Ühise kultuuripärandi säilitamine riikliku kaitse abil loob mõnikord mulje, et see on justkui ametnike ülesanne. Vastuväited à la „kui see teile nii oluline on, siis tehke ise / makske kinni / ostke ära“ ei ole just harvad. Öelda selle peale, et mälestise säilimine on omaniku kohustus, on ette hukule määratud osatamine. Siiski on kultuuriväärtuste olemasolu võimalik just nimelt üksikisiku või isikute pingutusena. Ja neid inimesi õnneks jätkub. Ükskõik, kas see on kellegi tööülesanne või isiklik missioon, õnneks saab igal aastal hulga inimeste panuse tulemusel üht-teist ikka korda.
Juba kaua ei saa Eestis varjuda selle taha, et ei leidu pädevat spetsialisti. Nii tööde ettevalmistamisel kui ka teostamisel ei jää me naabritest sugugi maha. Headel spetsialistidel on muidugi oma ooteaeg ja tipus võiks olla veelgi tihedam rebimine, kuid hea meel on ikkagi, et nii mõnigi kutseoskus on viimasel kümnendil madalseisust välja saanud. Mainimata ei saa jätta ka tellija rolli. Kui uuringuid ja projekteerimist tellitakse vaid vormi täiteks, siis auhinnatud tulemuseni ei jõuta, kui aga siirast soovist pärandit parimal moel väärtustada, siis on tulemus nauditav.
Ei ametnikud ega omanikud saa läbi ilma ajaloohuviliste kodanike ja seltsideta. Märgata on n-ö pärandi tõlkide arvu kasvu ning mälestiste külastamine on statistikaameti uuringu järgi kõige tarbitavam kultuuriliik. 57% inimestest oli 2015. aastal viimase 12 kuu jooksul teadlikult külastanud mõnda kultuurimälestist. Seda huvi aitavad toita mitmed organisatsioonid, aga populaarsust suudavad ühismeedia toel kasvatada ka mõned väga suure huviga eraisikud.
Militaarpärand ja selle mõtestamine ootavad Eestis veel oma hetke. Vajame sellest tundlikust ja keerulisest teemast senisest paremat ülevaadet ja laiemat arutelu militaarpärandi tähenduse üle. Õnneks on asunud kaitsevägi ja kaitseministeerium oma kasutuses olevat militaarehituspärandit korrastama ja sellele uut funktsiooni andma. Tallinnas on värskelt valmis saanud miinisadama laohoone kasarmuna ning valmimas on aku- ja torpeedokoda sööklana.
Teadlikkus ja avalik huvi kaitsevad kultuuripärandit sama hästi kui seadus, kuid siiski vajame aktiivse koostööpartnerina ka korrakaitseasutusi. 2016. aastal uuendasime koostöölepingut politsei- ja piirivalveametiga ning lepinguga või ilma puutume ikka kokku nii maal, merel kui ka õhus.
Elutööpreemiad
Leila Pärtelpoeg ja Fredi-Armand Tomps – aukartustäratava panuse eest meie kultuuriloo hoidmisse
Tegijad
Arhitekt Peeter Pere – Pärnus Supeluse 12 elamu
Arheoloog Eero Heinloo – kõrgetasemeline väliuurimine, kvaliteedile lõivu maksmata õigeaegselt valminud hästi struktureeritud ja vormistatud uuringuaruanded
Arhitekt Jaan Jõgi – Suure-Jaani õigeusu kiriku kõrgel tasemel projekt
Maastikuarhitekt Ülle Grišakov, dendroloog Olev Abner – kõrgel tasemel Keila-Joa mõisa pargi restaureerimisprojekt. Kuna tervikuna ette võetud pargi restaureerimisprojekte jätkub igasse aastasse üksikuid, siis seda väärtuslikumad need on.
Pottsepp Carl-Johann Naanuri – Olustvere mõisa külaliste salongi ahju restaureerimine
Restauraator Aivar Simson – Narva garnisoni kalmistu Vabadussõja mälestusmärgi skulptuuri kõrgel tasemel hoolikas taastamine
Ehitusmeister Lembit Kilm – silmapaistev töö Arkna mõisa restaureerimisel
Eve Koha ja Elise Lekarkin – Muhu kiriku vitraažakende uuendamine
OÜ Rändmeister ja Juhan Kilumets – kõrge kvaliteediga tulemused Saaremaa keskaegsete kirikute restaureerimisel: Pöide (krohvikihtide kinnitamine, vitraažide restaureerimine), Kaarma (kooriruumi idaviilu restaureerimine), Kihelkonna (interjööri restaureerimine), Valjala (kooriruumi katus)
2016. a leiud
Hilkka Hiiop ja Merike Kallas – Tallinnas Sauna tn 8 tagalagede uuring ja maalingute konserveerimine. Omanik: Bluebird Capital
Hoolsad pärandi omanikud
Jüri Raud – Vana-Vigala mõisa valitsejamaja omanik, kes on aastate jooksul etapi viisi ja heal tasemel oma maja korrastanud. Muinsuskaitse järelevalvega on tal selles abiks olnud Aleksander Danil, samuti ehitusettevõte Lantsel.
Maia Vinkel – on eeskujulikult pühendunud Saaremaal 2014. aastal täiesti avariilisena kaitse alla võetud Sassi pukktuuliku heal tasemel korrastamisele.
Harku vallavalitsus – Vääna mõisa peahoones asuva mõisakooli interjööride heal tasemel restaureerimine. Tööde eritingimused koostas T-Linnaprojekt, projekteeris Kapiteel, ehitas Vana Tallinn ja muinsuskaitselist järelevalvet teostas Mõisaprojekt.
Andres Meos ja Marko Nork (MTÜ Reastvere Linnamägi) – muistse linnuse kasutuselevõtt kooskäimiskohana, talgute käigus linnuse ja lähiümbruse korrastamine
Pärandi populariseerija
Valdo Praust – tutvustanud pärandit ja kaasanud avalikkust Facebooki grupi Eesti Mõisad ja jalgrattamuuseumi kaudu
