Korras nagu Norras
Turid Farbregd, Sigrid Kangur,
Ülle Viks. Norsk-estisk/estisk norsk ordbok.
Norra-eesti/eesti-norra sõnaraamat.
Tallinn 1998. 760 lk.
Kui mullu Oslos käisin, sain uue kogemuse
osaliseks – äsja sealsetele poelettidele jõudnud norra-eesti/eesti-norra
sõnaraamatu müümisest keelduti kategooriliselt. Hinda
polnud määratud. Paluti tulla järgmisel hommikul... Muuseas,
kas olete näinud Eesti väikseimat sõnastikku? See on eesti-soome
sõnastik, trükitud mõne aasta eest postkaardile. Sellest
väiksemamahulisemaid sõnaloendeid on raske sõnastikeks
pidada. Ent isegi selles pisikeses loendis oli kaks viga. Mis siis suurematest
sõnaraamatutest rääkida. Norra-eesti-norra sõnaraamat
näib juba põgusal vaatlusel hästi koostatud: norra keele
grammatika haarab mõlemat norra keele varianti, bokmål'i
ja nynorsk'i. Norras on nüüdseks lepitud kahe keelevariandi
olemasoluga ja enam ametlikult ei taotletagi nende ühiskeeleks sulandumist.
Kas pole kummaline – vaadake või Norra passi: kõik andmed
kahes keeles. Isegi riiginimel on kaks kuju, nagu margi- ja mündikogujad
hästi teavad: Norge ja Noreg. Üks mu norra bokmål'i rääkiv
tuttav ütles küll, et ta keeldub ostmast marke, millel Noreg,
aga mis parata...
Norrakeelne eesti keele grammatika on moodne,
seda saab vabalt kasutada ka rootslane ja taanlane. Mis neil muud praegu
üle jääbki, sest rootsi-eesti, eesti-rootsi moodsat suursõnaraamatut
pole, kuigi nende koostamine on teoksil. Mae Veskis Hove ja Margit Levolli
mullu ilmunud taani-eesti-taani sõnaraamatut (Kirjastus AS Estorel)
võib rootsi- ja norrakeelne inimene ka vajadusel kasutada.
Nii et, rootsi ja taani keele huvilised – uuest
norra sõnaraamatust ei saa te kuidagi mööda, ta tuleb
lihtsalt ära osta. See on muuseas meie teine norra keele sõnaraamat.
(Esimese, eesti-norra sõnastiku (Kirjastus Ilmamaa 1996, 150 lk.)
tiitellehelt kahjuks ära jäänud kaasautoriteks olid Tartu
Norra Seltsi liikmed.) Üks rõõmustavamaid asju siin
on eesti sõnade omastava ja osastava vormi esitamine viitega nimetavale,
ka tegusõnade ma-tegevusnimest erineva tüvega vormid on ära
trükitud. Kujutage ette välismaalast, kes otsib sõnade
“toa” ja “loogelda” tähendust. Nõukogudeaegsete sõnakogumike
sirvimisel ta targemaks ei saa. Põhjuseks on see, et tollaste võimude
huviks oli maailmas levitada üksnes suurt naaberkeelt, rääkimata
sellest, et sõnastikke tsenseeriti ning ideologiseeriti põhjalikult.
Uuest teosest leiab lisaks hulgaliselt uusi eesti
sõnu, mida kõik kaasmaalasedki veel ei tea. Arvuti abil koostatud,
aga miks on norra-eesti poolel sõnu, mida teises osas pole? Näiteks
“borettslag – elamuühistu” ja “korteriühistu – borettslag”. “Autorisere
– autoriseerima” esineb vaid norra-eesti osas.
Lõpuks kuulub see väljaanne nii suuremate
kui ka kaunima kujundusega eesti sõnaraamatute hulka. Ühesõnaga:
ta on korras nagu Norras. Sõnasild kahe rahva vahele on loodud.
Norrakad mõistavad eestlasi paremini kui mõned teised rahvad,
mida märkab kasvõi ajalehekirjutistestki. Oleme mõlemad
olnud okupeeritud, oleme mõlemad väikerahvad. Seda väärtuslikum
on uus sõnavaramu, mille võiks kasutajaskonna huvides nüüd
ka veebi paigutada.
Uno Schultz
|