Tallinna väärtpaberibörs taasavati 31. mail 1996. aastal, mil meedia tähelepanu valgusvihus sooritas esimese ajaloolise tehingu president Lennart Meri. Mäletamist mööda ostis ta sümboolse koguse hüvitusfondi obligatsioone. Sellega oli Tallinna väärtpaberibörs ametlikult avatud ja indeks TALSE alustas ülespoole rühkimist.
Kuigi Eesti kapitaliturg on toonase ajaga võrreldes läbi teinud ülisuure arengu ja meil on tõesti mõne fondiliigiga väga hästi – nii klassikaliste eri suunitluse ja riskiastmega investeerimisfondide, pensionifondide kui ka riskikapitalifondidega, siis ühe fondiliigi – sihtkapitali fondide ellukutsumises oleme alles lapsekingades. Ometi tegutsevad maailma ülikoolide juures ja mujalgi sellised fondid väga edukalt.
Kõrvalseisjal võib tekkida küsimus, miks vajatakse uut liiki fondi, kui juba praegu on mitmesuguste investeerimisfondide palett kapitaliturul kaunis muljetavaldav. Kas neist ei piisa? Väidan, et ei piisa. Iga fond on oma olemuse, kontseptsiooni ja eesmärgiga, nii nagu siis, kui hammas valutab, ei minda ajukirurgi, vaid stomatoloogi juurde, ei asenda üht liiki fond teist.
Sihtkapitalid
Sihtkapital (ing financial endowment, endowment funding)1 on rahastamisinstrument, mis on sihtotstarbeliselt loodud mingi institutsiooni või valdkonna arendamiseks ja edendamiseks. Tegeldakse klassikalise investeerimise, annetuste ja avaliku sektori vahendite kaasamisega.
Sellised fondid on loodud toetama mittetulunduslikke organisatsioone, nt ülikoole ja teadusgruppe, haiglaid, või siis edendama institutsiooniüleselt terveid valdkondi, näiteks innovatsiooni tervishoius ja biotehnoloogiat või inseneeriat, tehisaru jm uusi tehnoloogiaid.
Oma olemuselt on sihtkapitali fondid pikaajalise investeerimise eesmärgil loodud varade kogumid. Nende eesmärk on tekitada tootlust, mis võimaldab regulaarseid väljamakseid organisatsiooni tegevuse toetamiseks, ilma et põhisumma ehk baasosa väheneks. Reeglina eeldavad fondi investorid ka mõõdukat kasumit (või reinvesteerimist fondi baaskapitali), mis on võrdne pikaajaliste pangadeposiitide või rahaturufondide tootlusega. Sihtkapitali fondi peamine erinevus tavalisest investeerimisfondist seisneb selles, et valdav osa teenitud tulust jaotatakse projektidele, mille olemus on määratletud fondi põhikirjas, nt väljastatakse teadusgrante fondi eesmärkidega kooskõlas olevatele uurimisrühmadele.
Maailma suurimad ülikoolide sihtkapitali fondid asuvad Ameerikas, neist suurim on Harvardi ülikooli oma, mille sihtkapitalifondi väärtus on 2024. aasta lõpu seisuga 53,2 miljardit dollarit ja viimase aasta tootlus 9,6%. Yale’i ülikooli fondi koguväärtus oli ligikaudu 41,4 miljardit dollarit, tootlus 10,9%. Princetoni ülikooli sihtkapitalifondi koguväärtus oli ligikaudu 37,8 miljardit dollarit, tootlus 10,5%.
Euroopa teadusasutused ei avalda fondide mahte avalikult ja regulaarselt ega anna ülevaadet nende tootlusest. Viimastel andmetel oli 2021. aasta lõpu seisuga Cambridge’i ülikooli sihtkapitalifondi väärtus ligikaudu 4,1 miljardit naela. Oxfordi ülikooli sihtkapitalifond annab oma veebilehel teada, et nende väärtus oli 2024. aasta lõpu seisuga alla seitsme miljardi naela, kui liita kokku ülikooli ja iseseisvate kolledžite sihtkapitalide mahud.
