Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine
Marju Lauristin: „Iga inimene on unikaalne, iga elusolend on kordumatu, ja ka selles kordumatuses, selles variatiivsuses on mõte, olemuslik sisu.“
Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine
Väärikas virelemine jätkub
Kui kultuuritööd tehes liialt unistada, on väiksem pension kindlustatud.
Kas inimestega koos või paranoias?
Kultuuri ja hirmu mõju
Kes saab Tallinna tehnikaülikooli rektoriks?
Sotsiaalteaduste mõttest ja mõjust segastel aegadel
Sotsiaalteaduste ülesandeks on ühiskonna üksikasjaliku ja tundliku empiirilise enesepeegelduse pidevalt ajakohasena hoidmine ning ühiskonnarühmade vahelise usalduse ja sotsiaalse kerksuse suurendamine.
Trump & Co. ja natuke ajalugu. Maailma julgeolek ühe mehe peas
USA presidendi tagatoas on lisaks Muskile veel hulganisti IT-tegelasi ehk nn Paypali maffia, kes üritab Trumpi kaudu ohjata riigi poliitikat suunas, mida näeb ette ärieliit.
Kuidas luua jumalaid ja inimesi
Sotsioloogias on sotsiaalsete põhjuste kõrval psühholoogilised põhjused enamasti kõrvale heidetud. Serge Moscovici peab seda vananenud dogmaks.
Naised seaduste ja ühiskonnanormide vahelises lõhes
See, mida seadused lubavad ja kuidas ühiskond on harjunud elama, on kaks eri asja. Egiptuse naiste olukord oleks palju parem, kui seadusi järgitaks.
Preemi ajalikkuse kiituseks
Arhitekt Martti Preem on meedias keerukat linnaplaneerimist rahvale selgemaks teinud ning toonud meieni alternatiivseid kunstisündmusi.
Ühe arhitektuuripraksise esimesed kümme
Kellegi teise küsimustele vastamine on arhitektielu argipäev, ise küsimuste püstitamine ja avarama vaate loomine aga see, mille pärast raamatuid kirjutatakse.
Ott Kadariku lapsepõlvemälestused, Jaapan ja kartul
Arhitekti isikunäitus on omamoodi tõestus, et reisimine ja reisimise eksootika ei ole väljalt kadunud ning on endiselt erialastes aruteludes olulisel kohal.
Monument tuhast tõusmisele
Maastikuarhitektide Magdalena Wnęki ja Justyna Dziedziejko arvates on Ida-Euroopa ruumiloome Lääne-Euroopaga võrreldes eelisseisus: kui vahendeid napib, tuleb olla seda loovam.
Värskes numbris
Esiküljel Marju Lauristin. Foto Andres Tennus
Kirjandus
- Julia Kuznetski Kriisist ja kirjandusest kriisiajastul
- Kai Karell-Narrusk Õpetlik intertekstuaalne luule
- Peep Ehasalu Mille eest hoiatab Eva Brauni armastus?
- Sveta Grigorjeva Autor, kes tõesti hoolib
Kunst
- Õnne Paulus Hobusepeas tehakse suurt pulli
- Juhan Raud Kunstnike liit hakkab uusi juhte valima
- Juhan Raud Pealelend – Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu president
- Hans Alla Läänemeri ja kõrbetolm
Muusika
- Iris Oja Ajaloost pingestatud nüüdismuusika keskus
- Marje Ingel Elamusrohke märts
- Kaarel Künnap Sukeldumine kompotti
Film
- Kaspar Viilup Kirgastav hullus ei peagi meeldiv olema
- Aleksander Tsapov Kultuuriskämm või idealistlik põrumine?
- Tristan Priimägi Toksilised suhted ja mürgised seened
Arvamus
- Kaarel Tarand Väärikas virelemine jätkub
- Karin Paulus Kas inimestega koos või paranoias?
- Maria Mölder Kultuuri ja hirmu mõju
Arhitektuur
- Karin Paulus Preemi ajalikkuse kiituseks
- Triin Ojari Ühe arhitektuuripraksise esimesed kümme
- Adrian Abner Ott Kadariku lapsepõlvemälestused, Jaapan ja kartul
- Merle Karro-Kalberg Monument tuhast tõusmisele
Lõpulugu
Sotsiaalia
- ülo Mattheus Trump & Co. ja natuke ajalugu. Maailma julgeolek ühe mehe peas
- Siim Lill Kuidas luua jumalaid ja inimesi
- Aljona Suržikova Naised seaduste ja ühiskonnanormide vahelises lõhes
Teater
- Andrei Liimets Teater, mis püüdis maailma muuta
- Oliver Issak Dramaturgide verstapost
- Mart-Matteus Kampus Ma olen dramaturg
- Andrus Karnau Kuidas pekitükid taskupõhja said
Teadus
- Tiia Kõnnussaar Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine
- Lea Larin Kes saab Tallinna tehnikaülikooli rektoriks?
