Jalgratta kohustuslik talveuni

MERLE KARRO-KALBERG

Talv ei jäänudki sel aastal taeva. Tuli ootamatult, kuid kindlalt ning lahkumise märke ei näita. Koos lumega on päevakorras elamisväärse linnakeskkonna nüansid, täpsemalt liikumine. Talvine teede ja tänavate hooldamine näitab taas julma otsekohesusega kätte liiklejate hierarhia: mootorsõidukid, mootorsõidukid, mootorsõidukid, jalakäijad ja võib-olla ka jalgratturid. Sellisena soosib talvine linn keskealiste tervete meeste liikumist, naised, lapsed ja eakad on selgelt tagaplaanil.

Üldjuhul näeme, et kõigepealt lükatakse lumest puhtaks sõiduteed. Kõnniteede lumest puhastamine on endiselt tänavaäärsete majade omanike õlul, kes seda siis vastavalt südametunnistusele ja vabale ajale kas teevad, püüdes heal juhul naabrist parem olla, või ei tee, sest uus rakendus vajab arendamist, lapsed õpetamist või veebikoosolek pidamist. Rattateede talvine hooldamine ja lumest puhtaks lükkamine on aga kõrgem tase, mille peale paljud omavalitsused isegi ei tule.

Hea näide on Elva vald. Linn sai EV100 programmi „Hea avalik ruum“ kingitusena uue väljaku, järveäärse puhkeala ja Kesk tänava. Koos uue tänavaga ehitati ka esimene jalgrattatee. Ilmselt on linn oma suvekuurordi staatusesse liialt sisse elanud, sest leiab, et linnake peaks olema kasutatav vaid suvel. Talve saabudes otsustati, et värsket jalgrattateed lumest ei puhastata ning seal ladustatakse hoopis sõiduteelt ära lükatud lund. Selle peale käärisid käised üles Elva Elama ühingu liikmed ja tegid ise 13 minutiga töö ära. Aga kui mõnes linnas on õnnestunud rattateid rajada rohkem kui kilomeeter …?

Linna teede ja tänavate hooldusnõuded on iga omavalitsus ise paika pannud. Näiteks Tallinnas on määratud tänavate seisundi tasemed ühest neljani. Esimene tase tähendab lumist või jäätunud teed, kus libedusetõrjet tehakse ohtlikes kohtades, neljas tase on aga selline, kus vastavalt pealinna veebisaidile on kõnni- ja sõidutee teekate lume- ja jäävaba, libedusetõrjet tehakse kogu teel sõiduradade laiuses. Kõige tihedamini hooldatakse selle järgi siis neljanda taseme teid-tänavaid. Kirjas on ka hoolduse tegemise aeg. Ka sellega rõhutatakse mootorsõidukite esmatähtsust. Neljanda, kõige intensiivsema taseme puhul tuleb lumi ja lörts sõiduteelt lükata ning teha libedusetõrje kahe tunni jooksul, kõnniteede puhastamisega võib viivitada kolm korda rohkem ehk kuus tundi. Jalgratta­teid pole selle korra järgi talvel justkui olemaski.

Visalt levib müüt, et meie kliimavöötmes talvel jalgrattaga sõita ei saa. Taani ja Soome näited kinnitavad aga, et eelkõige on meie probleem puudulik taristu ning ebapädev ja vähene talvine teehoolduses.

Liikuvuse ekspert Mari Jüssi tõi 2018. aasta Tartu planeerimiskonverentsil välja naiste ja meeste liikumismustrite erinevuse. Muu hulgas ütles ta, et mehed pendeldavad peamiselt töö, kodu ja trenni vahel, naised aga käivad ka poes, lasteaias, viivad lapsi trenni ja toovad neid huvikoolist. Liiguvad küll lühemaid otsi, kuid see eest palju rohkem. Samast ettekandest selgus ka, et kõige keerulisem on jalgrattaga sõitmisele veenda 26–55 aasta vanust kõrgepalgalist tervet meest. Naised käivad rohkem jala ja on valmis auto asemel ka rattaga liikuma. Kuna talvine teede-tänavate hooldus hõlmab eelkõige sõiduteid, siis on jala ja rattaga liikujad ilmselgelt raskustes. Uuringute järgi on need peamiselt naised, eakad ja lapsed. Kui on vaja lapsevankri või rattaga arsti juurde kiirustada, jalgsi lahti lükkamata kitsast kõnniteed pidi poodi minna, siis pärast kilomeetrit lumesupis sumpamist tahaks hingeldades, higipiisk mööda selga kannikate vahele voolamas, kolmeaastase kombel hange viskuda ja jõuetusest nutta. Seega, kui õues on kurjad ilmad, siis istu kodus või sõida autoga.