* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing – tean, mis on seda ümbritsev tunne, aga mis on see tekst tema sees, see on varjul. Olen püüdnud oma luuletustega, oma tekstidega ligi pääseda sellele varjatule, aga keel on…
Olin läinud aasta lõpus Indoneesias Ida-Nusa-Tenggara provintsis töölähetuses ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastatud OCSEANi projekti (Oceanic and Southeast Asian Navigators) raames. Selle 24 Euroopa ja Aasia partnerit hõlmava projekti eesmärk on koguda geneetilist, arheoloogilist, lingvistilist ja rahvapärimuslikku materjali, et selgitada Kagu-Aasia saarestiku ja Okeaania rahvaste etnogeneesi. Kogumis- ja uurimistöö tegijad on ennekõike kohalikud ise, Euroopa partnerite panus on sealsetele teadlastele ja kogukonnale dokumenteerimis-, analüüsi- ja uurimismeetodite tutvustamine, suuremahuliste…
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist ka kogusse kuuludes. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse osana ei olegi muuseumi raamatukogu kunagi olnud staatiline, vaid teadustöö kirjandusloolise uurimisbaasina pideva…
Räägitakse, et teater on kaduv kunst – kaob kohe ära. Kaob tõesti, kuid mitte päris kohe ja korraga, vaid vargsi ning mitmes jaos, jupi kaupa. Esimene imeline kadumine leiab aset iga mängukorraga: etendus on ainuline ja kui see läbi saab, siis teist täpselt samasugust ei tule enam kunagi, tee või tina. Järgmine kadumisetapp on lavastuse viimane etendus: kui lavastus teatri mängukavast maha läheb, jäävadki üksnes mälestused. Mälestustel on aga kombeks…
Üleriigilise raamatuaasta vormistamise kõrval peaks jooksvalt ka jälgima, kuidas on lood sisustamisega, sest vastasel korral võib tulemuseks olla vormitus või, mis veel hullem, sisutus.
Pakendi ja sisu omavaheline suhe on kultuuris üks intrigeeriv mängumaa, kus püütakse leida ideaalne balanss vahest igas kultuurivaldkonnas. Kõigepealt tundub paika pidavat üks alusreegel, mis ju laias laastus pädeb ka raamatuaasta kohta: selleks et kultuuriteksti piisavalt väärtustataks, tuleb talle luua n-ö kõrgendatud kontekst, mille raames kultuuri tarbimine…
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese ladinakeelse protokolliraamatu 1525. aasta 8. novembri sissekanne ühe raamatuvaadi arestimise kohta tollal katoliiklikus Lübeckis. Vaat on muu hulgas sisaldanud saksakeelseid ning liivi, läti ja eesti rahvakeeles missaraamatuid. Lübecki raad…
Tere, mina olen raamat ja ma tahan teile täna jutustada ühe loo. See on lugu minust endast, aga see puudutab ka väga paljut muud, õigupoolest kogu maailma. Ma tahan teile rääkida sellest, miks me oleme inimestele olulised, aga samavõrra ka sellest, miks inimesed on meile olulised.
Ma olen väga keeruka loomusega, kuigi pealtnäha paistan lihtne, aga selle poolest ei erine ma üldse inimesest. Minus on nagu kaks olemust – sisu ehk…
Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata, alustab tähistamist siin ja kohe ning kuni juubelduse piduliku lõpuni emakeelepäeval 2026. Seetõttu on kadunud lehe tagaküljelt senised rubriigid ja see täitub raamatujutuga: lahked asjatundjaist autorid jagavad lugejaga teadmisi raamatu olemuse ja valmistamise kohta ning selle osast Eesti ajaloos ja…
Ma olen täiesti vaba. Teen mis tahan. Katsugu keegi tulla mölisema ja mulle ettekirjutusi tegema!
Kui aga lähemalt uurida neid minu vabasid tegusid, siis on kerge näidata, kuidas nad on ära määratud mitmesugustest teguritest. Vabatahtlikult jõin hommikul kohvi. Kuid selle taga on bioloogilise tasandi vajaduseks saanud himu kohvi järele. Minu kohvijoomine ei sõltu minu vabast ja suveräänsest otsusest, vaid seda pani mind tegema too himu, mis oli enne otsust ning tegelikult…
„Käed üles! Te olete arreteeritud. Suures toas on laip.“
„Oota, ma ei saa praegu, mul on kultuuriministeeriumiga koosolek.“
***
Klassika. Kui töötad kodus, siis pead olema ka valmis, et vahepeal tulevad lapsed, kel on mäng pooleli, ning arvestama, et võid olla selle mängu osa. Ja pidama meeles, et ükskõik, kui mitmeid kordi oled öelnud, et veebikoosolekute ajal ei tohi sind segada, ei pruugi see kehtida. „Ma ei leia oma konna üles, tule, aita…
Muinaslugu, mida muusikast ja selle ajaloost vestetakse, muutub pidevalt, sest see, kuidas ja mida olevikus tehakse, mõjutab nii minevikku kui ka tulevikku.
