Bütsantsi vabariik?

Võimalus, et natuke vähem kui üks viiest ülestõusust keisri vastu õnnestus, on ikkagi suurem kui umbes kümneprotsendine tõenäosus vahetada välja USA Kongressi liige.

Bütsantsi vabariik?

Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku
Tõnis Pill: „Tegelikult oli nii, et BFMi ajal olin suhteliselt enesekindel, et miks ma ei peaks saama teha täispikka mängufilmi. Ega see lihtne ei saa olema, aga tuleb minna ja teha.“              
Piia Ruber

Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku

Tõnis Pill: „Ma leian, et Eesti on nii väike, armas ja pisike riik, filmindus veel väiksem, kus kõik tunnevad kõiki, seega siin ei ole seda ruumi, et olla kolleegide suhtes ebainimlik.“

Kuue protsendi mandaat
Kindel valik! Võitja võtab kõik.      
Siim Lõvi / ERR / Scanpix

Kuue protsendi mandaat

Iseseisvusaja mõjuvaim põhjus erakorralisteks valimisteks on käes.

Tehnofeodalism ja sõda Ukrainas

2023. aastal avaldas Giánis Varoufákis raamatu „Tehnofeodalism. Mis tappis kapitalismi?“, kus ta väidab, et 2008. aasta majanduskriisi järel keskpankade ja valitsuste tehtud valed otsused – rahatrükk koos madala intressimäära ja brutaalse kokkuhoiupoliitikaga – on viinud sisuliselt kapitalismi lõppemiseni traditsioonilises mõttes. Selle asemel on kujunenud välja uus tehnofeodalistlik maailm, kuna juurde trükitud 35 triljonit dollarit jagati väikese intressiga laenudena üksnes suurtele pankadele ja tehnoloogiaettevõtetele, see aga suurendas majanduslikku ebavõrdsust veelgi. (Varoufákise arvates pidanuks raha trükkima, hoidma…

Nügime edasi

Kui kõrval kirjutab Anders Härm globaalsest tehnofeodalismist, siis meie väike vabariik on astunud tubli sammu sügavamale jälgimisühiskonda. ERRi uudisest võib lugeda, et riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku ja et politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest.
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast, et Aldous Huxley hea uus ilm ja George Orwelli tõeministeerium on ühemõtteliselt õudusunenäolised düstoopiad, mõtteviisini, et riik jälgib tehisaru abil igat inimest?
Rääkimata igaühe õigusest privaatsusele…
Mitmiksuhe
„Minu kallimate“ peamine iva polegi ehk vastata küsimusele, kas mitmiksuhe on hea või halb, vaid näidata inimesi tegelemas iseenda, oma lähisuhete ja intiimsusega.       
Kaader filmist

Mitmiksuhe

Vahest kõige olulisem on „Minu kallimate“ juures see, et iga tegelane paistab omal kombel väärikas. Kõigi vastu saab mingil moel empaatiat tunda: vahel nad ajavad vihale, vahel panevad muigama.

Mis on see, mis paneb kuulama?
Generator M Tallinnas Nõmme kultuurimaja laval 25. mail 1982. Tegemist oli bändi viimase ehk hüvastijätukontserdiga.      
 Kaader filmist. Foto: Arno Saar

Mis on see, mis paneb kuulama?

Portreedokk „Sal-Saller. See on see, mis paneb elama“ avab nimikangelase elufilosoofia, kus on kesksel kohal austus nii bändikaaslaste kui publiku vastu, aga fännile jääb üht-teist puudu.

Tipptasemel muusikaelamus Eesti alevikus
Õde-venda ehk sopran Helina Kuljus ja oboemängija Kalev Kuljus Avinurme kultuurimajas.       
Katre Mölder

Tipptasemel muusikaelamus Eesti alevikus

On tohutult uhke tunne, kui eesti muusikud teevad ilma suurtel maailmalavadel, aga on äärmiselt südantsoojendav näha, kui väga on nad alati oodatud koju.

Ühe õhtu tume energia ja sisemine soojus

Võrreldes mitme varasema teosega on Helena Tulve orkestriteose „Signs and Signals“ kõlapilt jõulisem ja tumedam ning sisaldab paljusid kiireid tõuse ja sisemisi kulminatsioone.

Kevad ei saabu alati tasa ja leebelt, vaid võib end ilmutada ka heitlike tuulte, järskude kontrastide ja ootamatute pööretega. Ajal, mil valgus ja varjud põimuvad ja pimedus hakkab murenema, kaasneb looduse tärkamisega ka sisemine ärkamine. ERSO kontserdikava „Kevadine hommik“ peegeldas just sellise kevade mitmetahulisust – liikumist tumedusest valguse…

Kahe muusikalise mere koostoime

Ansambleid L’Itinéraire ja U: seob huvi spektralismist lähtuva helikeele vastu, samuti noorte muusikute harimine ja laborilaadsete võimaluste pakkumine heliloojatele.

