Turid Farbregd, Sigrid Kangur, Ülle Viks. Norsk-estisk/estisk norsk ordbok.
Norra-eesti/eesti-norra sõnaraamat. Tallinn 1998. 760 lk.

Kui mullu Oslos käisin, sain uue kogemuse osaliseks – äsja sealsetele poelettidele jõudnud norra-eesti/eesti-norra sõnaraamatu müümisest keelduti kategooriliselt. Hinda polnud määratud. Paluti tulla järgmisel hommikul... Muuseas, kas olete näinud Eesti väikseimat sõnastikku? See on eesti-soome sõnastik, trükitud mõne aasta eest postkaardile. Sellest väiksemamahulisemaid sõnaloendeid on raske sõnastikeks pidada. Ent isegi selles pisikeses loendis oli kaks viga. Mis siis suurematest sõnaraamatutest rääkida. Norra-eesti-norra sõnaraamat näib juba põgusal vaatlusel hästi koostatud: norra keele grammatika haarab mõlemat norra keele varianti, bokmål'i ja nynorsk'i. Norras on nüüdseks lepitud kahe keelevariandi olemasoluga ja enam ametlikult ei taotletagi nende ühiskeeleks sulandumist. Kas pole kummaline – vaadake või Norra passi: kõik andmed kahes keeles. Isegi riiginimel on kaks kuju, nagu margi- ja mündikogujad hästi teavad: Norge ja Noreg. Üks mu norra bokmål'i rääkiv tuttav ütles küll, et ta keeldub ostmast marke, millel Noreg, aga mis parata...
Norrakeelne eesti keele grammatika on moodne, seda saab vabalt kasutada ka rootslane ja taanlane. Mis neil muud praegu üle jääbki, sest rootsi-eesti, eesti-rootsi moodsat suursõnaraamatut pole, kuigi nende koostamine on teoksil. Mae Veskis Hove ja Margit Levolli mullu ilmunud taani-eesti-taani sõnaraamatut (Kirjastus AS Estorel) võib rootsi- ja norrakeelne inimene ka vajadusel kasutada. 
Nii et, rootsi ja taani keele huvilised – uuest norra sõnaraamatust ei saa te kuidagi mööda, ta tuleb lihtsalt ära osta. See on muuseas meie teine norra keele sõnaraamat. (Esimese, eesti-norra sõnastiku (Kirjastus Ilmamaa 1996, 150 lk.) tiitellehelt kahjuks ära jäänud kaasautoriteks olid Tartu Norra Seltsi liikmed.) Üks rõõmustavamaid asju siin on eesti sõnade omastava ja osastava vormi esitamine viitega nimetavale, ka tegusõnade ma-tegevusnimest erineva tüvega vormid on ära trükitud. Kujutage ette välismaalast, kes otsib sõnade “toa” ja “loogelda” tähendust. Nõukogudeaegsete sõnakogumike sirvimisel ta targemaks ei saa. Põhjuseks on see, et tollaste võimude huviks oli maailmas levitada üksnes suurt naaberkeelt, rääkimata sellest, et sõnastikke tsenseeriti ning ideologiseeriti põhjalikult. 
Uuest teosest leiab lisaks hulgaliselt uusi eesti sõnu, mida kõik kaasmaalasedki veel ei tea. Arvuti abil koostatud, aga miks on norra-eesti poolel sõnu, mida teises osas pole? Näiteks “borettslag – elamuühistu” ja “korteriühistu – borettslag”. “Autorisere – autoriseerima” esineb vaid norra-eesti osas.
Lõpuks kuulub see väljaanne nii suuremate kui ka kaunima kujundusega eesti sõnaraamatute hulka. Ühesõnaga: ta on korras nagu Norras. Sõnasild kahe rahva vahele on loodud. Norrakad mõistavad eestlasi paremini kui mõned teised rahvad, mida märkab kasvõi ajalehekirjutistestki. Oleme mõlemad olnud okupeeritud, oleme mõlemad väikerahvad. Seda väärtuslikum on uus sõnavaramu, mille võiks kasutajaskonna huvides nüüd ka veebi paigutada.