Kodu ei ole naistekas

Kodu ei ole naistekas

Kodu on suurepärane teema, mis läheb alati ja kõikjal igaühele korda: kodu ja kodutus, kodus ja võõrsil, oma ja võõras. Traditsioonilises kunstis on kodu kiputud idealiseerima ? mõelgem või meie oma 1930ndate poetiseeritud aguliteemale. Kuid just valge taraga ümbritsetud eramu kammitud laste, tõukoera, luksusautoga ehk sweet, sweet home osutus 1960ndate lõpul Ameerika keskklassi haritud naisele ängistavaks vanglaks ning seetõttu sai sellest ka 1970ndate alguse ühiskonnakriitiliste feministlike kunstiprojektide üks meelismotiive. Tuletagem meelde kas või Miriam Schapiro ja Judy Chicago kureeritud ?Naistemaja? suurejoonlist projekti San Fresno kolled?is.

Eha Komissarovi ?Kalli kodu? projekt ? tavapärase näitusevormi kõrval on haaratud kaasa Interneti Delfi portaal, valmimas on kataloog ? on meie oludes enam kui vajalik ja igati õigeaegne. Rotermanni soolaladu on hea ruum selliste projektide eksponeerimiseks, kuid nagu ikka nii laiahaardeliste teemade puhul, mis, nagu kuraator ka ise pressitekstis väljendas, on kasvanud ühest alateemast paindlikult teiseks, kipub selgus kaduma. Kõigest on tibake midagi ja kokku nagu polegi midagi. Seetõttu oleks teema kitsam, selgepiirilisem määratlus kasuks tulnud ? olgu ?kodutuse? või ?kodu laenuks? või veel millegi muu sellisena.

Interneti väljund on enam kui teretulnud, kui vaid taas väikest konksu sees poleks. ?Kodu, kallis kodu? on paigutatud naistelehele rubriikide ?suhted?, ?naistevahetus?, ?perekond?, ?kodu ja aed?, ?mood?, ?ilu?, ?tervis?, ?tähetarkus?, ?reisimine?, ?pulmad?, ?horoskoop? kõrvale. Mis siin ikka uriseda, kõik ju elulised ja vajalikud rubriigid, iseäranis kui ?Kalli kodu? foorumi leheküljele minna ning voodirõõmude-voodimurede kõrval ka päris praktilist nõu ja abi võib saada, kuidas hankida õigeid kööginõusid, trennikaaslasi, lemmikloomi, teha remonti ning lasta auru välja kas feministi, ?ovinisti või sodiaaginurgakeses. Ega ?Kauni kodu? tiimil midagi valida ka vahest polnud, aga ni?ivärgina ei kutsu see arendama tõsiselt võetavat diskussiooni. Ning portaalikülastajadki on valinud näiteks ideaal- ja päriskodu arutluses õige pragmaatilise tooni: kust saada kvaliteetset tammeparketti ning kuidas uues kodus kõige sobilikumalt värvida 1970ndate mööblit? Just nagu Kodukirja või Kodu ja Aia nõuandeleheküljel.

Ja taas leiab keskmise eestlase väljakujunenud arusaam kinnituse, et kodu on niisugune naistevärk, kus naised oma erilises sensibiilsuses ajavad oma erilist naisteasja ja puhuvad naistejuttu. Ikka naised kaevul ja ei midagi tõsist!

Sirp