Ansambel U: ja L’Itinéraire’i ühiskontsert 13. märtsil Estonia Kontserdisaalis oli Eesti nüüdismuusikaelus erakordne sündmus. Pariisis tegutsev ansambel L’Itinéraire käis Eestis üsna lühikese aja vältel nüüd juba kolmandat korda, ühendades seekord jõud ansambel U:ga.
Ühiskontserdi kava oli läbimõeldult mitmekülgne ja mõlemale ansamblile iseloomulik ning avas ühtaegu ka koosseisude mulle seni veel tundmatumaid külgi. Põnevalt…
Summ ja selginemine
Ansambel Morphosis Tubina saalis       
Morphosis

Summ ja selginemine

Barcelona nüüdismuusika ansambel Morphosis tõi Tartus Eesti esiettekandele kuus teost, sealhulgas Elo Masingu oma.

Mõtterännak selgeltnägeva muusika saatel
Muutuse meditatsioonirännakute taga on kunagine motivatsioonikoolitaja, nüüdne sõnakunstnikust teejuht Peep Vain, kelle jutulõnga toetavad meloodia ja rütmiga eesti džässi tipud Raun Juurikas ja Ahto Abner.       
Muutus

Mõtterännak selgeltnägeva muusika saatel

Paari viimase aasta jooksul ilmunud kolm Muutuse albumit on oma improvisatsioonilise ja kergejalgse kulgemisega täisväärtuslikud ka ilma sõnalise osata.

Kuidas kõnelema hakata?
Merike Estna saal on pühamu, loits, võimalus ületada kehalise ja hingelise vastandus, ülendada fantoomvalu rituaalseks ohverduseks ning kasvatada oma vaimule uusi jäsemeid. Ilma niisuguse ülendava kogemuseta oleks sellelt näituselt raske lahkuda.      
Stanislav Stepaško

Kuidas kõnelema hakata?

Kummaline, et kuigi enamik töid näitusel kõneleb inimlikest ja inimülestest võrgustikest, on teoste omavahelised seosed üsna nõrgad.

Naine, kes teab ussisõnu
Mitteinimliku maailma ja selle olendite, elu ja looduse ringkäiguga samastumine toob meelde loodushoiu ning uusvaimsusega haakuva feminismi.       
Madis Palm

Naine, kes teab ussisõnu

Näitusel on esindatud vihjed kohalikule pärimusele ja nn eelmodernsele külakultuurile, vanakreeka müütidele, tuntud muinasjutule ja universaalsetele elukaare sümbolitele.

Cogito, ergo samurai?
Objekt, mis saali domineerib, on vana mänguhobune, mille külge on kinnitatud uhke teiba otsas keraamiline teletupsu pea.      
Alana Proosa

Cogito, ergo samurai?

Kohmetuses on midagi väga inimlikku. Isegi kui näitus päris lõpuni ei tööta, on see siiski osa laiemast tähenduste ökosüsteemist.

Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis
Eesti delegatsioon Rotor DC materjalipangas.       
Mariann Drell

Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis

Kas kujutate Eestis ette arhitektuuribürood, kus kliendiks võetakse vaid neid, kes on nõus ehitama ringsetest materjalidest?

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Varia

Kuidas lääs koju toodi
Arhitektide liidus oli Nõukogude ajal kombeks korraldada kokkusaamisi ning kui keegi reisilt tuli, siis organiseeriti ka slaidiõhtu koos muljete jagamisega. Arhitektuurimuuseum otsustas traditsiooni taaslavastada ning kutsus rääkima vanameister Raine Karbi, kes saab tänavu suvel 86aastaseks.       
Margit Mutso

Kuidas lääs koju toodi

Raine Karbi diapositiivid, vanameistri irooniline jutustamisstiil ja ajastuomased absurdivõtmes lood täitsid arhitektuurimuuseumi saali.

Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis
Joonis. SAMSHA traumateadliku lähenemise põhimõtted      
Allikad: SAMSHA 2014, Elisseou 2023, Alessi&Kahn 2022

Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis

Traumateadlik lähenemine on päevakorral, kuivõrd tervise-, energia-, julgeoleku- ja majanduskriiside tagajärjel on vähenenud turvatunne ning suurenenud väliskeskkonna mõjude määramatus.

Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö
Joonis. Sõjapiirkondades ja mujal riikides tapetud ajakirjanikud aastatel 2014–2023.           
 Allikas: UNESCO meediaarengu programmi IPDC peasekretäri raport.3

Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on olnud riigipiire ületava võimu kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimisel möödapääsmatu.

Riina Roose keeletund
Egon Nuter mõjub hullava, laulva ja ringijooksva trupi keskel ajaloo häälena, kannatliku koolmeistri ja manitsejana.      
Siim Vahur

Riina Roose keeletund

Kes vähegi Riina Roosega kokku on puutunud ja tema lavastusi näinud, teab, millise kire ja pühendumusega ta eesti kultuuri pärast südant valutab ning kui nakatav on tema uudishimu ja jagamisrõõm.

