M U U S I K A

Kalev Kuljus võitis konkursi “Praha kevad 2001”

18.jpg (18844 bytes)

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esioboemängija Kalev Kuljus (sünd. 1975) võitis 14. V õhtul ühel mainekamal rahvusvahelisel interpreetide konkursil “Praha kevad” esimese preemia ning kaks eripreemiat: tšehhi helilooja Bohuslav Martinł Oboekontserdi parima esituse eest ning Tšehhi Raadio eripreemia.
Igal aastal eri instrumentide kategooriates toimuval konkursil “Praha kevad” olid sel aastal tules flöödi- ja oboemängijad. 79 kandideerinud oboemängijast pääses audiovoorust kolmevoorulisele konkursile 53 interpreeti, nende seas kaks Eestist – Kalev Kuljus ja Nils Rõõmussaar. Oboekonkursi finaali jõudnud neli interpreeti – kaks prantslast, üks tšehh ja Kalev Kuljus – esitasid esmaspäeval Praha tuntuimas kontserdisaalis Rudolfinumis koos Praha Kammerorkestri ja dirigent Ondrej Kukaliga Mozarti Oboekontserdi C-duur KV 314 ning Mar tinł Kontserdi oboele ja kammerorkestrile. Vahetult pärast võitjaks kuulutamist tunnistas Kalev Kuljus: “See oli mu elu parim kontsert – suutsin laval öelda kõik, mida tahtsin. Ma veel täpselt ei taju selle võidu tähendust, kuid tunnen, et maailm on korraga lahti.” Pärast autasustamistseremooniat lin distas Kalev Kuljus Tšehhi Raadiole Georg Philipp Telemanni teoseid. Lisaks rahalistele auhindadele tähendab konkursi “Praha kevad” võit Kalev Kuljusele arvukaid esinemis- ja koostööpakkumisi mainekate orkestritega, lindistusi, soolokontserte ning soolokontserti järgmisel aastal toimuval “Praha kevadel”. Just see konkurss on olnud rahvusvahelise karjääri hüppelauaks mitmele tuntumale oboemängijale nagu Lothar Koch, Maurice Bourgue, Thomas Indermühle (ka Kalev Kuljuse õpetaja), Vladimir Gurlin, David Walter jt. Kuljus on ka varem saanud rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, pälvides 1999 esikoha II rahvusvahelisel Cruselli-nimelisel oboemängijate konkursil Uusikaupungis (Soome) ning 2000 IV koha ja parima oboemängija tiitli Bayreuthi puhkpillimängijate konkursil “Pacem in Terris”. Kuljuse peapreemia kuulub Eurovisioonil saadud võiduga kindlasti samasse suurusjärku. Kui eurolaulu esinejaid sai tervitada juba järgmisel päeval, siis Kalev Kuljuse võidu tähistamine toimub ERSO hooaja lõppkontserdil 25. V Estonia kontserdi saalis, kus soleerib ka vastne võitja.

