Läinud kolmapäeval esitas Reet Veidebaum Kuku raadiost teatriliidus loogilise küsimuse: "Kui kümnest näidendist tervelt üheksa on Tallinna teatritelt, siis miks seda üldse pidada Tartus? Kas pole mõttetu kulutus sõidutada Taaralinna þüriid ja külalisi, mis aga peamine, terveid etendusi?" 
Maibi Jõelo festivali korralduskomisjonist vastas, et festivali ülem eesmärk on tutvustada eesti teatrit välisekspertidele, pidades silmas võimalust, et üks või teine tükk kutsutakse esinema kuhugi festivalile. Seal tuleb mõistagi mängida võõral laval. Selleks peab aga juba siin nägema, kuidas etendus kannatab välja esituse oma koduseinte vahelt väljaspool. Kui suured on võimalikud kaod jne. Ja kuhu neid Eesti oludes ikka proovima minna, kui mitte Tartusse. Selleks on ikkagi vaja saale, lavatehnikat jne. 
Lilian Vellerand ütles, et küllalt monotoonsesse teatripilti on alates aastavahetusest sugenenud tõus, välja on tulnud mitu lavastust, mis tegid þürii töö 
kergemaks ja meeldivamaks.
Festivaliþüriisse on lubanud tulla välismaalt Andrzej Zurowski, poola teatriteadlane ja -kriitik, alates a. 1981 Rahvusvahelise Teatrikriitika Assotsiatsiooni aseesimees; José Gabriel L. Antuñano, hispaania teatriteadlane, Valladolidi televisiooni peadirektor; Anatoli Smeljanski, teatriteoreetik ja kriitik Venemaalt, Esa Leskinen, soome lavastaja, Mardi Valgemäe, väliseesti teatri- ja kirjandusteadlane. Veel kuuluvad þürisse teatriteadlane Jaak Rähesoo, lavastaja Katri Kaasik-Aaslav, teatrikunstnik Hille Ermel ning esimehena Eesti Teatriliidu esimees Tõnu Tepandi. 
Külaliste seas on korealane Jeong Ok Kim, Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) president, prantslane André-Louis Perinetti, ITI peasekretär, Jacek Sieradzki, ajakirja Dialog peatoimetaja Poolast, Hedda Kage, ITI Saksa keskuse juhatuse liige, Stuttgardi teatrifestivali korraldaja ja Kirsikka Moring, Helsinkin Sanomate teatrikriitik.