Tunnetustahvlite loomine ja õpperuumi sisustamine on ilus õige mitmeti. Esiteks seetõttu, et tekstiilidisainerid tegid kursuse raames koostööd Tondi põhikooli hooldusõppe õpetajate ning Tallinna lastehaigla terapeutidega. Füsio- ja tegevusterapeudid, eripedagoogid ja disainerid ühendasid oma teadmised selleks, et luua võimalikult head vahendid sügava intellektipuudega ja/või liitpuudega laste õpetamiseks ja teraapiaks. Koostöö toimib mitmes järgus. Vestlused hooldusõppe spetsialistidega andsid disaineritele tarviliku teabe, et lähtuda tunnetusvahendite loomisel reaalsest õppetööst ning õpilaste erivajadustest. Interdistsiplinaarne töö jätkub ka pärast prototüüpide ja tunnetustoa sisustuse valmimist, sest disainerid ootavad õpetajatelt ja terapeutidelt tagasisidet, millega seesuguste õppevahendite loomisel tulevikus veel arvestada. Kursuse juhendajad usuvad, et koostöös vahendite loojate ja erivajadustega lastega töötavate spetsialistide vahel luuakse tõeliselt uuenduslikke tooteid, mitte pelgalt maailmas juba kasutusel vahendite koopiaid.
Usun, et kursuse juhendajatele ja kõikidele projektiga seotud inimestele on põhjust südamest õlale patsutada. Kärt Ojavee ja Jana Kadastik töötavad õilsa eesmärgi nimel ning püüavad parima tulemi saavutamiseks ühendada eri teadmisi ja vaatenurki. Lisaks hoolitsevad doktorandid selle eest, et nende teadmised ja pädevus kanduksid edasi. Nad lähtuvad suuremast eesmärgist, pole oma vaimuvaraga kitsid ning juhendavad ja innustavad uusi spetsialiste, kes tahaksid ja oskaksid teha sotsiaalabi-disaini. Ühtlasi väärib tunnustamist, et Ojaveel ja Kadastikul on pealehakkamist ja usku otsida lahendusi siinsamas Eestis oma spetsialistide teadmisi rakendades.