Tartu VI vanamuusikafestival
Homme lõpeb Tartus 14. V alanud VI rahvusvaheline vanamuusikafestival, mille keskmes on euroopa keskaja muusika kõrval india klassikaline muusika ning bambusflööt neis mõlemas kul tuu ris. Tänapäeval on selle kandva ja nüansirohke kõlaga instrumendi mäng kõige täiuslikumalt säili nud just india kultuuris.
Tartu VI vanamuusikafestivali (korraldaja Festivitas Artium) peaesinejaks oli Sri Lanka pime flöödivirtuoos V. Hemapala Perera, kes oma isikupärase mängustiili ning erakordse virtuoossusega on tänapäeval selle instrumendi tähelepanuväärsemaid mängijaid. India muusikutest olid Tartus veel väga haruldase india pilli vichitra vina üks tunnustatumaid mängijaid dr. Mustafa Raza (India) ning tablamängija Vasi Ahmed Khan (India) saatmas mõlemat eelnimetatud meistrit. Väga huvitava ka vaga astub üles Leedu ansambel Svara, kes mängib india muusika põhimõtetest lähtuvalt ka leedu rahvamuusikat. Esmakordselt sai Eestis näha Sri Lanka klassikalise tantsu eri stiile, mida esitab prof. Mudiyanse Dissanayake (Sri Lanka) koos õpilaste Chinthaka Bandara ja Issuru V. Pereraga. Euroopa varajase muusika maailma avavad ansamblid Kvinterna (Tšehhi), kel on kavas kesk aja muusikat Hispaaniast ning Böömi aladelt, skomorohhide muusikat mängiv ansambel Dobranotš (Venemaa) ning Alba (Taani). Traditsioonilist jaapani ning hiina muusikat esitab ansambel Fūdō. Nagu alati, on festivali kavas mitmeid ühismusitseerimisi ning toimuvad loengud ja meistriklassid. Festivali juhatas sisse Tartu kunstnike näituse “Väike Houdon’ akadeemia” avamine Lutsu tn. 2 saalis. Euroopa skulptuuritraditsioonide kujunemisest vestles näituse kuraator, graafik ning skulptor Tõnis Paberit; samas asub ka festivali klubi. Elav muusika kõlab selles majas taas üle paljude aastakümnete, kui mitte aastasadade. Täna kl. 14 peab Dr. Hana Blochova (Tšehhi) Festivitas Artiumi keskuses loengu “Kunst ja alkeemia keskaegsetel Böömi aladel”, õhtul annab TÜ aulas kontserdi ALBA ja kl. 23 on Lutsu tn. 2 kontsert “Kesköö raga”, musitseerimas dr. Mustafa Raza (vichitra vina) ja Vasi Ahmed Khan (tabla). Festivali viimast, homset päeva alustab kontsert “Valik keskaja instrumentaalmuusikat” kl.12.15 – Morgernsterni saalis mängib Festivitas Artium Schola (Eesti). TÜ Ajaloo Muuseumi Valges saalis esineb kl. 18 Kvinterna (Tšehhi) kontserdiga “Muusikat keskaegsetelt Böömi aladelt ja Hispaaniast”. Kl. 21 algaval lõpubanketil “Suur muusikaring” Festivitas Artiumi keskuses esinevad festivalil osalenud muusikud.

Raho Langsepp,
Tartu vanamuusika festivali kunstiline juht


Mravinski festival Narvas
Narva muusikud austavad igal kevadel Jevgeni Mravinski mälestust temanimelise rahvusvahelise festivaliga.
Majanduslikel põhjustel on tänavune festival väiksema ulatusega ja ilma konverentsita, ent kestab siiski läbi maikuu ja lõpeb eeloleval pühapäeval Narva Linna Sümfooniaorkestri kontserdiga Narva kultuurikeskuses. Kontserti, mille kavas on Beethoveni Esimene sümfoonia C-duur op. 21 ja Viiulikontsert D-duur op. 61 (solist Jelena Laas), juhatavad Roman Matsov (Eesti) ja Patricio Viera Soria (Equador). Festivali avas Peterburi konservatooriumi dotsendi Niina Serjogina klaveriklassi kolme tudengi esinemine. Sama kooli juures asuva lütseumi õpilased annavad Eestis kolm kontserti järgmise nädala algul (sh. 22. V Vene saatkonnas).

Sünnipäevakontsert talveaias
Lepo Sumera kammermuusikast koostatud 10. V kontserdiga tähistati helilooja 51. sünniaastapäeva.
Kuigi pooleteisetunnise meeleoluka kontserdi kavas olnud teosed on loodud ajavahemikus 1976 – 1999, kõlas seekordki esiettekandeid. Nimelt valmis selle kontserdi puhuks uus seade “Quasi improvisata’st” flöödile, bassklarnetile ja klaverile; esmakordselt jõudis kontserdilavale ka “Valss” Lermontovi “Maskeraadi” lavamuusikast. Lepo Sumera Ühingu korraldatud kontserti juhtis Mikk Mikiver, musitseerisid Lea Leiten, Janika Lentsius, Leho Karin, Heiki Mätlik, Henry-David Varema, Toomas Vavilov, Meelis Vind jt.

