Kunstiuudised
Tiina Tammetalu, Aimar Kristersen, Jaan Elken ja Heie Treier |
Foto: Teet Malsroos |
Maal ’98
Alates tänasest on Tallinna neljas galeriis lahti Maalikunstnike
Liidu aastanäitus “Maal ‘98”.
“Maal ‘98” suurim osa on koondatud Rotermanni soolalattu. Maalivaliku
“Maali sõna” eesmärk on põhjendada maalikunsti selle
enda kaudu. Kontseptsiooni autori Harry Liivranna idee kohaselt peab maalikunst
ajastul, mil suur osa kunstist koosneb seletavatest tekstidest, suutma
vastu seista katsetele lasta ennast muuta üheks osaks kommentaarist.
Hea kunst kõneleb ise enda eest ega vaja abistavat, põhjendavat
või selgitavat teksti. Nii on siis “Maali sõna” valiku kriteeriumiks
tööde tase, esteetiline kvaliteet. Et vaatajas ootust tekitada
ning kuidagigi valikumaterjali piiritleda, seadis väljapaneku koostaja
Heie Treier kitsendavaks tingimuseks tööde esmaeksponeerimise
just antud väljapanekus. Et erineda traditsioonilistest, minevikku
jäänud ülevaatenäitustest, sest ka nende eesmärk
oli näidata kunstiküpset uudisloomingut, loobus koostaja nivelleerivast
¯üriist ning läks välja subjektiivse, isikupärase versiooni
peale. Näituse kujundas kunstnik Aimar Kristerson.
Soolalao keldrisaalis esitab oma koostatud ja kujundatud valiku kunstnik
Tiina Tammetalu. Deviisi “Räägime meestest” all pakub ta soolisest
vaatenurgast lähtuva versiooni maalikunstist ja -kunstnikest kui lugudest
ja nende jutustajatest. Tema valik hõlmab maali alates esindusportreedest
kuni feministlike seisukohavõttudeni. Tiina Tammetalu pole põlanud
ka kunstnike maaliväliseid kommentaare, selgitusi ja põhjendusi.
Vaala galeriis on väljas kunstnik Kaido Ole koostatud ja kujundatud
valik pealkirjaga “Maalitud reaalsus – aktuaalne anakronism”. Kaido Ole
analüüsib maali kui jutustust uute meediate – foto, televisiooni
ja video ajastul. Vaatamata kontekstist tulenevatele vormilistele muutustele,
on maalikunst oma olemuselt ikka sama, mis sajandeid tagasi. Raatuse galeriisse
on kunstiteadlane Mai Levin koondanud traditsioonile ja endsle kindlaks
jäänud kunstnike viimase aasta tööd. Seetõttu
kannab Raatuse galerii väljapanek ka nimetust “Traditsionalistid Eesti
maalikunsti all”. Täna kell 18 antakse Rotermanni soolalaos välja
Saku maali aastapreemia ja noortepreemia, Maalikunstnike Liidu aastapreemia
ja ES Sadolini maalipreemia.
Lembit Palmi skulptuurid
7. juulil avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis skulptor Lembit
Palmi näitus "Dialoog".
Lembit Palm (s. 1944) on Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna
õppejõud. Alates 1974. aastast on esinenud ta näitustel
nii kodu- kui välismaal. Rahvusraamatukogunäitus on viies väljapanek,
kus eksponeeritud vormid käsitlevad inimese ja looduse seoseid. Näitus
on lahti 31. juulini.
Lõuend ja klaas Sambas
18. juulini on Sambas näha klaasikunstnik Riho Hüti ja maalikunstnik
Anne Kokkovi ühisnäitus “Lõuend ja klaas”.
Riho Hütt on viimasel ajal tuntud vitraazhakende tegijana.: 1995.
aastal valmis altarivitraazh Lüganuse kirikule Ida-Virumaal,
1997. aastal kooriruumi aknad Hanila kirikule Läänemaal. Materjalina
on ta kasutanud harilikku tahvelklaasi, mida on töödelnud oma
vitraazhitöökojas. Riho Hütt on Rakvere linnagalerii eestvedajaid.
Ka Anne Kokkov on maalimise kõrval olnud tegev mitmete Virumaa kunstisündmuste
organiseerimisel – tänu temale sai teoks kunstnike suvelaager Sagadis
1996. aastal.
Koos on Riho Hütt ja Anne Kokkov esinenud juba alates 1994. aastast.
