Sellist üldistavat pealkirja kannab Eesti Akadeemilises Raamatukogus avatud näitus, et tähistada raamatukogu köitekoja neljakümnendat ja restaureerimisosakonna kümnendat tegevusaastat. 
Kümme aastat on minimaalne aeg restauraatorikutse omandamiseks. Eksisteerimise algaastail tuli osakond komplekteerida õpilastest, trükikoja oskustöölistest ja keemikutest, kes täiendasid end erialakirjanduse abil ja õppekomandeeringutel, omandades erialatehnoloogia põhialused. Osakonna loomise tingis EAR-i suur ja hinnaline vanatrükiste, haruldaste raamatute ning baltica kogu, mis on osa Eesti rahvuslikust kultuuripärandist ja mille vanimate trükiste iga ulatub poole tuhandeni.
Restauraatorite vastutusrikas töö
Eesti Akadeemilise Raamatukogu fondid asuvad endise Härjapää jõe lammis, mille olemasolu pole mööda Rävala magistraali sammuvale raamatukogu külastajale märgatav, küll aga tunnetatav säilitusinsenerile, kelle ülesandeks on nõutava kliima tagamine hoidlates. Nii teoreetilistele teadmistele kui praktilistele kogemustele tuginedes püütakse aeglustada hoidlate mikrokliimast põhjustatud materjalide lagunemisprotsesse ja likvideerida hallitusseente arengut soodustav liigniiskus. Möödunud aastal võeti kasutusele kaks õhukuivatamise seadet, kumbki eraldas kütteperioodivälisel ajal päevas umbes 8 liitrit vett keldrikorruse hoidlate liigniiskest õhust. Pehastunud paber vajab konserveerimist, tugevdamist liimide ja spetsiaalse jaapani paberi abil, ning äärmiselt tundlikke käsi, et terav skalpell või silur kuuletuks. 
Üksnes teadmistest ei piisa, restauraatori käsutuses peab olema kaasaegne keemia, spetsiaalsed restaureerimismaterjalid ja aparatuur. Ainuüksi töövahendite ja materjalide ostmiseks kulutati eelmisel aastal enam kui 100 000 krooni. Eriprojektid – inkunaabli "Institutiones cum glossa..." restaureerimine ja selle aastapikkuse töömahuka restaureerimisprotsessi jäädvustamine õppemetoodilise videofilmina – on valminud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi rahalisel toetusel.
Osaleme projektis "Thule": "Eesti raamatuvarade säilitamine. Kultuuriväärtuste seisund Eesti suuremates raamatukogudes", mida finantseerib UNESCO ja mis peab lõpptulemusena andma hinnangu Eesti nelja suurema raamatukogu trükiste füüsilisele seisundile. Kümne aastaga on Akadeemilise Raamatukogu resaureerimisosakonnast saanud kollektiiv, kes suudab lahendada ka komplitseeritud restaureerimisülesandeid, juhendada erialaseid diplomi- ja magistritöid, osaledes samas pidevalt täiendõppel ja workshopidel meistrite käe all.
Rariteedid lugejateni
Ülevaatenäituse komplekteerimisel pidasime silmas eeskätt meie raamatukogu lugejaskonda, kes lisaks "restauraatoriköögi" avastamisele on huvitatud rariteedi loojatest – autorist, trükkalist, kunstnikust jne. Lugejat huvitab ka see, mis teeb antud objekti haruldaseks nii meie raamatuvaramu kui ka maailmakultuuri aspektis. Teda huvitab raamatu provenients, tema saatus. 
Näitusel eksponeerime eelpoolnimetatud rariteeti aastast 1478 – Justinianuse "Institutiones’t", inkunaablit, mida ülemaailmse hälltrükiste koondkataloogi andmeil on säilinud maailmas vaid 19 eksemplari, neist lähim Leideni ülikooli raamatukogus. Köite kahjustused jutustasid mitmest põlengust Rakvere frantsisklaste kloostri hävitamisel (1526, 1564), aastasadade-pikkusest säilitamisest Tallinna Niguliste kirikus, Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogus, Eesti Ajaloomuuseumis ja lõpuks Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Viie restauraatori ühistööna peatati lagunemisprotsess ja ennistati raamatu algne ilme.
Kõrvuti objektidega maailma kultuurivaramust oleme asetanud pearõhu eesti trükiste restaureerimisele. Näitusel on eksponeeritud Tartu ülikooli esimesi disputatsioone, juhuluulet XVII sajandist ja eesti esmatrükiseid. Avastamisrõõmu pakuvad "Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat" aastast 1816, "ABD-Ramat", Tallinn 1882 jm.
Harva saab restauraatorile osaks õnn avada mõne köite pappkaasi, mille valmistamiseks on kasutatud vanu käsikirju või trükipoognaid. Rõõm sai osaks meile, kes avasime kiht-kihilt senitundmatu eesti trükise, Martin Lutheri "Catechismuse" (Reval 1649) trükipoognad!
Gooti- ja renessanss-stiilis köiteuunikumide kõrval äratavad näitusel tähelepanu kindlasti ka need köited, mille kattematerjaliks on kasutatud pärgamendist noodi- või käsikirjakatkendeid. 
Väike, kuid unikaalne graafikakogu
Eesti Akadeemilise Raamatukogu graafikakogu ei ole eriti arvukas, kuid seevastu rikas raamatugraafika poolest. Võime tuua näiteid Hans Holbein noorema, Lucas Cranach vanema ja tema koolkonna meistrite (Gottfried Leigel, monogrammistid SR ja NV) töödest. 
Väga huvitava kultuurilooga on graafiliste lehtede mapid eesti vähetuntud kunstniku, Karl August Senffi õpilase August Philipp Klara "Ansichten der Universitäts-Gebäude in Dorpat, gez.u.geätzt 1821", samuti baltisaksa päritoluga vene meresõitja Adam Johan von Krusensterni "Atlas zur Reise um die Welt des Capitain Krusenstern" ümbermaailmareise kujutavate gravüüridega. Näituse külastajate tähelepanu paeluvad ilmselt ka restaureeritud lehed Willem Janszon Blaeu atlasest "Theatrum orbis Terrarum sive Atlas Novus" ja flaami vaselõikemeistri Adrian Collaerti (1560 – 1618) vaselõigete sari loomadest.
Eksponaate illustreerivad fotod objekti seisundist enne restaureerimist või restaureerimisprotsessist, analüüsid kahjustuste põhjustest (siinjuures on kasutatud TTÜ õppejõudude abi). 
Näitusel on eksponeeritud publikatsioonid osakonna töötajate esinemistest konverentsidel, samuti magistritööd, haruldaste köidete näituse kataloog ja vastne metoodiline kogumik – "Ajastu stiilitunnuste säilitamine konserveerimisel". Samas toimub ka raamatu esitlus.
Tutvudes näitusega mõistame, et raamatust saab rariteet kultuurilis-ajaloolises kasutusprotsessis ja tema pikaealisuse tagab restaureerimine.