Tartu Ülikooli Kammerkoor tähistab homse kontserdiga TÜ aulas oma 30. aastapäeva. Juubelikontserdil dirigeerivad kõik kammerkoori endised ja praegused dirigendid, kuulajale pakutakse koori tänast repertuaari ja heidetakse pilk ka koori endisaegsele repertuaarile. Kolmapäeval avati raamatukogus koori käekäiku kajastav TÜKK juubelinäitus.

25. – 26. V toimub Türil III üleriigiline lastekooride konkurssfestival, mis on pühendatud Veljo Tormisele ja tema loomingule. Seekord osaleb A-kategoorias (muusika süvaõppega, muusikaklasside ja kooliväliste asutuste koorid) 6 koori ja B-kategoorias (üldhariduslike koolide koorid) 17 koori. Koore hindab kolmeliikmeline ürii eesotsas Tapiola lastekoori dirigendi Kari Ala-Pölläneniga. Konkurss toimub Türi kultuurimajas. Festivali raames toimub ka kontsert Türi kirikus ja peoõhtu festivalist osavõtjatele Türi kultuurimajas. Festivali lõpetamine algab piduliku rongkäiguga mälestuskivi juurest 26. V kell 14.

T E A T E R

Piraadid vallutavad Von Krahli Teatri
22. V toimub Von Krahli teatris selle hooaja viimane esietendus – Hamburgi trupi Showcase Beat Le Mot ja Von Krahli ühisprojekt “Pirates”. Töö autorid on Showcase Beat Le Mot ja Von Krahli näitlejad Dariusz Kostyra, Florian Feigl, Nikolai Duric, Veit Sprenger, Thorsten Eibeler, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Erki Laur ja Juhan Ulfsak. Videoga tegeleb Max. Oma panuse on andnud ka Taavo Tiko ja Enar Tarmo. Showcase Beat Le Mot on kaasaegne sõltumatu teater, kes saab toetust Hamburgi linnavalitsuselt. Etendustega on esinetud paljudes Euroopa riikides ning festivalidel.

T E A D U S

Teaduspäev Kuressaares
Täna kell 12 korraldab Eesti TA TTÜ Kuressaare Kolledi ruumides (Lossipargi 1) teaduspäeva.
Kuressaare teaduspäevaga tähistatakse 1938. aastal loodud Eesti TA esimese koosseisu akadeemiku arstiteadlase Aleksander Paldroki 130. sünniaastapäeva. Kavas on ettekanded: Eesti TA president Jüri Engelbrecht, “Teadus XXI sajandi künnisel”; TÜ professor Helgi Silm, “Professor Aleksander Paldrok – Eesti dermantoveneroloogia koolkonna rajaja”; TÜ professor Rein Teesalu, “Kõrgvererõhutõbi – aktuaalne meditsiiniline probleem”.

Villi Ehatamm

Räägiti teaduspoliitikast ja rahva tervisest
Eesti TA juhatuse laiendatud istungil 15. V Tartu ülikoolis käsitleti koos ülikoolide esindajatega teadushariduse ja teaduspoliitika probleeme. Ettekanded tegid TÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ning haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Rein Vaikmäe.
Olulise küsimusena käsitleti ka akadeemik Ain-Elmar Kaasiku ettekande alusel Eesti rahvastiku ja rahva tervise olukorda. Võeti vastu otsus moodustada Eesti TA juurde rahvastiku ja rahva tervise nõukogu, mille põhiülesandeks on rahvastiku ja rahva tervisega seotud probleemide analüüsimine ning vastavaks uurimistööks soovituste väljatöötamine. Nõukogu esimeheks kinnitati Ain-Elmar Kaasik ning liikmeteks Toomas Asser, Jaanus Harro, Kalev Katus, Raul-Allar Kiivet, Raivo Uibo, Eero Vasar, Toomas Veidebaum ja Richard Villems. Kuulutati välja kandidaatide esitamine kahele vakant sele akadeemiku kohale.

