Eestlased Guidhalli sulatuspotis

muusik1.jpg (35025 bytes)

Ian Horsbrugh (pildil), Londonis asuva Guildhall School of Music and Drama rektor, kes on �htlasi Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsiooni president, ja klaveriosakonna juhataja Ronan O’Hara valisid Eesti Muusikaakadeemias toimunud ettem�ngimisel v�lja uued Balti riikide stipendiaadid. Eestist p�lvis Guildhalli kooli aastase t�isstipendiumi (ca 15 000 naela) EMA klaveri eriala �li�pilane Mihkel Mattisen (juhendaja prof. Valdur Roots). Allj�rgnevas intervjuus r��givad Horsbrugh ja O�Hara Guildhalli koolist ja Balti riikide tudengitele m�eldud stipendiumidest.

Missugune on Guildhalli kool ?
Ian Horsbrugh:
Meie kool asutati 120 aastat tagasi. S�ltumatu kolledina oleme unikaalses olukorras, sest ehkki kuulume City of Londonile, on meil vabadus teha m�ningaid asju oma tahtmist m��da. Umbes 40 protsenti tudengitest tuleb v�ljastpoolt Suurbritanniat: Hiinast, Austraaliast, Ameerikast, Kanadast. Meie �pilaskond on paljurahvuseline ning r��gib eri keeli. Meil on v�ga k�rged esinemisstandardid ja paljud meie tudengid teevad eduka professionaalse karj��ri.
Kuidas �nnestus asutada stipendium Balti riikide tudengitele?
I. H.: (Naerab.) Ma r��gin teile selle loo. City of Londonil on linnapea, Lord Mayor. See on 800 aastat vana traditsioon. Igal aastal on erinev Lord Mayor ja m�ni aasta tagasi, arvan 1992, k�lastas Lord Mayor of London Eestit. Enne �ras�itu k�sis ta minult, kas on midagi, mida ta saaks teha. �tlesin, et tahaksime meeleldi m�ningaid stipendiume Balti riikide tudengitele. Kui Lord Mayor siia saabus, teatas ta, et City of London kavatseb luua spetsiaalse stipendiumi Baltimaade tudengitele. See oli �htlasi esimene kord, kui keegi City of Londonist kuulis, et selline asi tehakse. Ent kuna ta kuulutas selle avalikult v�lja, pidid nad stipendiumi tarvis raha leidma. Me olime m�istagi selle �le �nnelikud.
Stipendiumile kandideerivad tudengid pidid p�rast ettem�ngimist ka teiega vestlema. Miks te seda vajalikuks pidasite ?
Ronan O’Hara:
L�hikese ettem�ngimise j�rel on oluline kuulda neid r��kimas, saada aimu nende m�tetest ja plaanidest: kuidas nad oma arengut n�evad, ennast t�estada kavatsevad ja kui teadlikud nad on oma tugevatest ja n�rkadest k�lgedest.
Vestluses selgub ka �ht-teist esineja personaalsuse kohta ja see on v�ga oluline. Esineja peab olema tugev isiksus, m�nel inimesel on see tugevus ekstravertne, teisel introvertne, aga �hel v�i teisel kujul on see h�davajalik.
Missuguse mulje j�tsid kandidaadid?
I. H.:
Oli v�ga tugevalt kontsentreerunud esinejaid, kes t�esti m�ngule p�hendusid, ent paar esinejat ei kuulanud oma m�ngu v�ibolla v�ga t�pselt. Aga muusik peab alati olema teadlik helist, mida ta tekitab. Saalid on erinevad, suuremad ja v�iksemad, ja iga muusik peab tingimustega v�ga kiiresti kohanema. Muidugi said �hed sellega paremini hakkama kui teised. Samuti m�ngisid �hed kindlamalt kui teised, kes pisut n�rveerisid ja see muidugi m�jutab kvaliteeti. Ja ka meie otsust, sest Guildhalli stipendium on suur hulk raha. Peame olema kindlad, et teeme �ige otsuse.
Eestist on olnud teil �ppureid varemgi – esimene stipendiaat Marko Martin, kes alustas 1996. aastal, �pib Guildhallis t�naseni. Mida �tlete Balti riikidest tulnud tudengite kohta?
R. O�H.:
Ma arvan, et Balti riikides valitseb hea kombinatsioon kirest ja soojusest, mis sageli tuleb Ida-Euroopast, ja samuti intelligentsusest ja muusikalise m�tlemise v�imest, mis on vahel L��ne-Euroopas tugevam. Arvan, et see n�itab selgelt, et muusika�petus k�igis kolmes Balti riigis annab �pilastele v�ga tugeva p�hja. Kool on omakorda v�ga rahul stipendiumiga, millega saame pakkuda arenguv�imaluse m�nedele neist andekatest tudengitest.
I. H.: Meil on ka Ida-Euroopa tarvis stipendium, peamiselt keelpillim�ngijatele. Ida-euroopa traditsioonist tulevad tudengid annavad ka meie koolile midagi juurde, tulles Guildhalli “sulatuspotti”. Siinne rahvusvaheline seltskond annab neile kokkuv�ttes v�ga tugeva karakteri.
Ian Horsbrugh, te olete ka Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsiooni president. Missugused on selle organisatsiooni �lesanded?
Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon on 50 aastat tegutsenud. Tal on 136 liiget k�igist Euroopa riikidest. Assotsiatsioon saab raha Euroopa Liidult, et l�bi viia teatud projekte, workshope, uurimusi, mis aitavad edasi arendada muusika�petust. Assotsiatsiooni kontor asub Pariisis ja igal aastal on meil �hes v�i teises Euroopa linnas konverents. Kaks aastat tagasi oli see Helsingis ja mullu Bukarestis, t�navu novembris toimub aga Vicensas Itaalias. P��ame liikuda idas, l��nes, p�hjas ja l�unas, sest k�ikjal on erinevad kogemused. Konverentside v��rtuseks pole �ksnes professionaalide omavahelised kontaktid, vaid ka suurep�rane �hkkond. �pime tundma seda maad ja linna, mida k�lastame. Konverents kestab vaid kolm p�eva, aga selle aja jooksul j�uab palju.

Annika Koppel