Küllaltki pikk koostöö on andnud nende töödele
kindlama ühise suuna ning taganud ka terviku. Samba näitusel
mängivad mõlemad kunstnikud valgusega. Riho Hütt on oma
õrnad klaasmaalid riputanud akende ette ning seal kujutatu meeleolu
sõltub välisteguritest, kõige enam valgusest. Anne Kokkovi
divisionistliku pintslikäsitlusega abstraktsed kompositsioonid on
samuti valgustundlikud, nende meeleolu sõltub juba nii välisvalgusest
kui selle peegeldusest Riho Hüti klaasmaalidelt. Oma maalide saatetekstis
rõhutab Anne Kokkov traditsioonide püsivuse juures loodu sisemist
harmooniat. Sisemise harmoonia on kunstnikud saavutanud ka Samba väljapanekus.
Aktinäitus La Galerie Passage’´is
3. juulil avati La Galerie Passage'is (Narva mant. 15) näitus
maikuus välja kuulutatud aktivõistlusele laekunud töödest.
Näitusele esitati peaaegu 50 tööd 20 kunstnikult.
Esindatud on eeskätt õlimaal, akvarell, graafika ja skulptuur,
aga ka vitraañ. Ñüriisse kuulusid Briti suursaadik T.
Craddock, Juta Kivimäe, Crister Möller, Aivar Pihlak, Naime Neidre
ja Eda Sepp.
Näituse avamisel anti välja järgmised preemiad: peapreemia
(2000 krooni) Markus Kasemaa õlimaal "Nimeta" ja kaks kõrvalpreemiat
(à 500 krooni): Virge Jõekalda (joonistused) ja Paul Allik
(õlimaal ja joonistused). Näitusel võib veel näha
Marju Bormeistri, Kaljo Polli, Einar Vene, Mati Kütti, Ruudi Treu,
Pille Lehise, Ülle Marksi, Vahur Merisaare, Andrei Lobanovi ja Andres
Koorti töid. Näituse avamisel oli publikul võimalusel
jälgida ka kunstniku tööd elava modelliga. Poole tunni jooksul
nägid soovijad, kuidas kunstnik Paul Alliku käe all valmib aktijoonis.
Näitus on lahti 3. augustini.
Kalle-Priit Pruudeni “Tuub” Sebras
15. juulini on Tartu Sebra galeriis avatud skulptor Kalle-Priit Pruudeni
näitus “Tuub”.
Kolm aastat tagasi kunstiülikooli lõpetanud Kalle-Priit
Pruuden on jõudnud osaleda õige mitmetel näitustel Eestis
ja mujalgi: tema tööd olid väljas kiviskulptuuride sümpoosionil
Tallinnas ning Paides 1996. ja 1997. aastal, näitusel “Mees ja naine”
Pärnus Chaplini keskuses ning tänavu oli ta üks Eesti esindajatest
Jaapanis rahvusvahelisel lumeskulptuuride konkursil. Mullu märtsis
sai teoks kunstniku esimene isiknäitus Tallinnas Linnagaleriis. Praegune
väljapanek Sebra galeriis jätkab esimese isiknäituse “Kaheteistkümnest
kuueni” teemat ja meeleolu. Pimendatud ruumis eksponeeritavad terastraadist
ja plekist keevitatud inimfiguure meenutavad objektid on sümbioos
bioloogilisest ja tehisvormist. Ekraanideks muudetud galerii seintel on
näha objektide pidevalt muutuvaid kujutisi. Elektrooniliste vahenditega
valmistatud heliline taust toonitab veelgi tehnilist, pisut inimvaenulikkugi
keskkonda.
Asko Künnapi graafika Obu galeriis
2. juulil avati Tartus Obu galeriis Asko Künnapi graafikanäitus
“Pimeduse vastu”.
Asko Künnap on pärit Tartust, kuid kunstihariduse saanud
Tallinna ja Oslo kunstiülikoolis. Disaineridiplomiga kunstnik on avaldanud
luuletusi, kirjutanud kriitikat, töötanud ajakirjas Magneet,
illustreerinud raamatuid ja joonistanud koomiksit “Kosmose Rotid” Eesti
Ekspressile. Ta on üks reklaamibüroo Zoom asutajaid ja omanikke
ning töötab selle kunstilise juhina. Praegust väljapanekut
võib õigusega nimetada hea tuju piltide näituseks. Arvutigraafikas
teostatud plakatilaadsed pildid on mõnusalt humoorikad ning neis
ei puudu ka vahe teravus. Näitus on lahti 31. juulini.
Esimesed arhitektuurimagistrid
26. juunil kaitsti kunstiakadeemias esmakordselt magistriväitekirju
arhitektuuri erialal.
Kõige praktilisema kallakuga oli Kaur Lassi töö “Üldplaneeringu
koostamine ja läbiviimine,” mis tugines Eesti ja Skandinaaviamaade
90. aastate planeerimisalastele kogemustele.” (juhendaja Jukka Noponen).