Villi Ehatamm

K O N V E R E N T S

TÜ filosoofia ajaloo õppetool ja Greifswaldi ülikooli filosoofia instituut korraldavad konverentsi “Filosoofia funktsioon ümberorienteerumisprotsessides. Aktuaalseid arenguid Läänemere-maades” / “Die Funktion der Philosophie in Umorientierungsprozessen. Aktuelle Entwicklungen im Ostsee raum” 25. – 27. maini TÜ Ajaloo Muuseumi konverentsisaalis (Tartu, Lossi 25 Toomel).

R, 25. V kl. 9 – 13 Werner Stegmaier (Greifswaldi ülikool), “Orientierung als philosophischer Begriff”; Ülo Matjus (TÜ), “Macht und Ohnmacht der Philosophie”; Jussi Kotkavirta (Jyväskylä ülikool), “Herme neutische Erschließung von Orientierungsprozessen”; Jan Szaif (Bonni ülikool), “Menschliche Natur’ als Begriff ethischer Orientierung”. Kl. 15 – 19 Carola Häntsch (Greifswaldi ülikool), “Philosophische Umorientierungen in Finnland in den 90er Jahren”; Eduard Parhomenko (TÜ), “Die Aufgabe der Philosophie. Zur Rezeption des Denkens von Heidegger in Estland”; Rein Vihalemm (TÜ), “Philosophy of Science in Estonia”; Wilhelm Lütterfelds (Passau ülikool), “Subjektivi tät und Interpretation. Zum Wissenschaftsbegriff der Geistes- und Kulturwissenschaften”.

L, 26. V kl. 9 – 13 Tõnu Luik (TÜ), “Vom Bedürfnis der Philosophie. Ein geschichtlicher Einblick”; Mara Rubene (Läti Ülikool), “Philosophie und Gegenwart: Das Problem der zeitlichen Umorientierung”; Hartwig Schmidt (Potsdami ülikool), “Die Differenz von Gegenwart und Zukunft als Orientierungsraum”; Hartwig Frank (Greifswaldi ülikool), “Vergleichende empirische Philosophie-Forschung im Ostseeraum. Ein Forschungsprogramm”. Kl. 15 – 19 Boriss Markov (Peterburi ülikool), “Umorientierung der Philosophie in Rußland”; Daniel Razejev (Petersburi ülikool), “Vom Marxismus zur Phänomenologie”; Valeri Savtšuk (Peterburi ülikool), “Die Wechselwirkung von Philosophie und Kunst im heutigen Rußland”; Jaan Kaplinski, “Wenn Heidegger ein Mordwinier gewesen wäre...”

P, 27. V kl. 9 – 13 Margit Sutrop (TÜ), “Die Philosophie und die Suche nach dem guten Leben”; Nikos Psarros (Leipzigi ülikool), “Gemeinschaftliches Handeln als Orientierungswissen”; Heiki Ikäheimo (Jyväskylä ülikool), “Anerkennung und Orientierung”; Andrzej Kaniowski (Lodzi ülikool), “Über einen nicht-banalen Unterschied zwischen ‘Sich-Orientieren’ und einer ‘Umorientierung’”. Kl. 15 – 19 Maija Kule (Läti Ülikool/Riia), “Being in Text: The Role of Philosophy in the Contemporary Latvian Society”; Juris Rozenvalds (Läti Ülikool/Riia), “On the Political Role of Philosophy in Postcommunist Latvia”; Nerija Putinaite (Vilniuse ülikool), “Neue Philosophie in Litauen: Jenseits der Tradition”; Tomas Sodeika (Kaunase ülikool), “Litauen nach dem Umbruch: Kann man in der information society ‘dichterisch wohnen’?”.
Konverentsi üksikasjalik ajakava: www.ut.ee/flfi

K U N S T

Vaala harpuun originaalsele maalikunstnikule

uudis2.jpg (13412 bytes)
Vaala harpuuni sai Priit Pajos.

