Mitmekülgse kogu loomise eesmärgil on komplekteeritud kõiki muusika valdkondi ja aastatega on kujundatud omanäoline, suuruse ja sisu poolest arvestatav kogu, mis on kasutajate seas leidnud tunnustust eriti tänu rahva- ja vanamuusika valikule, kuid mitte ainult. 1997. aastal vastu võetud sundeksemplari seaduse alusel hakkas raamatukogu saama ka ühte eksemplari kõigist Eestis toodetud heli- ja videosalvestistest. Püütakse koguda ka mujal avaldatud eesti autorite ja interpreetide töid.
TÜ muusikateooria lektori Mart Jaansoni hinnangul on „TÜ raamatukogu fonoteegi 30 aasta jooksul hoolikalt koostatud infokogu muusikaga tegelevaile ülikooli liikmeile asendamatu”. Vaagides muusikaraamatukogu vajalikkust ja tulevikku, on kultuuriteoreetik Tõnis Kahu arvanud: „[Raamatukogu puhul] on tegemist avaliku ruumiga ning vahest selles mõttes kujutan ma ette raamatukogu tähendust kunagi tulevikus küllap avaramanagi, kui ta seda praegu on – just nimelt avalikke sündmusi siduva, inimeste avalikku elu ühendava institutsioonina”.
Tagasivaatena 30-le aastale tahaksin kasutada Muinsuskaitse Seltsi kohta öeldud Tõnis Lukase sõnu: „Sel kevadel on mõnus mõelda saavutatule. Suur osa sellest, mis 25 aastat tagasi oli alles unistuseks – või polnud veel sellekski saanud, on praeguseks ära tehtud” (PM 18. IV 2013). See, millest meie 30 aasta eest unistadagi ei osanud, on nüüd käes ja iga päev lugejate-kuulajate-muusikute käsutuses. Tere tulemast fonoteeki!
Täna, 3. mail tähistatakse TÜ raamatukogu konverentsisaalis fonoteegi aastapäeva konverentsi, näituse ja raamatuesitlusega.
