RAAMATUTUTVUSTUS Mati Hint KEEL ON TÕDE ON ÕIGE JA VALE Kogumik ligikaudu veerandsaja aasta jooksul (1969 – 2002) loodud tekste, teemaks keel, ühe rahvuse iseolu ja säilimine, ühiskonnaprotsessid, keeleteaduslik-filosoofiline mõtlemine, identiteet. “…subjektiivseks nimetatakse ju kõike, mis ei ole pealiskaudse käibiva maailmapildi isikupäratu kordamine”, ütleb sissejuhatuses autor, üks Eesti teravapilgulisemaid mehi. Tähtis ja tarviline samm oli need tekstid koondada! “Eesti mõtteloo” sarja peatoimetaja Hando Runnel, sarja kujundaja: Kaljo Põllu. Korrektor Urmas Tõnisson. Ilmamaa, 2002. 519 lk.   Tarmo Teder PÖÖNINGUJUTUD Jutukogu. Kaval ja irooniline panoraam ühiskonna asjadest meie päevil, milles traagiliste ja koomiliste ja kohati rämedate piltide vahele trügivad esseistlikud arutelud elu mõtte, viina, naisevõtu jne. teemal. Tegu on vana kooli prosaistiga, kes kirjutab alati mingi mõttega, iga leid elust enesest on tegelikult tilluke filosoofiline maailmapaigaldus. Toimetaja Aili Künstler, kujundaja Peeter Laurits. Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 255 lk.   Aivo Lõhmus VÕIM JA VARI. Lugusid kaugematest ja lähematest aegadest Kirjaniku artiklivalimik aastatest 1974-2002, teemad varieeruvad peamiselt kultuuriruumi piires, enamasti muidugi kirjandusest kõneldes – näiteks on ajastupildi täiendamise mõttes põnev lugeda “Eesti Raamatule” kirjutatud salajasi siseretsensioone ning mahukama käsitluse leiab siit Baturinist. Huvitav on kõrvalt jälgida või meelde tuletada aja kulgu kirjasõna-, teatri-, kunstiilmas, sekka ühiskondlist mõtlemist. Raamat lõppeb ent kirjaga tulevikust… Toimetanud Kristina Schmidt, autori kujundus. Ilmamaa, 2002. 319 lk.   ÜLEMPREESTER AVVAKUMI ELULUGU, MIS ON KIRJA PANDUD TEMA ENDA POOLT XVII sajandi teisest poolest pärit ajaloodokument on saanud põhjalikud kommentaarid ja pika sissejuhatuse, mis lisab ajaloolist tausta. Ülempreestri elulootekst, võitlus jumala eest ja tema nimel, vangistused, pagendus, võimulolek, vaidlused, ilmutused, usutavade seletused on olemas mitmes variandis. Selle tõlke aluseks on neist pikim, millesse on pikitud olulisi (puuduvaid) lõike teistest. Isikuline pilk usule ja ajaloole on teadusliste käsitluste kõrval teretulnud tunniskiri. Vanavene keelest tõlkinud Triin Parts. Toimetanud prof. Ljubov Kisseljova, kaane kujundanud Külli Kuusik. Tallinn, 2002. 163 lk.   Joseph Conrad NOORUS PIMEDUSE SÜDA Merereisilood, mis baseeruvad Josef Teodor Konrad Korzeniowski läbielamistel ning on loodud XIX sajandi lõpus. Esimene on rohkem klassikaline eksootika ja põnevusega meelitav merejutt, teine süngem, Belgia Kongos veedetud aja kajastus; väidetavalt olevat Coppola saanud sellest inspiratsiooni oma filmiks “Tänapäeva apokalüpsis”. Meelde tulevad ikkagi sarjas “Seiklusjutte maalt ja merelt” ilmunud raamatud. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin, toimetanud Terje Kuusik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2002. 166 lk.   Mati Puhm SÜDASÜND Suuri sümboleid julgelt pruukiv luuletaja laotab oma tekstid enamasti mahedasse oluliste viperusteta rütmi ning klassikalise eesti luule riimikultuuri raamesse. Asjadest räägitakse õhkõrnalt ja hajusalt, aimdub religioossust. Kes igatsevad aegu, mil luule oli ilu ja esoteerilise ajatuse teenistuses, leiavad siit, mida lugeda. Haapsalu, 2002. 106 lk.   Kati Murutar ETTEVAATUST, EMMA! Müstiline, enamasti maaõhustikku paiknev proosateos, mis räägib palju ka hobustest. Raamatu põhiväärtuseks on eriline stilistikavõtete kogum, millist tänapäeva eesti kirjanduses harva kohtab. Autor paistab rõhuvat kindlale lugejaskonnale, kellel on kindlad põhiväärtused. Toimetamine ja korrektuur Krista Mõisnik, Ülo Emmuse kaanekujundus, Antero Habichti tekstikujundus.Vastus, 2002. 180 lk. TUNA 3/2002 Ajalookultuuri ajakirjas on seekord uurimise all XVI sajandi perekonnatülid, Eesti Pank esimese vabariigi algusaegadel, Eesti filmi 90. aastapäev jms. Hariv lugemisvara. Peatoimetaja Ott Raun.