Selle aasta 23. aprillil koguneb Eesti Kunstnike Liidu suurkogu Estonia kontserdisaali, et valida muu hulgas loomeliidule uus president ja ase­president. Elin Kard, praegune kunstnike liidu juht, räägib, kuidas see käib ja mismoodi asi protseduuriliselt välja hakkab nägema.

Mismoodi kulgeb kunstnike liidu võimuvahetuse protsess?

Liidu korraline suurkogu, mis koosneb kõigist liidu liikmetest, koguneb iga kolme aasta järel, et valida endi hulgast uus juhatus: president ja asepresident ning kümme valitavat volikogu liiget. Liidu volikogu on kolmekümne-liikmeline ja koosneb presidendist, asepresidendist, suurkogul valitavatest liikmetest ja alaliitude esindajatest (liidul on 18 alaliitu).

Valikuprotseduur tuleneb liidu põhikirjast ja salajase hääletuse tulemusel võidab enim hääli saanud kandidaat. Oluline on, et suurkogu alguseks oleks kvoorum koos. Suurkogu on otsustusvõimeline, kui seal osaleb kohapeal või volitatud esindaja kaudu vähemalt kaks viiendikku liidu liikmetest. Liidul on praegu 999 liiget, seega peab kohale tulema vähemalt 400 liiget.

Mida selline ainult ühe tiimi kandideerimine tähendab? Millele see osutab?

Liidu presidendiks ja asepresidendiks kandideerijaid oli rohkem viimati aastal 2010, mil presidendi kohale kandideeris kolm liiget ja asepresidendi kohale samuti kolm. Järgmistel suurkogudel on kahjuks alati olnud mõlemale kohale üks kandidaat.

Kui teatakse, et senised juhid soovivad jätkata (ametiaeg on kolm aastat ja samale kohale saab kandideerida vaid kahel järjestikusel korral), siis võib olukorda tõlgendada ka usaldusavaldusena ametis juhtidele. Teatakse ka, et juhi töö on äärmiselt mitmekülgne ja keerukas, nii ülesannete rohkuse kui ka majandustingimuste tõttu. Ilmselt on sellest tingitud ka vähene huvi väga suure vastutuse ja töökoormuse võtmise vastu.

Suurkogu on 23. aprillil ning oletatavasti saavad kandidaadid vajalikud hääled kokku. Mis edasi juhtuma hakkab, milline on ajakava?

Kuna praegustel kandidaatidel võistlejaid ei ole, siis võib juba praegu öelda, et nendest kandidaatidest saavad ka liidu uued juhid, sest valimine põhineb enamushäältel. Samal päeval annab suurkogu neile volitused asuda tööle liidu juhatuse liikmetena ja kutsub tagasi praegused juhid ehk siis minu ja asepresidendi Vano Allsalu. Presidendi ja asepresidendi teenistusleping kehtib kaks kuud pärast tagasikutsumist tööülesandega nõustada uut juhatust ning volikogu.

Edasist võib nimetada uute juhtide kohtumiseks igapäevase reaalsusega. Liidu juhtide igapäevane töö hõlmab väga suurt kogumit arendus-, ehitus,- renoveerimis- ja haldustegevust, samuti asutuse finants- ja majandustegevuse juhtimist ning korraldamist. Aga ka mahukat sisu: erinevate projektide algatamist ja läbiviimist, näitusetegevuse tagamist liidu galeriides ja projektiruumides, preemiate väljaandmist, liidu aastanäituse ja residentuuridega seonduvat, osalemist seadusloomes ja liiduga seotud trükiste väljaandmist. Samuti koostööd kultuuriministeeriumi, partnerite, loomeliitude, kunstiasutuste liidu ja haridus- ja mäluasutustega. Olulisel kohal on liidu liikmete nõustamine väga erinevates küsimustes ja toetamine, loovisikute huvikaitse ja traditsiooniliste liiduga seotud ettevõtmiste korraldamine. Vähemalt neljal korral aastast kutsub liidu president kokku liidu volikogu, mille pädevuses on suuremate majandus- ja finantstegevusega seotud otsuste tegemine juhatuse ettepanekul, liidu uute liikmete vastuvõtmine ja palju muud.

Millised n-ö kaustad üle annad ning kui kerge või raske südamega seda teed?

Annan mahuka kogumi seni tehtut üle suhteliselt kerge südamega. Olgugi et olen nautinud iga hetke sellel pikal ja keerukal teekonnal, leian, et on aeg kõike taas värskema pilguga vaadata.

Uuel juhatusel saab alustamine olema mitmeid kordi lihtsam, kui see oli meil 2013. aastal. Hoolimata sellest, et mu ametiaja sisse on jäänud pandeemia, Ukraina sõja algus ja suured muutused kogu maailmas ning ka majanduslangus, oleme suutnud teha palju vajalikke otsuseid ja muudatusi. Oluline on jätkata peatse detailplaneeringu valmimise järel ARSi kunstilinnaku ala arenduse ja arhitektuurikonkursiga, asutuse majandusliku kestlikkuse tagamise ja loovisikute huvikaitsega seotud küsimustega. Alanud on kunsti­valdkonna arengukava uuendamine, samuti vajab jätkutegevust tähtajatu meeldetuletuskampaania „Ravi­kindlustus kõigile!“.

Usun, et suurkogule järgneva kahe kuu jooksul jõuame tutvustada uuele juhatusele põhjalikult nii asutuse igapäevatööga seonduvat ja seni tehtut kui ka liidu väikest ja pühendunud töötajaskonda ning asutusi.