- Margit Keller Sotsiaalteaduste mõttest ja mõjust segastel aegadel
Raamaturiiul
Järgmine Sirp ilmub 25. aprillil.
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Ajaloost pingestatud nüüdismuusika keskus
Taavi Kerikmäe: „Kuidas on juhtunud, et meie kunsti- ja teatriväljal on palju mitmekesisem struktuur ja hulk eri algatusi, aga muusikaväljal selline mitmekesisus puudub?“
Elamusrohke märts
Improkontsertidel on teenimatult vähe publikut võib-olla sellepärast, et keegi pole selgitanud, missugust plahvatuslikku energiat võib seal kogeda.
Sukeldumine kompotti
TMW kava on äärmuslikult mitmekesine. Iga hetk toimub samal ajal eri paikades vähemalt viis kontserti, nii et on väga raske otsustada, kuhu minna.
Teater, mis püüdis maailma muuta
Teatri NO99 pärandiga on nagu võilillega: seemned lendavad laiali ja kõiki ei näe, aga need on olemas ja neist kasvavad uued taimed.
Dramaturgide verstapost
„Dramaturgiraamat“ on teatavat liiki verstapost, kaleidoskoop eri lähenemistest, rollidest ja taustadest, mida dramaturg 2024. aasta seisuga endas kannab.
Ma olen dramaturg
Ma olen dramaturg ja kui me ütlesime linnavõimule, et väga keeruline on kolmeliikmelise teatrina teenida 60 000 eurot tulu, siis vastati, et Euroopas käib sõda ja kõigil on raske.
Ametijuhend pidavat olema selleks piisavalt paindlik.
„Või pistame nad kassasse…
Kuidas pekitükid taskupõhja said
„Lasteaed“ ilmselt ongi vaatajale, kes armastab väikesi kõnekaid žeste ja detaile ega oota, et nendest kooruks kokkuvõte, mis ütleks kaaluka sõna meie aja musta lae kohta.
Kirgastav hullus ei peagi meeldiv olema
Miguel Llansó tõestab „Igavese suvega“, et rämpsfilm võib olla uhkelt halb, kuid see ei pea tingimata tähendama vähest ambitsiooni, hoopis vastupidi.
Kultuuriskämm või idealistlik põrumine?
Kosmose kultuurikeskuse ja seal linastunud täispika mängufilmi „Kuradisaare kajakad“ üürike tähelend näitas antiturundusliku kultuurikorralduse uut taset.
Toksilised suhted ja mürgised seened
François Ozon: „Mulle meeldib mõte, et sügisel ei ole elu veel läbi. Seetõttu on ka seened sümbolina olulised. Sügisel kasvavad seened, mis võivad olla väga ohtlikud, aga ka väga maitsvad.“
Kriisist ja kirjandusest kriisiajastul
Tänu kujutlusvõimele ja sündmuste kujutamisele korraga mitmel skaalal täidab kirjandus nähtavuse lünga.
Õpetlik intertekstuaalne luule
Maakumalase Jüri Talveti torkavalt saladuslik luulekogu tuletab meelde kollased õied kodutänavas.
Mille eest hoiatab Eva Brauni armastus?
Jari Järvelä naerab romaanis „Ma armastan Eva Brauni“ nii diktaatorite kui ka tavaliste inimeste kuulsuse- ja tunnustusejanu üle.
Autor, kes tõesti hoolib
Maarja Pärtna luule paneb uskuma, et isegi lootusetus olukorras saab maailma väikeste heategudega paremaks muuta.
Hobusepeas tehakse suurt pulli
Raske on öelda, kas „Asterioni maja“ on iidsete mütoloogiate dialoog tänapäevase kapitalistliku Ameerika unelmaga või Ameerika segaidentiteedi kehastus.
Kunstnike liit hakkab uusi juhte valima
Maarin Ektermann: „Kunstnike huvikaitsega ja poliitikakujundamisega jätkamine on praegustel ärevatel aegadel kindlasti keeruline, aga ei saa jääda ka käed rüpes istuma.“
Pealelend – Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu president
Läänemeri ja kõrbetolm
Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid ja õppejõud tegid Dakaris galeristiõppe kursuse raames tutvust Senegali kunstiilmaga.
Luukere Juhan ja teised Eesti raamatutegelased Bologna messil
Bologna lasteraamatumess 31. III – 3. IV, näitus „Cittadini creativi“ Palazzo d’Accursios kuni 13. IV.