15. V anti Vaala galeriis üle aastaauhind harpuun ja avati ka uus näitus – Alice Kase “Oleks Poleks”.
Tartu noor maalija Priit Pajos sai harpuuni originaalsuse ja uudsete, ebaharilike teemade juurutamise eest maalikunstis. Ka teise noore maalija Alice Kasega on seotud ootused ja lootused. “Oleks. Poleks” ei peta lootust, väljapanek on tavatult võimas ning varustatud asjakohase intriigiga – Kase iskliku dialoogiga belgia sürrealisti Magritte’i kuulsamate kujunditega. Intriig lõpeb uuelaadse Magritte’i diskursuse avamisega eesti moodsas maalikunstis. Hullemat väljakutset kui Magritte on raske ette kujutada, sest tegemist on 40 aastat väldanud läbimängituima peatükiga meie moodsa kunsti ajaloos. Kask kasutab suurt pildiformaati, rasket maalikeelt. Novaatorlikult suhtub ta ka materjalidesse, eksperimenteerides pastade ja liimidega. Kõige hõrgum, isiklikum ja originaalsem osa näitusest on galerii rõdul: joonistused inimkeha füüsiliste ja vaimsete metamorfooside teemal.

EHA KOMISSAROV

Kormašovi tänuavaldus kodulinnale
17. – 27. maini on Tallinna Linnagaleriis avatud Nikolai Kormašovi näitus “Vaade Tallinnale”.
Kormašovi maalinäitus ei ole näitus tavamõttes, vaid pigem tänuavaldus linnale, kus kunstnik on alates 1951. aastast elanud. Nimelt autasustati Nikolai Kormašovi käesoleval aastal Tallinna linna teenetemärgiga. Autasu andmisel peeti silmas vene kultuuriväärtuste säilitamist Tallinnas. Kunstnikule on antud Valgetähe IV järgu orden ja Kristjan Raua preemia laureaadi staatus. Linnagaleriis saab näha kunstniku kodulinna Tallinna vaateid aastatest 1959 – 2001.

Tähistamaks Ants Laikmaa 135. sünniaastapäeva on Läänemaa Muuseumis (Haapsalu, Kooli 2) avatud Tartu Kunstimuuseumi näitus “Ants Laikmaa ateljeekool 1903 – 32”, mille on koostanud muuseumi peavarahoidja Tiiu Talvistu. Õpilaste seast tehtud valik kajastab küll murdosa, kuid on küllalt esinduslik. Välja on pandud nii Ants Laikmaa enda kui tema õpilaste (Vera Gruener, Aarne Miikmaa, Erna Brinkmann, Johannes Võerahansu, Oskar Kallis, Välko/Alfred Tuul, Aleksander Mülberg, Aleksander Uurits, Nikolai Kull, Johannes Einsild, Balder Tomasberg, Aleksander Krims, Paul Burman, Priidu Aavik) tööd. Näitust ilmestavad Ants Laikmaa isiklikud esemed.

Sinu Hinge Ruumis: Inge Kudisiim
18. – 27. maini on Tallinna Põlendruumi galeriis avatud Inge Kudisiimu näitus.
Inge Kudisiimu maalides on inimene vastamisi stiihia ga, taeva ja maastike vaikusega. Ruumi, mis on kuld ne, valgustavad kuusirp ja erakmunga helendav mõttekuma.

VAPPU THURLOW

Realistid Raatuses
Mai lõpuni on Raatuse galeriis avatud Tiiu Poomi ja Tijka Rebase väljapanek “Realism”.
Rebane ja Poom lõpetasid EKA maaliosakonna 1999. aastal. Kunstnikud esitavad uue realisminägemuse, kuid ometi pole tegu neorealismiga. Apokalüptilisuse, prohvetlikkuse ja paranoiliste fraaside poolest võib paralleele leida nekrorealismiga. Kui Poom uurib oma kollaaides inimeksistentsi vorme, siis Rebane annab kineetilistes objektides edasi aja ja ruumi liikumist valemiga F = t (x; y; z). Must kirst galeriipõrandal te kitab aukartust, tõestades taas lahendamata surma müsteeriumi provokatsioonilisust. Kunstnikud püüa vad paljastada postmodernistliku müüdi jõuetust täna ses post-revolutsioonilises ühiskonnas.