Retsensendid Urmas Kase ja Tõnis Padu toetasid magistrandi plaani
anda välja vastavasisuline käsiraamat. Kõige teoreetilisem
oli Indrek Rünkla töö “Arhitektuur kui kommunikatsioon”
(juhendaja Jüri Soolep), käsitledes erinevaid kommunikatsiooniteooriaid
arhitektuuri diskursuse raames. Retsensent Hasso Krulli ainus etteheide
oli, et puudusid teooriate tegelikus elus rakendamise näited. Kõige
metafüüsilisem oli Enno Piiri projekt “Püha koda 2002: Üks
võimalikke lähenemisi pühamu projekteerimisele Eesti esiajaloo
ja muinasusundi taustal”, mille eesmärk oli kõiki usundeid
ühendava pühamu loomine Nõmmele. Retsensent Rein Veber
hindas uurimistööd ülimalt positiivseks, sealhulgas ka energiajõudude
toimimist pühamu projektis, kahetses vaid, et kraaditaotleja oli ruunimärgid
välja jätnud. Kõige huvitavam oli Indrek Peili töö
“Territooriumi strateegia: Endise Tallinna Tselluloositehase maa–ala eelplaneering
ja Tallinna uus kultuuritelg” (juhendaja prof. Veljo Kaasik, vt. 24. IV
Sirp ). Ideeliseks aluseks oli Inglismaal 1990ndatel levinud kultuurplaneerimise
mõiste, kus kultuur oma kõige laiemas tähenduses rakendatakse
tähtsaima komponendina üldise arengupoliitika teenistusesse.
Tallinna kultuuritelge markeerib paeklint kui võimas looduslik sümbol,
otspunktidega uus kunstimuuseum – tselluloosivabrikust ümberkehastuv
uuelaadne ooperiteater-kultuurikeskus. Nii Tiit Trummal kui prof. Jaak
Kangilaski retsensentidena hindasid magistritööd väga kõrgelt,
Kangilaski rõhutas sealjuures ooperiidee haakumist postmodernistlike
eesmärkidega kunsti ja elu intergreerimisest. Võib vaid lisada,
et ka kaasaja arhitektuurimaailma kontekstis on ülimoodne tegeleda
just linna perifeersete tsoonidega. Lassi, Peili ja Rünkla töödele
omistati magitsrikraad cum laude.
Triin Ojari
Akadeemiline uurimus Tallinna haljastusest
16. juunil kaitses EPMÜ Metsandusliku Uurimisinstituudi teadur
Heldur Sander Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia
õppetooli juures magistriväitekirja “Tallinna puittaimestik
maakasutuse liigestatuse taustal”.
Töö juhendaja oli Ökoloogia Instituudi vanemteadur
geograafiakandidaat Urve Ratas, oponentideks Zooloogia- ja Botaanikainstituudi
vanemteadur, TÜ professor Kalev Kull ja Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia
Keskuse vanemteadur Henn Pärn. Magistrinõukogu otsusega anti
Sanderile geoloogiamagistri kraad. Seda tööd võib vaadelda
kunagise metsandusteaduskonna üliõpilase Eduard Viiroki töö
jätkuna. Viirok alustas esimesena eestlastest alustas 1928. aastal
oma diplomitöö tarbeks Tallinna haljastuses levinud puude ja
põõsaste uuringuid. Sanderi ulatuslik kaheköiteline
töö vaatleb maakasutust ning üksikasjalikumalt puittaimestiku
mitmekesisust, võrdlev analüüs käsitleb seejuures
nelja linnajao, Kalamaja, Kadrioru, Mustamäe ja Väike-Õismäe
maakasutust ja puittaimestikku. Töös selgus ühest küljest
Tallinna kogu haljastu suur liigirikkus, samas aga ka linna haljasalade
liigivaesus, puude arvu vähenemine linnas. Töö tugineb omal
ajal Tallinna Botaanikaaias (TBA) tehtud uuringutele, kus ulatuslike algandmete
kogumisel olid abiks kolleegid, eriti praegune TBA teadur Jüri Elliku.
Toivo Meikar
“Kiriküüt 98”
10. ja 11. juulil on Viljandis kunstipäevad “Kiriküüt
‘98”. Näitusi ja actione vaatama, seminari ettekandeid kuulama, aruteludel
osalema ja pidu pidama on oodatud kõik kunstnikud, kunstiteadlased
ja muud kunstihuvilised.