Meie linna saabus uus muusikal
„Uue tüdruku“ sündmused tõmbab käima keravälk, mis tabab tormisel õhtul seebikat vaatama kogunenud külarahva ainsat telekat. Sealt paiskub välja Maria Luisa (Lauren Grinberg), armastatud seebiooperi „El amor salva el mundo“ peategelane.     
 Gabriela Järvet

Meie linna saabus uus muusikal

Priit ja Laura Võigemasti Ugalas lavastatud „Uue tüdruku“ alguspunkt ja säsi on Vaiko Epliku looming, ilma selleta poleks lavastus mõeldav.

Netflix Eesti Draamateatri laval
„Ükskord Liibanonis“ toimib ka eeskujuliku protseduuriloona ehk sageli krimižanrile omase ülevaatena, kuidas juhtumit lahendatakse.      
Heikki Leis

Netflix Eesti Draamateatri laval

„Ükskord Liibanonis“ ei paku teatrile sageli omast poeesiat ega metafoore, vaid parimate telesarjade väärilist poliitilist pinget.

„Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“
Rimas Tuminas kutsuti 2007. aastal Moskvasse Vahtangovi teatri kunstiliseks juhiks, sest teater oli kriisis.      
Peeter Langovits/Scanpix

„Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“

Leedu lavastaja Rimas Tuminase auks korraldatakse Tallinnas festival.

Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku
Rüdiger Safranski: „Filosoofial ei ole siiski mingit lõppu, sest eksistentsiaalsed filosoofilised küsimused jäävad: mida ma saan teada? Mida ma tohin loota? Kuidas ma peaksin elama?“      
Lesekreis / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku

Rüdiger Safranski: „Ma armastan filosoofias seda, mis on kirjanduslik, ja kirjanduses seda, mis on filosoofiline. Niimoodi saab kirjutada ainult väljaspool ülikooli.“

Kuidas mitte saavutada saavutamatut

Kuidas mitte saavutada saavutamatut

Byung-chul Hani raamatud on väga vajalikud. Neid peaksid lugema 16–18aastased intellektuaalsete huvidega noored ja võib-olla ka keskeakriisi jõudnud keskastme juhid.

Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur

Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur

Rannarootslaste ümberasumist korraldasid koloriitsed avantüristlike kalduvustega seiklejad nagu Ludwig Lienhard.

Kirjanik par excellence
Ene Mihkelsoni võib pidada kirjanikuks par excellence, kes kirjutas tammsaarelikult südameverega.     
 Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Kirjanik par excellence

… kõige tähtsam
on mäletada mäletada ja veel
kord mäletada nii et sellest
mäletamisest kasvaksid valged
lilled haudade peale
Toomas Liiv, „ma olen veel üsna noor mees“1
Praegu maailmas toimuvat jälgides tundub, et…
Mu sees settib üks tõmme

Mu sees settib üks tõmme

Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.      
 Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.

Valuraha

Valuraha

Kultuur on prõlla nõnna vedus, et ka heritstest neoliberaalid võiavad proosa, taide ja Pärdiga omi inaraid.

Sel reedel Sirbis
Esiküljel režissöör Tõnis Pill
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku“, Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga
Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“
Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest
Joonas…
Kadunud õpetlase sõnad
Joonas Hellerma
Sillerkiil / CC4 / Wikimedia Commons

Kadunud õpetlase sõnad

Minu raamaturiiul 
Äli-Ann Klooren, muusikateadlane   
Erakogu

Minu raamaturiiul 

Tühja raamaturiiuli võimalikkusest 
Kaspar Viilup, filmiajakirjanik
Erakogu

Tühja raamaturiiuli võimalikkusest 

Rännakud raamatutes ja raamatutega
Signe Ivask, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia teadur
Marek Mackových

Rännakud raamatutes ja raamatutega

Raamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal 
Maarin Ektermann
Erakogu

Raamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal 

Raamaturiiul – kodu hing 
Pille-Riin Purje
Erakogu

Raamaturiiul – kodu hing 

Majanduskirjandus 
Raivo Soosaar
Erakogu

Majanduskirjandus 

Kas meie valime raamatuid või valivad raamatud meid?  
Annika Lõhmus
Erakogu

Kas meie valime raamatuid või valivad raamatud meid?  

Viimane kevad senisel Keskturul ja EKA tudengigalerii näitus

Ilmus kolmeköiteline bibliograafia Eestis aastatel 1494–1830 ilmunud võõrkeelsetest teostest

Flo Kasearu “Ainult mitte minu tagahoovis”

Võistlus „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2025“

Kumu Dokumentaal portreteerib kultuuri suurkujusid

Tartu Kunstimuuseum avab neli uut näitust

Näitus „Siis kui on aega“ Türi kultuurimaja kunstigaleriis

Vabamu tähistab 24. veebruaril vabadust

Sirp