RIIN KÜBARSEPP

Alates 18. maist on Jäneda õppekeskuse klaasigaleriis väljas Eesti Maalijate Liidu suvenäitus. Näituse on koostanud ja kujundanud Kai-Mai Olbri. Näitusel osaleb 15 autorit: Evald Okas, Mari ja Uno Roosvalt, Epp-Maria Kokamägi, Andres Tolts, Tiina Tammetalu, Rene Kari, Malle Leis, Sandra Jõgeva, Kai-Mai Olbri, Tiiu Pallo-Vaik, Andrus Rõuk, Milvi Torim, Ene Pikk, Tatjana Salmre. Näitusel domineerib akrüül- ja õlimaal, kuid jänedalaste soovil on eksponeeritud ka akvarelle ja segatehnikas teostatud töid.

Eesti kangakunst Ungaris
15. V avati Ungaris Szentendres Péter-Pįli galeriis eesti kangakunstnike näitus.
Näitus annab ülevaate eesti kangakunsti praegusest seisust: ungari publiku ja kolleegide ette on toodud võimalikult erinevad tööd. Näituse avamisele sõitsid Kadri Viires, Katrin Pere, Ülle Raadik, Sigrid Huik, Heli Karu ja Ainikki Eiskop. Kunstnikud kohtuvad Ungari tarbekunstikõrgkooli õppejõududega ning ungari kolleegidega-tekstiilikunstnikega. Näitusel on väljas Mari Aruoja, Merike Raadla, Sirje Raudsepa, Lee Reinule, Tiina Puhkani, Ainikki Eiskopi, Lylian Meistri, Heli Karu, Mari Haaveli, Ilme Rätsepa, Milvi Thalheimi, Kadri Viirese, Kartin Pere, Ülle Raadiku, Sigrid Huigi ja Ainikki Eiskopi tööd. Péter-Pįli galeriis on see juba teine eesti näitus; möödunud aastal võis seal tutvuda EKA üliõpilaste töödega.

Eestlased hõivavad Lissaboni
Täna avatakse Lissabonis kõigi aegade suurim eesti kunsti väljapanek, mida Portugali pinnal kunagi nähtud.
Keskkonna tervislikku seisundit kontrolliv ning visuaalteraapiate ja tüdrukutega arveldav-tervendav näitus “Nyyd Estonian Malady” on Zé dos Boisi gale riis Bairro Altol. Kohaliku kunstnikkonna kommuuni korras (re)organiseeritavat ruumi pingestab kolme nädala vältel oma teostega viis noort eesti kunstnikku: Silja Saarepuu esineb valikuga kerjusteteemalisest näitusest “SNT”, Kiwa androgüüniasse põikava fotoseeriaga, Mari Laanemets ja Killu Sukmit videotega “Ravi” ning “Nailonkuu” mullusügiseselt näituselt “Haavaga õde” ning Kadi Estland tikitud garnituu riseeriaga “Kuidas elatakse Ameerikas”. Klassiõhtu laadis avamispidustustel tutvustab Kiwa publikule oma muusikat ning skriinitakse videokunsti teemal “Da Girl is rocking”. Käivitamaks kreatiivseid dialooge ja konfuusseid polülooge kahe maa kunstnikkonna vahel, genereeritakse sünergia mitme ühisürituse kau du – workshopid, aktsioonid Lissaboni linnaruu mis, VALIE EXPORT Society esitlus ning aktsioon “Don’t kiss I am by training”. Esitlusele tulevad ka videofilmid “Esteetilistel põhjustel” (Marko Raat) ja “Rock’n’rolli lapsed” (Jasper Zoova ja Mari Sobolev). Videoloenguid eesti ja ida-euroopa noorest sotsiaalsest kunstist ja selle nõukogudepopilikust taustast peavad Mari Laane mets ja Rael Artel, kes on ühtlasi ka kogu ettevõtmise kuraator. Välistatud pole ka ringreis Portugali perifeersemates piirkondades.

