Eestlased Guidhalli
sulatuspotis
|
Ian Horsbrugh (pildil), Londonis asuva Guildhall School of Music
and Drama rektor, kes on �htlasi Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsiooni president, ja
klaveriosakonna juhataja Ronan O’Hara valisid Eesti Muusikaakadeemias toimunud
ettem�ngimisel v�lja uued Balti riikide stipendiaadid. Eestist p�lvis Guildhalli kooli
aastase t�isstipendiumi (ca 15 000 naela) EMA klaveri eriala �li�pilane Mihkel Mattisen
(juhendaja prof. Valdur Roots). Allj�rgnevas intervjuus r��givad Horsbrugh ja O�Hara
Guildhalli koolist ja Balti riikide tudengitele m�eldud stipendiumidest. |
Missugune on Guildhalli kool ?
Ian Horsbrugh: Meie kool asutati 120 aastat tagasi. S�ltumatu kolledina oleme
unikaalses olukorras, sest ehkki kuulume City of Londonile, on meil vabadus teha
m�ningaid asju oma tahtmist m��da. Umbes 40 protsenti tudengitest tuleb v�ljastpoolt
Suurbritanniat: Hiinast, Austraaliast, Ameerikast, Kanadast. Meie �pilaskond on
paljurahvuseline ning r��gib eri keeli. Meil on v�ga k�rged esinemisstandardid ja
paljud meie tudengid teevad eduka professionaalse karj��ri.
Kuidas �nnestus asutada stipendium Balti riikide tudengitele?
I. H.: (Naerab.) Ma r��gin teile selle loo. City of Londonil on linnapea, Lord
Mayor. See on 800 aastat vana traditsioon. Igal aastal on erinev Lord Mayor ja
m�ni aasta tagasi, arvan 1992, k�lastas Lord Mayor of London Eestit. Enne
�ras�itu k�sis ta minult, kas on midagi, mida ta saaks teha. �tlesin, et tahaksime
meeleldi m�ningaid stipendiume Balti riikide tudengitele. Kui Lord Mayor siia
saabus, teatas ta, et City of London kavatseb luua spetsiaalse stipendiumi Baltimaade
tudengitele. See oli �htlasi esimene kord, kui keegi City of Londonist kuulis, et selline
asi tehakse. Ent kuna ta kuulutas selle avalikult v�lja, pidid nad stipendiumi tarvis
raha leidma. Me olime m�istagi selle �le �nnelikud.
Stipendiumile kandideerivad tudengid pidid p�rast ettem�ngimist ka teiega vestlema.
Miks te seda vajalikuks pidasite ?
Ronan O’Hara: L�hikese ettem�ngimise j�rel on oluline kuulda neid r��kimas,
saada aimu nende m�tetest ja plaanidest: kuidas nad oma arengut n�evad, ennast t�estada
kavatsevad ja kui teadlikud nad on oma tugevatest ja n�rkadest k�lgedest.
Vestluses selgub ka �ht-teist esineja personaalsuse kohta ja see on v�ga oluline.
Esineja peab olema tugev isiksus, m�nel inimesel on see tugevus ekstravertne, teisel
introvertne, aga �hel v�i teisel kujul on see h�davajalik.
Missuguse mulje j�tsid kandidaadid?
I. H.: Oli v�ga tugevalt kontsentreerunud esinejaid, kes t�esti m�ngule
p�hendusid, ent paar esinejat ei kuulanud oma m�ngu v�ibolla v�ga t�pselt. Aga muusik
peab alati olema teadlik helist, mida ta tekitab. Saalid on erinevad, suuremad ja
v�iksemad, ja iga muusik peab tingimustega v�ga kiiresti kohanema. Muidugi said �hed
sellega paremini hakkama kui teised. Samuti m�ngisid �hed kindlamalt kui teised, kes
pisut n�rveerisid ja see muidugi m�jutab kvaliteeti. Ja ka meie otsust, sest Guildhalli
stipendium on suur hulk raha. Peame olema kindlad, et teeme �ige otsuse.
Eestist on olnud teil �ppureid varemgi – esimene stipendiaat Marko Martin, kes
alustas 1996. aastal, �pib Guildhallis t�naseni. Mida �tlete Balti riikidest tulnud
tudengite kohta?
R. O�H.: Ma arvan, et Balti riikides valitseb hea kombinatsioon kirest ja soojusest,
mis sageli tuleb Ida-Euroopast, ja samuti intelligentsusest ja muusikalise m�tlemise
v�imest, mis on vahel L��ne-Euroopas tugevam. Arvan, et see n�itab selgelt, et
muusika�petus k�igis kolmes Balti riigis annab �pilastele v�ga tugeva p�hja. Kool on
omakorda v�ga rahul stipendiumiga, millega saame pakkuda arenguv�imaluse m�nedele neist
andekatest tudengitest.
I. H.: Meil on ka Ida-Euroopa tarvis stipendium, peamiselt keelpillim�ngijatele.
Ida-euroopa traditsioonist tulevad tudengid annavad ka meie koolile midagi juurde, tulles
Guildhalli “sulatuspotti”. Siinne rahvusvaheline seltskond annab neile
kokkuv�ttes v�ga tugeva karakteri.
Ian Horsbrugh, te olete ka Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsiooni president.
Missugused on selle organisatsiooni �lesanded?
Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon on 50 aastat tegutsenud. Tal on 136 liiget
k�igist Euroopa riikidest. Assotsiatsioon saab raha Euroopa Liidult, et l�bi viia teatud
projekte, workshope, uurimusi, mis aitavad edasi arendada muusika�petust.
Assotsiatsiooni kontor asub Pariisis ja igal aastal on meil �hes v�i teises Euroopa
linnas konverents. Kaks aastat tagasi oli see Helsingis ja mullu Bukarestis, t�navu
novembris toimub aga Vicensas Itaalias. P��ame liikuda idas, l��nes, p�hjas ja
l�unas, sest k�ikjal on erinevad kogemused. Konverentside v��rtuseks pole �ksnes
professionaalide omavahelised kontaktid, vaid ka suurep�rane �hkkond. �pime tundma seda
maad ja linna, mida k�lastame. Konverents kestab vaid kolm p�eva, aga selle aja jooksul
j�uab palju.
Annika Koppel
|