Väärib märkimist, et kui rääkida ühe või teise ülikooli sihtkapitali fondist, siis ei ole tegu üheainsa suure rahakogumiga, vaid mitmete (tuhandete) allfondide ja annetusportfellidega. Näiteks Harvardi ülikooli 53 miljardi dollariline sihtkapital koosneb rohkem kui 14 600 allfondist ja portfellist.2 USAs on populaarne mingi konkreetse uue professuuri loomine vilistlaste annetuste toel.
Üks suuremaid Mandri-Euroopas on ETH Zürichi sihtkapitalifond, levinud on sellised fondid ka Põhjamaades, ka Karolinska instituudi sihtkapitalifond on märkimisväärne.
Maailma suurim sihtkapitali fond Novo Nordisk Foundation (NNF), mille huvikeskmes on peamiselt ravimiarendus ja tervishoiuvaldkonna (teadus)projektid, asub aga Euroopas ja seda haldab investeerimisettevõte Novo Holdings. Fondi varade maht 2023. aasta lõpus oli 167 miljardit dollarit. Jooksvalt ja avalikult nad oma fondimahtu ei deklareeri, kuid sellesse lisandub pidevalt vahendeid Novo Nordiski ravimimüügist, mille viimase müügihiti, kaalulangetuse ja diabeedivastase ravimi Ozempicu ülemaailmset tähelendu arvesse võttes arvatakse, et ka NNFi varade maht on viimase pooleteise aastaga läbi teinud märkimisväärse tõusu.
Kuidas fondid töötavad?
Fondi omanikud määravad tavaliselt portfellihalduritele (vähemalt) kaks fondijuhtimise strateegiat, investeerimisstrateegia ja kasutusstrateegia. Esimene tagab fondi baasosa säilimise ja tootluse, kasutusstrateegiaga määratletakse fondi eesmärkide elluviimine.
Tavaliselt kasutavad hästi juhitud sihtkapitali fondid investeerimisstrateegiat, mida nimetatakse sihtkapitali stiilis investeerimiseks. Selle puhul keskendutakse kõrgema tootluse saavutamisele, investeerides alternatiivsetesse erakapitali projektidesse ja tihti vähem likviidsetesse varaklassidesse, nagu seda on varajase faasi iduettevõtlusprojektid ja varajase faasi kasvuprojektid.
Kasutusstrateegia puhul vaadatakse fondi vahendite paigutust avarama pilguga, teaduse ja kõrgtehnoloogilise suunitlusega sihtkapitalifondid võivad investeerida idee tasandil akadeemilistesse projektidesse, olles avaliku sektori rahastusmeetmete partneriks või siis võimaldades alles embrüonaalsel tasemel, aga suure potentsiaaliga projektidel teha kulutusi, mida avaliku sektori rahastusmeetmete tingimused ei luba.
Kuidas kaasatakse vahendeid?
Eksisteerib kolm põhimõtet ja terve võimaluste palett nende omavaheliseks kombineerimiseks. Novo Nordiski fondi laekub stabiilselt raha tänu ravimimüügile, Eestis selliseid erakapitalil tuginevaid ülemaailmse haarde ja suure rahavooga ettevõtteid ei ole.
Vahendeid saab kaasata ka heategevuslike projektide kaudu. Rahvusvaheliselt on tuntud Hollywoodi näitleja Michael J. Foxi Parkinsoni tõve fond, Eestis on tõenäoliselt kõige edukam vähiravifond Kingitud Elu, kes korraldab heategevuskampaaniaid ja kasutab kaasatud vahendeid haigestunute aitamiseks. Ka Ukraina toetuseks loodud heategevusfondid tegutsevad sama põhimõtte alusel. Selliselt tegutsevatel fondidel puudub klassikalises mõttes investeerimistegevus, tegu ongi pigem heategevus- kui investeerimisfondidega.