RAEL ARTEL

12. V avati Stockholmis Galleri Tersaeus’es eesti kunsti näitus, kus eksponeeritakse nii maali, graafikat kui ka tarbekunsti. Stockholmis võib näha Jüri Kase, Leonhard Lapini, Avo Keerendi, Alice Kase, Raul Meele ja EKA noorte Kaarel Eelmaa, Jaana Kuke, Eeva Käsperi, Heidy Jänese töid. Valiku tegi galerist Carl-Gustav Yrwing, nõu andis Sirje Helme. Näitus toimub Eesti Instituudi eestvõtmisel, kataloogi tekstid on kirjutanud Sirje Helme ja Kadri Mälk. Näitus on Galleri Tersaeuse ruumes 27. maini, seejärel saab selle laiendatud versiooni näha Stockholmi konve rentsikeskuse (Dansens Hus) näituseruumides.

10. V avati Helsingis Kaablitehase kunstikeskuses näitus “The Art of Analyste”. Näituse üks viiest ostupreemiast läks EKA magistrandile Epp Viiresele. Näitus on koostatud kuni 30aastaste kunstnike võistluse võitnud töödest. Soome Maalijate Liidu ning rahandusfirma Analyste OYJ organiseeritud konkursile saabus 700 tööd, lõppvooru pääses neist 41. Näitusel anti peapreemia ja viis ostupreemiat. Ühe ostupree mia pälvis Epp Viires maaliga “Elu ja surm” (2000).

Eesti Kunstnike Liidus
EKLi volikogu toimus 7. V Kuku klubis. Põhi küsimusena arutati Kr. Raua preemia kandidaate.
Kr. Raua nim. aastapreemia antakse välja EKLi ja Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Erandina võidakse preemia välja anda varem valminud tööde või elutöö eest. Neli võrdväärset preemiat suurusega ą 20 000 krooni antakse laureaatidele üle Tallinna raekojas 21. V kl. 15. EKL volikogu, Tallinna linnavalitsuse esindajate ning Tallinna linna kunstinõukogu liikmetest koosnev kogu tegi valiku 48 kandidaadi hulgast, kellest preemia komisjoni otsusega jõudsid teise vooru enim hääli saanud: Peeter Allik, Sirje Eelma, Jaan Elken, Kaalu Kirme, Tiit Pääsuke, Ülle Raadik, Leo Rohlin, Sirje Runge, Ene-Liis Semper, Aime Unt, Mare Vint. Kandidaate esitasid Tallinna linnavalitsus, EKLi liikmes organisatsioonid, kunstigaleriid ja muuseumid.

M U U S E U M

Muuseumi ööl on Rotermanni soolaladu avatud päikesetõusuni kell 3. 41. Muuseumi öö üritused algavad arhitektuurinäituste ekskursioonidega kell 18. Kl. 22 esilinastub film Eesti millenniumiprojektist “Ruum ja vorm” (A. D. Oculos, re. P. Brambat), slaidiprogramm esitab Euroopa Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2001 nominante, toimuvad pildiviktoriinid “Tunne Eesti arhitekte” ja “Maailma moodsa arhitektuuri klassika”. Südaöö paiku saab aurujäämurdjal Suur Tõll vaadata laevaarhitektuuri ja juugendinterjööre ning kuulata kapteni pajatusi. Soolalao akendel näidatakse aknakino, saalis saab kuulata suurt ja väikest öömuusikat, laulab Hedvig Hanson. Et tänavune ICOMi kongress toimub Barcelonas, siis on ööfilmiks film Antonio Gaudķ – kuulsaima hispaania arhitekti taltsutamatust loomingust (algus kl. 2). Hommikuvõimlemist saab teha flamencomuusika saatel. Muuseumi öö lõpeb retkega Rotermanni kvartalisse, kus päiksekiir kohtub Stalkeriga. Kogu öö töötab baar, pakutakse kokteile “Eesti pilvelõhkuja” ning “Postmodernistlik talutare”. Night special on võileib “Arhitekti kooruke”. Üritust toetab Kultuurkapital, sissepääs muuseumi on tasuta. Muuseumi öö programmi vt. Rotermanni soolalao reklaamkuulutuselt Sirbi eelviimasel leheküljel ning www. arhitektuurimuuseum.ee
Täna on kõikides Eesti Kunstimuuseumi filiaalides tasuta sissepääs!

