Albert Anni 19. II 1920 ? 29. V 2005

Albert Anni 19. II 1920 ? 29. V 2005

Albert Anni sündis Moskva lähedal Tombi-nimelises eestlaste-lätlaste asunduses. Tema esivanemad olid pärit Lõuna-Eestist Mooste lähistelt. Huvi maalikunsti vastu õhutas noormehes tutvus Boriss Langega, kes oli kunstiõpetust saanud maalikunstnik Valentin Serovi käe all. 1937. aastal astus Albert Anni Moskva M. Kalinini nimelise kunsttööstuskooli, mille lõpetas eluraskustele vaatamata 1941. aastal. Stalinlikud repressioonid puudutasid ka Anni perekonda: 1938. aastal arreteeriti isa ning ema pidi üksi saama hakkama nelja poja kasvatamisega. 1941. aastal sõlmitud abielu viis noore kunstniku kokku tulevase vene keele õpetajaga, noori ühendas side Eestiga ning sügav huvi kultuuri vastu. Neil raskeil aastail aitas Albert Anni majanduslikust kitsikusest välja tema teine suur kiindumus fotograafia. Ta harjutas kätt ja silma kunsti pildistamise alal ning saavutas suurepäraseid tulemusi.

Hiljem Tartu päevil oli ta üks otsitumaid kunstiteoste ülesvõtjaid, kelle teeneid kasutas aastaid ka Tartu kunstimuuseum. 1944. aastal astus ta Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1950. aastal. Tema maaliõppejõud oli Johannes Võerahansu. Aastakümneid töötas Anni Tartu kunstikoolis õppejõuna ning tema käe all on kunstiõpetust saanud hulk tulevasi kunstnikke.

Talle meeldis teoretiseerida ning arutleda kunsti üle, lahata kunstiteose sisu ning analüüsida värvi ja vormi probleeme. Ta oli alati valmis vastama küsimustele ja nõu andma. Küsimusele ?Millest algab maal?? vastas Albert Anni: ?Maal on konglomeraat emotsioonist, institutsioonist, intellektist, eruditsioonist ja erialastest teadmistest?. 1960ndatel maalis kunstnik ajastule kohaselt ka tehiskeskkonda ja tööstusmaastikke, kuid meelisteemadeks olid lilled ning  Lõuna-Eesti maastik. Loodusmotiivid leidis kunstnik Võrumaa suvekodus, mis oli tema inspiratsiooni ja meelerahu allikaks.

Kunstnik Albert Annit mälestavad

 

Ärasaatmine Tartu krematooriumis reedel, 3. juunil kell 14.

Sirp