Tuntuimad on rikaste kapitaliomanike ellu kutsutud fondid, mis võivad kuuluda mõnele isikule või perekonnale või on asutatud mõttekaaslased ühiste eesmärkide saavutamiseks. Tegu on inimestega, kellel on ette näidata silmapaistev edulugu ja ühiskonna suur usaldus. Rahvusvaheliselt on ehk tuntuim Bill ja Melinda Gatesi heategevusfond, Eestist võib tuua näiteks Wise’i asutaja Taavet Hinrikuse Skaala.
Sihtkapitali fondi eelised
Eestis on viimaste kümnenditega edukalt arenenud riskikapitalifondid, tuntumad neist on Startup Wise Guys, Superangel ja NordicNinja. Kas neist ei piisa? Ei, sest riskikapitalifondide käitumistava ja reeglistik, millisest faasist nad mõnda arendusprojekti on valmis sisenema, on teistsugune. Rahvusvahelise projektifaaside määratluse järgi on kõik üheksa tehnoloogilist valmidustaset (TVT) määratud kindlate tunnustega.3 Klassikalised riskikapitalifondid hakkavad kõrgtehnoloogiliste projektide vastu huvi tundma alates faasist 5-6, mil projektil on kas patenditaotlus olemas või kavatsus selle taotlemiseks, üldjuhul avaldatud ka teadusartikkel või mitu ning ka laboriprototüüp. Veel soovitakse, et projekt on juba teostanud esmase müügi või on ette näidata kliendilepingud. Utreerituna võib sõnastada kõrgtehnoloogilise riskikapitalituru paradoksi: kui projekti arendusmeeskond on projekti oma jõul arendanud sellisesse faasi, et edasised arendusriskid on suuresti maandatud ja helge tulevik on silmapiiril, siis alates sellest momendist hakkavad projekti vastu tundma huvi riskikapitalifondid ja ingelinvestorid.
Sihtkapitalifondid sisenevad oma valdkonna projektidesse hulga varem, kas siis idee faasis või TVT tasemetel 2-3. Nii võib hea ideega projektimeeskond, kes on edukalt taotlenud rahastust Euroopa Teadusnõukogult või miks mitte ka Eesti Teadusagentuurilt või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt, täiesti vabalt pöörduda ka sihtkapitalifondi poole lisarahastuse saamiseks. Selles faasis tal riskikapitalifondidesse ega ka ingelinvestorite juurde (üldiselt) asja ei ole.
Muidugi on sihtkapitalifondidel vabadus osaleda projektide rahastamises ka hilisemates arendusfaasides, kuid neil on suurem riskitaluvus ja toetamisvalmidus mitte ainult ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid ka missioonitundest.
Skandinaavia maades ja Euroopas, aga mitte veel Eestis, on viimasel ajal populaarsed sellised riskikapitalifondid, millel on tugevad sihtkapitalifondi sugemed. Kui keskmiselt asutatakse riskikapitalifond seitsmeks aastaks, siis investeeringutele suunatud sihtkapitalifondide tähtaeg on 10+2 aastat ja vahel ka enam.
Kuidas läheb Eestil?
Kõigil Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel on sihtkapitali fonde, neist suurim on Tartu ülikoolil. Tallinna tehnikaülikooli arengufond tuli hiljuti välja eesmärgiga luua uus inseneriharidust toetav sihtkapital ja kaasata sinna kuni 50 miljonit eurot.4
Kui mitte kõigil, siis vähemalt kahel suuremal – Tartu ülikoolil ja Tallinna tehnikaülikoolil – oleks mõistlik kaaluda ülikoolile kuuluvaid fonde valitseva varahaldusettevõtte loomist, kus töötataks investeerimisfondide seaduse5 alusel vara- ja kapitalihalduritena ülikooli strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Praegu töötatakse mittetulundusühingute ja sihtasutustena, mis võib hakata arengut pärssima. Fondivalitseja saaks teha tõhusat koostööd riskikapitalifondidega ja mujal maailmas tegutsevate sihtkapitalifondidega, olles neile võrdväärne partner.