ERMis hakkavad rahvusvahelisel muuseumipäeval, täna kell 16 külastajatele muuseumigiidideks Kati Murutar ja Oleg Titov. Kati Murutar ja Vanemuise teatri tantsija Oleg Titov esitavad oma nägemuse muuseumi püsinäitusest “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, mis kajastab eesti kultuuri XIX sajandi lõpust tänapäevani. Samuti on sel päeval kõik oodatud ka odavale väljamüügile, kus on kaupa trükistest suveniirideni, nii uusi kui aastatetaguseid. Väljamüük ERMi fuajees, kestab kella 11 hommikul kuni kella 16ni pärastlõunal.

Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub täna, muuseumipäeval kõiki, kes toasistumisest väsinud, Tartu lähedale Ülenurme piknikule. Stiilsematele piknikuseltskondadele paneb muuseum välja auhinnad. Kell 12 avatakse muuseumi näituseväljakul laste kiigeplats, kus Koosa lasteaia mudilased esitavad muusikalise muinasjutu “Jussikese seitse sõpra”, kell 17 tutvustab OÜ Dekanter kergeid piknikuveine, kell 18 astub kellatorniga näitusemajas üles üllatusgiid Jorh Aadniel Kiir (Margus Abel). Muuseum on avatud kella 10 – 20, sissepääs vaba.

F I L M

Mait Laasi “Nirvaana” parim Oberhausenis
Nukufilmi noore reissööri Mait Laasi film “Teekond Nirvaanasse” võitis 8. mail lõppenud 47. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivali grand prix, millega kaasneva 15 000 Saksa marka annab Oberhauseni linn.
Otsuse langetas rahvusvaheline ürii koosseisus Nicole Gingras (Kanada), Haile Gerima (USA), Slava Laima (Läti), Anne Roquiny (Prantsusmaa), Pimpka Towira (Tai), kes põhjendab oma otsust pressiteates järgmiselt: ““Teekond Nirvaanasse” käsitleb väga sügava tunnetusega vaimsuse mitmekihilist teemat. ürii soovib tunnustada Mait Laasi virtuoossust ümberkäimisel erinevate filmitehnikatega, eriti heli-ja pilditehnika läbimõeldud kasutamist. Ootame rõõmuga Mait Laasi uusi töid.”14 minutit vältav “Teekond Nirvaanasse” valmis aasta tagasi mais, filmi tootjaks on NUKUFILM OÜ. Mait Laas on filmi stsenarist ja reissöör, operaator Raivo Möllits. Filmi annotatsioonis öeldakse: “See on lugu noormehest, kes tahab jõuda horisondi taha...” Oberhauseni filmifestivali kaks suurt auhinda ja ą 7000 Saksa marka võitsid Suurbritannia reissööri Monica Rubio “Juhus” (2000) ja USA filmilavastaja Miranda July “Kümnete pesa” (1999). Euroopa lühifilmide auhinna Arte (5000 DEM) pälvis Ungari reissööri Kornél Mundruczó film “AFTA” (2000).

HANNA MILLER

K U L T U U R I M I N I S T E E R I U M I S

Kolmapäeval allkirjastasid kultuuriminister Signe Kivi ja Ukraina suursaadik Mõkola Makarevitš Ukraina suursaatkonnas Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Ukraina Kultuuri- ja Kunstide Ministeeriumi kultuurialase koostööprogrammi aastateks 2001 – 2003.
Programmi aluseks on kahe ministeeriumi vahel 1. IV 1996 sõlmitud kultuurialase koostöö kokkulepe. Programmis lepitakse kokku jätkata ning edendada kul tuuri- ja kunstialast koostööd, soodustada kultuuriasutuste ja organisatsioonide kahepoolsete otsesidemete süvendamist ja edendamist. Programmi 15 artiklit puudutavad mõlema maa loomeinimesi huvitavaid kultuuri- ja infovahetuse aspekte ning koostööd kuns ti, teatri, kino, muusika, muuseumide ja raamatu kogude vallas, täpsustavad kunstivarade liikumise ning loominguliste erialade õpetamisega seonduvat.