Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
Merike Estna: „Lõpetan töö selle maaliga siis, kui biennaal saab läbi. Põhiline on näidata protsessi ennast, mitte ainult valmis teost. Tuleb väärtustada asjade kulgu.“
Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
Sibulapõld Männikul
2007. aasta hiidmädapaise rahvussuhetes on kahanenud väikeseks vistrikuks, kuid ravi vajab siiski.
Kas kirjanik peaks sööma kalamarja?
Ad astra!
Asjade ihust ja hingest
Kuivõrd osa ja terviku vahelise suhe on „Lahtivõetud vaates“ üks läbiv teema, muutub ka näituse enda terviklikkus paeluvaks küsimuseks.
Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente
Kodanike vabadus ja autonoomia ähvardab kaduda, avalik sfäär laguneda, usaldus mureneda ning demokraatlik poliitikakujundus asenduda autoritaarsusega.
Avage see kuradi väin!
Trumpi ähvardust USA NATOst välja viia ei maksa võtta väga tõsiselt: USA vajab NATO sõjaväebaase Euroopas, siia paigutatud radarisüsteeme ja tuumarelvastust.
Üleskutse majanduslikule õiglusele
Kas inimkond ei ole ka tuhandete aastate taha ulatuva kogemusega õppinud varanduslikust ebavõrdsusest tulenevaid probleeme targemalt lahendama?
Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?
2025. aastal purustati juba üheksandat aastat järjest maailmamerre salvestunud energia rekord, mis väljendub tormide suuremas sageduses ja purustusjõus.
Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton
Bianca Rantala: „Praegu on tõesti olnud nii kiire, et kogu aeg on taustal selline väike hirm ja üritan korraga seljatada ühe päeva, saada hakkama selle päeva probleemiga.“
Kuidas loodida lugusid
Loodist välja nihkunu paikapanemist ei saa kunstidelt või muusikalt nõuda, kuid muusika võib vähemalt osutada ebakõladele ühiskonnas või ka enese hinges.
Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“
Kui hoone eeldatav eluiga on ligikaudu 50 aastat, siis peab see hoone edaspidi sobima ka juba palju vanematele spetsiifiliste vajadustega inimestele.
Suhtlus on oluline
Ursula Wieser Benedetti: „Maastikuarhitektid on ainsad bioloogilist mitmekesisust hoidvad ja CO2-positiivseid ruume loovad arhitektid. Sellest tuleb selgemalt rääkida.“
Gea Troska sajas sünniaastapäev
Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamine annab aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile.
On selline klubi – hõimuklubi 25
Pole ühtki soome-ugri keelt, millest poleks hõimuklubis räägitud – tegu ongi ju meie keelesugulastega.
Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest
Esile saavad tõusta kõik, ka väikseimad rahvad võivad olla tähendusrikkad ja eneseväärikad, neid ei oota ilmtingimata ees hääletu kadumine.
Värskes numbris
Esiküljel kunstnik Merike Estna. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Sibulapõld Männikul
- Maarja Kangro Kas kirjanik peaks sööma kalamarja?
- Juhan Raud Ad astra!
Kunst
- Juhan Raud Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
- Märten Rattasepp Asjade ihust ja hingest
Sotsiaalia
- Tõnis Saarts Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente
- Ülo Mattheus Avage see kuradi väin!
- Rein Ruusalu Üleskutse majanduslikule õiglusele
- Jaanus Terasmaa Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?
Muusika
- Marje Ingel Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton
- Marje Ingel Kuidas loodida lugusid
- Paul Raud 14. I 1947 – 19. IV 2026
Arhitektuur
- Ülar Mark Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“
- Maarja Tüür Suhtlus on oluline
- Vivian Siirman Gea Troska sajas sünniaastapäev
Keel
- Jaak Prozes On selline klubi – hõimuklubi 25
Teadus
- Art Leete Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest
- Avo Trumm Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
- Margus Maidla Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks
Kirjandus
- Aigi Heero, Julia Kuznetski Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
- Anu Soojärv Trauma keel on vaikus
- Sofia-Elizaveta Katkova Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
- Riho Paramonov Mida loeb eesti mees, kes ei loe?
Teater
- Madli Pesti Keel, võim ja vabadus
- Kaur Riismaa Elu, making of
- Andrus Karnau Seebiooper kortermajas
- Ester Pajusoo1. VII 1934 – 19. IV 2026
- Ilo Tuule Rajand Miks peab midagi viga olema?
- Enn Siimer Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
Film
- Tristan Priimägi Kellegi teise kehastus
- Tristan Priimägi Hetked väljaspool olulist tegevust
- Kristjan Mets Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Lõpulugu
- Andrei Hvostov Narva triloogia
Minu mäng
- Andrus Karnau Mängureeglid
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks
Mart Saarma: „Akadeemia ei tohi olla väärikas kõrvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse läbi enne, kui poliitikud teevad halbu või lühinägelikke otsuseid.“
Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.
Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
Nii nagu vägivald talletub inimese kehasse, kannab selle jälgi ka keskkond. Mälu on protsess, mis sünnib nende vastasmõjus.
Trauma keel on vaikus
„Puruvaesed“ ei ole pelk jutustus külaelust sõjajärgses Ungaris, vaid mitmekihiline paratamatuse- ja traumadokument.
Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
Martin Alguse luulekogus „Elektro“ põrkub läbilaskvuspüüd keele, ajaloo ja kehaga. Konflikt peegeldub kirjutuse tiheduses, kujundite mitmekülgsuses ja ka teose tervikus.
Mida loeb eesti mees, kes ei loe?
Pätikirjandus on sobiv lugemisamps nii neile, kes otsivad raamatust meie oma inimeste seiklusi, kui ka neile, keda huvitab kurjategija psühholoogia.
Keel, võim ja vabadus
„Akadeemilise lühise“ peategelane on Maria Annuse südamliku intensiivsusega mängitud sotsiaalpsühholoogia professor Johanna, kes hakkab ülikoolis läbi viima töökeskkonna uuringut.
Elu, making of
„500 aastat sõprust“ on lahtise avaga filmitud, nii et fookuses on ainult näitleja esiplaanil, taust on juba näitleja selja taga udune. Kaadris ei ole mitte trupp oma dünaamikaga, vaid näitleja ise.
Seebiooper kortermajas
Vaataja ees avaneb mikroskoobi alla seatud argielu. Lavale tõstetuna hakkab vorsti grillimine või pesu kuivama riputamine otsima enesele tähendust.
Miks peab midagi viga olema?
Zuga ühendatud tantsijate lavastus „Mis sul viga on?“ ei püüa otsesõnu vastata sellele ässitavale küsimusele, vaid pöörab tähelepanu küsimise viisile.
Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
„Mr Greeni külaline“ eeldab pidevat laveerimist koomilise ja traagilise vahel.
Kellegi teise kehastus
Cate Blanchett: „Elusolemist iseloomustab kummaline performatiivne aspekt, ja see on eriti omane perekondlikele rollidele.“
Hetked väljaspool olulist tegevust
Jim Jarmusch: „Filmi planeerides kujutasin seda ette kui muusikateost, millel on kolm osa, aga mitte kui kolme eri pala. Osad resoneerivad üksteisega ja väikesed teemad korduvad variatsioonidena nagu muusikaski.“
Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Mõkõta Lõskov: „Ukrainlasena luban endale sõja teemal musta huumorit. See on minu kui neis sündmustes otsese osaleja privileeg.“
Narva triloogia
Uitmõtted Vaba Lava missioonist piirilinna sündmuste eestindamisel viivad soovini jõuda käsitluses ristikiviliku haardeni.
