15. aprillil toimus Helsingis kuldaväärt helilooja Leevi Madetoja (1887 – 1947) nimeline III rahvusvaheline meeskooride võistulaulmine. Rahvusvahelises sarjas osales Finlandiatalo suure kontserdisaali laval 9 meeskoori (6 Soomest, 3 Lätist), rahvuslikus tuli ürii ette 10 soome meeskoori.
Küllap nii mõnigi Eesti meeskoori dirigent pidas plaani tulla oma kooriga Madetoja võistlusele mõõtu võtma. Kahjuks meie mehi polnud. Võibolla osutus A-sarja kohustuslik laul (Madetoja “Kuljen Soittoniekat myötä”) liiga keeruliseks. Nii oligi rahvusvaheline sari nagu Soome – Läti maavõistlus (rahvusvaheline konkurss “Tallinn’97” toimus üldse külaliskoorideta!).
Kuulasin A-gruppi, kus ürii tegevust juhtis Soome koorimuusika nooruslik lipukandja Matti Hyökki (Ylioppilaskunnan Laulajat dirigent, Sibeliuse akadeemia koorijuhtimise õpetaja). üriisse kuulusid ka Uppsala ülikooli meeskoori OD dirigent Robert Sund ja EMA professor Kuno Areng. Siin võitis esikoha meeskoor Sirkat, dirigent Juha Holma. Kaunikõlaline, hästi tasakaalustatud ansambel ja temperamentne esituslaad tagasidki peapreemia. Teise kohaga pärjati Soome kõige vanemat koori Akademska Sångföreningen (moodustatud 1838, dirigent Henrik Wikström), kolmanda sai Komppakorkeakoulun Ylioppilaskunnan Laulajat (KYL), dirigent Matti Apajalahti.
Seekordsel võistlusel ei suutnud lätlased soomlastele küll mingit konkurentsi pakkuda. Läti kolmikust jättis parema mulje Riia meeskoor Absolventi, dirigent Arvids Platpers. Kõlava nimega Läti Rahvusmeeskoor (moodustatud 1997, dirigendiks suurte kogemustega Edgar Racevskis) esines suurte intonatsioonivääratustega, soovida jättis vana muusika interpreteerimisoskus ja tempovalik.
Tulevikus tasuks meie tugevamatel siiski Madetoja konkursil jõudu proovida. Tuli ju esimese Madetoja konkursi peavõit Eestisse (1989. a. TTÜ Akadeemiline Meeskoor) Soome Meeskoori Liidu initsiatiivil hästi korraldatud rikkaliku preemiafondiga võistlus võiks ka meie parimatele meeskooridele olla tore stiimul. Kahe hõimurahva koorid kohtuvad 17. juunil Tallinna laululaval. Kuigi Soome koorilaulutraditsioonis pole laulupidudel samaväärset kohta kui meil, saab just siis teoks I Eesti – Soome ühislaulupidu ning järgmisel päeval, 18. juunil ühine rahvatantsupidu Helsingi Olümpiastaadionil.
2000. aastal on Helsingi Euroopa kultuuripealinn. Ootame meie ühisele laulupeole rohket kuulajaskonda üle Euroopa, meil endil on aga põhjust sõita päevaks-paariks Helsingisse, et saada osa tantsupeost ning külastada näiteks uue kunsti muuseumi Kiasma.