Muusikat on igal pool järjest rohkem: kontserdisaalides, ooperimajades ja kultuuriklubides, aga ka argisemas keskkonnas, avalikus ruumis ja kõrvaklappides. Sellises paljususes ja kohati lausa ülekülluses – sealhulgas pelga ruumitäite või vaikuse summutajana – on aga muusika tähendus ja roll taandunud tagaplaanile.
Peale muusika kui konkreetsete teoste võib päevast päeva…
Esialgne koroonast tagant tõugatud kaugtöövaimustus on nüüdseks mõõdukalt taandunud. Kõiki inimesi, kel seesugune võimalus on, ei pea sundima kodukontorisse.
Arutelu teemal, kas kaugtöö jääb või kaob, näib tõstatuvat iga kord, kui mõni suurem ettevõte, näiteks hiljuti Bolt, võtab selle kohta seisukoha. Kokkuleppele selle poleemilise töövormi saatuse osas aga ei jõuta, sest kõik taandub lõpuks konkreetsele tööandjale ning töötajale: mängu tulevad poolte isikuomadused, veendumused ning…
Kujutlus
Kui ma kunagi Hiiumaa ametikoolis õppisin ja töötasin, kerkis vahel silme ette kujutluspilt ilmakuulsast koolimajast, mille ümber sagivad eri keeltes rääkivad värvilistes riietes õpilased, kes peavad pargis piknikke ja teavad palju. Kujutlus püsis elus ilmselt inspireeriva keskkonna pärast. Sest vana loss koos oma lugudega, korrashoitud…
Ma pöördusin, virgusin, ma sain ilmutuse, Vaim kutsus mind. Ühesõnaga, ma leidsin Jumala. Mul on absoluut, teispoolsus, nähtamatu maailm, transtsendents.
Kuid ma sain selle teatud kujul, teatud ajal, teatud kohas. Kui ma nüüd teistele teatan ja kuulutan seda sündmust, siis toimub see samuti teatud kujul, ajal…
Kuna just keele kaudu ollakse ühenduses maailmaga, on keel kohtumispaik ning inimene ka emakeele ja helikeele kohtumispaik.
Muusika ja keele seoste üle on läbi ajaloo arutletud üpris palju, näiteks semiootikud, filosoofid ning keele- ja muusikateadlased on praeguseni eri seisukohtadel. Seetõttu ei hakka ma siinses mõtiskluses väitma midagi uut (või vana) selle igikestva arutelu raames, vaid teen väikese ekskursi aega, kui muusika ja keel olid iseäranis rõhutatult teineteisega seotud. Seda enam…
Tulevikus peab saama kontorihoone hõlpsasti kujundada elamuks, elamu kontoriks, korteri kodukontoriks ning tagasi koduks ilma kontorita jne.
Esimene pilt. 1980. aastate lõpp, Ida-Soome, väike küla, eramaja järve ääres.
Ärkan hommikul selle peale, et kõrvalruumis käivitub plotter – hiiglasuur masin, mille sees on eri jämedusega rapidograafid, mis joonestavad tohutu kiirusega arvutijoonised. Täielik ime ühe Nõukogude süsteemist saabunud noore arhitekti jaoks. Sama suur kui sealse arhitekti lennukit meenutav Honda, arvutipark koos kõige…
Olemise ja tunnetuse vormid arenevad dialektiliselt. Nagu oleme varem korduvalt näinud: on olemise vorm ning on miski, mis sellele vastu paneb, seda eitab, ründab ehk kõige üldisemalt, mis tekitab sellele esimesele olemise vormile probleemi. Ta tõmmatakse välja oma vahetust enesesolust ja on sunnitud mingil moel lõimima seda teist olemise vormi. Sellega ta…
Kuidas üldse rääkida ajalooteadlikust esituspraktikast, kui näiteks Bachi muusikat pole ju ometigi tema kaasajal salvestatud?
Kuigi Pierre Bayard küsis juba mõnda aega tagasi, kuidas rääkida raamatutest, mida pole lugenud1, on seda laadi pärimine kohane ka muusikakultuuri puhul, sest peale muu on järjest enam kõne all eri stiili muusikat täpsustavad või täiendavad mõisted nagu „uus“ ja „vana“ või „varajane“ ja „hiline“. Neid eritleti põhjalikult mullu sügisel peetud konverentsil „Varajane…
Septembri alguses tekitas palju pahameelt Kanal 2 uudistemagasinis „Reporter“ esitatud ülevaade kooliaasta avaaktustest üleminekukoolides, s.t venekeelsetes koolides, kus sellest õppeaastast õpitakse eesti keeles. Seal näidati lapsi, kes ei saanud reporteri küsimustest aru ega osanud anda pikemaid kui ühesõnalisi vastuseid.
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille kohta peaks silmaringi avardama.
Ajakirjanduseetika. Alustame mõistagi ajakirjanduseetikast. Eesti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.