2024. aasta Nobeli majandusauhinna pälvisid USA majandusteadlased Daron Acemoğlu, Simon Johnson ja James Robinson institutsioonide majandusliku mõju uurimise eest. Nad on selgitanud, kuidas institutsioonid mõjutavad riikide rikkust ja miks mõned riigid on teistest märksa rikkamad. Kõik keerleb ümber (edu)kultuuri. Kaasavad institutsioonid laiendavad osalejate ringi, kaasatust majandustegevusse ja hüvede ühtlasemat jaotust.
Iseseisvuspäeval avaldas Eestis vaieldamatuks süvatehnoloogilise ettevõtluse liidriks kasvanud Skeleton Technologiesi kaasasutaja Taavi Madiberk arvamusloo, milles ta muu hulgas ütleb: „Praktikuna võin öelda, et ettevõtete puhul on määrava tähtsusega ettevõtte kultuur“.6
Kindlasti on ka Eestis eraõiguslikel sihtkapitalifondidel perspektiivi. Institutsiooniloomes peame tegema kvalitatiivse hüppe, et parandada kapitali kättesaadavust ja anda täiendav tõuge kõrgtehnoloogilise majanduse tugevdamiseks.
1 Understanding college and university endowments. American Council on Education 2024.
Tim Smith, Ebony Howard, Timothy Li Understanding Endowments: Types and Policies That Govern Them. – Investopedia 7. IV 2024.
Financial endowment. Wikipedia
2 Harvard Univerity Endowment
3 Tehnoloogilise valmiduse tasemed, TVT. Eesti Teadusagentuur 2019.
4 Hendrik Voll, Ergo Metsla, Tiit Land, TTÜ teadlased: kuidas päästa Eesti inseneriharidus? – ERR 7. III 2025.
5 Investeerimisfondide seadus. – Riigi Teataja I, 31. XII 2016, 3.
6 Taavi Madiberk , Meie usk peab olema selles, et Eesti on alati olnud võitjate riik. – Postimees 24. II 2025.
Kommentaar
Heaks eeskujuks on Taani
Kui võrrelda Eesti teadlaste laborite eelarvet kolleegidega Skandinaavias, siis võib kohe märgata, et meie teadlastel praktiliselt puudub rahastus sihtkapitali fondidelt. Eriti Taanis, aga ka Rootsis ja Soomes toetavad need fondid märkimisväärselt teaduslikku uurimistööd. Eraldi tahan rõhutada, et Taani, Ühendkuningriigi ja USA fondid toetavad ka iduettevõtetes toimuvat uurimis- ja arendustegevust. Näiteks Novo Nordiski fond jagas möödunud aastal toetusi 1,35 miljardi euro ulatuses. Olen ka ise üks neist, kes on saanud selle fondi toetust nautida – pälvisin möödunud aastal pea miljoni euro suuruse väljapaistva uuendaja auhinna grandi kolmeks aastaks.
Tahaksin siinkohal julgustada Eesti teadlasi – maailmas on palju fonde, kust ka meie teadlased võivad raha taotleda. Olgugi, et arstiteadusele ja loodusteadustele suunatud fonde on rohkem, leidub selliseid fonde, kes toetavad humanitaar- ja sotsiaalteadlaste tööd. Kindlasti on nüüd ka väga õige aeg selliste fondide loomiseks Eestisse. Heaks eeskujuks oleks meile Taani fondid, mis toetavad alusuuringutele lisaks ka iduettevõtteid ja seal toimuvat teaduslikku tegevust.
Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma
