„Beethoveni sonaadid” I: Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (haamerklaver) 11. IX Kadrioru lossis.         

  XVIII-XIX sajandi vahetusel Viinis oli Beethoven 30aastane populaarne klaverivirtuoos ja helilooja, esinedes aadlipaleedes valitud seltskonna kontsertidel ehk Akademie’del, nagu neid tollal nimetati. Selliste vabas vormis kontsertide jaoks on loodud ka Beethoveni sonaadid klaverile ja viiulile, millest kahte (nr 2 A-duur op. 12 nr 2 ja nr 5 F-duur op. 24, „Kevadsonaat”)  võis kuulda Andres Mustoneni „Suure muusikaakadeemia” raames Kadrioru lossis. Viiulisonaatide vahel kõlas tuntud klaverisonaat cis-moll (op. 27 nr 2, nn „Kuupaiste”). Tegemist oli esimese kontserdiga nende interpreetide Beethoveni sarjas, järgmine on veebruaris. Õhtu peategelane oli 2006. aastast Eesti Kontserdile kuuluv haamerklaver, mille prototüübiks on kuulsa Viini meistri Anton Walteri 1795. aastal ehitatud pill. Tol ajal, mil Beethoven  kirjutas kontserdil esitatud teosed, eelistas ta ka Walteri instrumenti. Haamerklaveri värvirikas kõla pääses kõigis teostes vääriliselt maksvusele: briljantne kõrge register, jõulised ja dramaatilised madalad toonid, müstiline ning looritatud pedaalitämber. Sealjuures kõlasid väga selgelt ka kiired, pärlendavad kuueteistkümnendike käigud. Tänu pilli karakterile mõjus cis-moll klaverisonaat kargelt, skertso isegi torkivalt ja finaal vajaliku otsustavusega.