Seminar “Lokaalne – globaalne”
Reede, 10. juuli
Kl. 12 Maire Toom; kl. 12.20 Rainer Vilumaa, "Rahvuslik motiiv eesti
graffitys?"; kl. 12.40 Ants Juske, "Kalevipoeg – kas pehme või kõvaga";
kl. 13 Ando Keskküla; kl. 13.30 – 14 kohvipaus ja Erki Kasemetsa performance;
kl. 14 Reet Varblane, "Hirm Pandora laeka ees"; kl. 14.20 Mare Tralla,
"Naiskunstnikuna küberruumi territooriume jagamas"; kl. 14.40 Katrin
Kivimaa; "Õed laanes, õed idas? Feministliku kunsti probleemid
Eesti ühiskonnas"; kl. 15 – 16 arutelu.
Laupäev, 11. juuli
Kl. 12 Linnar Priimägi, "Ökoloogiline mõtlemine kunstis
(think globally, act locally)"; kl. 12.20 Kiwa, "Lokaalne – globaalne";
kl. 12.30 Hanno Soans, "Senitundmatu intensiivsusega strateegilised punktid.
Isetehtud sõnastik";
kl. 12.50 Jan Kaus, "Paljususest?"; kl. 13.10 – 14 kohvipaus ja MEGA
performance; kl. 14 Heie Treier, "Välissuhtluse kogemused. Näituse
"Valiku vabadus" põhjal"; kl. 14.20 Eha Komissarov, "Maalikunsti
sõda kodumaise traditsiooni vastu"; kl. 14.40 Marko Laimre, "10
teesi kuidas teha lollikindlat biennaalikunsti"; kl. 15 – 16 arutelu.
Viljandi kunstinäitused: Mart Ranna homokunst kultuurikolled¯i
sinines fuajees,
Ülo Vaabeli maal ja objektid Kilpkonna galeriis, Mare Hundi raamatugraafika
Viljandi muuseumis, Tõnu Kuke kuksiimid Ttiskasvanute gümnaasiumis
(õhtukoolis), Jaak Visnapi maal.
Projekt “Vahet pole”
Kersti Rattuse kontseptsioon: "Pildilis-märgilisel mäletamisel
puudub loogilis-verbaalse liikumise telg. Sellel põhineb uus, globaalne,
kuid ka Eestis täheldatav kunstisuund, mis vastandub paari viimase
sajandi moodsatele kunstivooludele ja sarnaneb pigem ilmingutega, mis esinesid
aegadel, mil häälikuline kiri ei olnud veel valdav meie mõtlemist
kujundav tegur. Selline kunst seisneb teatavas tähise- ehk sümboliloomise
aktis, teos kujutab märki, tähist või tähenduslikku
süsteemi. Samas ei toimu millegi konkreetse tegelikku sümboliseerimist."
Viljandi kunstisaalis osalevad Mall Nukke, Andres Tolts, Sirja-Liisa Vahtra,
Kersti Rattus ja Priit Pangsepp. Veel kuuluvad "Vahet pole" juurde
mõningad märgid avalikus ruumis. Priit Joala on tootnud paberkotte,
millel manifesteeruvad iroonia kaudu mõningad praeguse Eesti ühiskonna
ideaalid. Tarvo Kaspar Toomelt on posterid, mis aitavad meenutada
mõningate massimeedias äraleierdatud sõnade tähendust.
Taave Tuutma käsitleb teemat "kunstnik kui märk", kasutades liiklusmärke.
Tõnu Kukk eksponeerib oma visuaalseid mõttevälgatusi,
kuksiime, rinnamärkidel. Marko Mäetamme subjektiivselt formalistlikke
igaveste probleemide tõlgendusi saab näha T-särkidelt.
Maanteenäitus "Kiirus II"
Nagu maanteekunstile kohane, on vaatluse all meid kõikjal ümbritsev
pinnapealne massimeediamüra. Osa suurtest reklaamalustest, mis on
paigutatud üle Eesti, kaetakse kunstnike teravate kommentaaridega
ideoloogia, võimu, reklaami, raha, kodumaa, seksi ja muudel aktuaalsetel
teemadel. “Kiriküüdi” toimumise ajal on võimalik VIljandis
jälgida teoste valmimist, hiljem võib neid näha meie maanteedel
kihutades. Osalevad Valdek Alber, Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Priit Joala,
Andrus Joonas, Kiwa, Tarrvi Laamannn, Marko Laimre, Marko Mäetamm,
Evelyn Müürsepp, Priit Pajos, Kärt Putk, Sütevaka Andres,
Jasper Zoova ja Taave Tuutma.
NB! Tallinnast väljub eribuss 10. juulil kell 9 Sakala keskuse
juurest, buss tuleb Viljandist tagasi 11. juulil kella 18 paiku.
|