.

Arvamus

Kirjandus

Teater

Film

Sotsiaalia

Kunst

Arhitektuur

Teadus

Muusika

Lõpulugu

Minu mäng

Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte

Viimasest Sirbist (25. IX 2026) saadi teada, et peatoimetaja Kaarel Tarand ja SA Kultuurilehe nõukogu peavad mõistlikuks muuta Sirbi lugemine veebis tasuliseks. Tarand põhjendab ettepanekut arusaadava murega: väljaandel napib raha ja autoritele tuleks maksta rohkem. Mõlemad probleemid on tõsised, ent sellest ei järeldu, et lahendus on piirata ligipääsu Sirbile ja…
Pealelend – Eero Epner

Pealelend – Eero Epner

Eesti Kunstnike Liit valis koos ekspertkomisjoniga oma kunstikogust välja teosed, mis lähevad erakorralisele oksjonile, et osaliselt katta petuskeemiga tekitatud varaline kahju. Komisjoni kuulus ka Eero Epner. Oksjon toimub 8., 9. ja…
Pealelend – Loit Jõekalda

Pealelend – Loit Jõekalda

Erakorralise oksjoni tarvis pandi müüki ka 103 tööd Eesti Kunstnike Liidu kunsti­kogust. Selle koordinaator Loit Jõekalda räägib kollektsiooni ajaloost ja toimimispõhimõtetest.
Kui suur on see kogu ning kas ja mismoodi avalikkus…
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva

Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva

Kaido Ole näituse maalides kordub üks muster: tuli teeb augud lõuendisse ja siis on läbi nende aukude näha mingit teist kohta – midagi, mis ei ole siinpoolne.

Aeg inimlikkuseks – Jean-Louis Courtinat’ sotsiaalfotod

Aeg inimlikkuseks – Jean-Louis Courtinat’ sotsiaalfotod

Muutuse loomisel pole kunstnik jäänud lootma vaid jäädvustustele. Ta on kohal ka inimese, mitte ainult fotograafina.

Inimesest ja sellest, kuidas ta paistab

Inimesest ja sellest, kuidas ta paistab

Vivian Maier saavutas võidu oma kunsti ülima vastuolu üle sedasama vastuolu äraspidiseks voolides.

Arhitektuur kitsikuse ajastul

Arhitektuur kitsikuse ajastul

TABi lakooniline küsimus „Palju maksab?“ lubab juba enne sisusse süvenemist aimata, et tänavune teema peaks korda minema igaühele, kel on pangakonto.

Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga

Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga

Leila Pärtelpoeg – ema, vanaema, vanavanaema, õpetaja ja kaasteeline – oli üks ütlemata eriline, õnnelik ja loov inimene.

Pealelend – Karen Jagodin

Pealelend – Karen Jagodin

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar

365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1

365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1

Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid? See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja meie arutleva teaduskommunikatsiooni katse ajal.…
Kelle arvelt elab pärand?

Kelle arvelt elab pärand?

Organismi metafoor nihutab tähelepanu protsessile, pärand ei ole iseenesest eksisteeriv staatiline objekt, vaid kujuneb inimeste tegevuse, tõlgenduste ja suhete kaudu.

Intriigipunumise kaunis kunst

Intriigipunumise kaunis kunst

„Othello“ on Vincent Boussardi tõlgenduses arglikult ajakohane, aga siiski tõhus lavastus, mille sõnum on väärt, et seda kuulda võtta.

Tunnustus, mis toetab noorte muusikute enesekindlust

Uno Naissoo Fondi galakontsert pakkus läbilõike Eesti rütmimuusikute noorema põlvkonna paremikust, keda naljalt ühe õhtu jooksul samal laval ei kohta.

2027. aastal möödub 50 aastat rütmimuusika osakonna loomisest endises Georg Otsa nimelises Tallinna muusika­koolis ehk hellitavalt Otsa koolis. Idee autor ja osakonna eestvedaja oli helilooja ja…
Mitte ainult muusikast

Mitte ainult muusikast

Septembri muusikasündmustest jätsid kindlasti sügavaima mulje Pärdi päevad ja kuu populaarseimaks muusikaliseks koosseisuks võib pidada triot.

Hooliv kultuur algab märkamisest

Hooliv kultuur algab märkamisest

Nii ligipääsetavuse, keskkonnahoiu kui ka enesehoiu teemakäsitluses kordus „Kultuurikompassil“ sama mõte: probleeme on lihtsam ennetada kui neid hiljem lahendada.

Keskaja uurijad on saanud revanši

Pidu ajaloolaste õuel: TLÜ kirjastuse sarjas „Gigantum humeris“ on ilmunud gigantne teos.

Neljateistkümne aasta eest nägi ilmavalgust „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg“, kuueköitelise sarja üks osadest. Koguteos ilmus aastatel 2003–2020, iga osa pühendatud ühele perioodile meie maa ajaloos. Võib-olla imestavad tulevaste põlvede uurijad, miks põhjustas just keskaega käsitlev teos suuremat sorti skandaali, mitte aga…
Sirp