Preemiaid ja tunnustusi
Tänavuse Ernst von Siemensi Fondi preemia (antakse välja koostöös Baieri Kaunite Kunstide Akadeemiaga) värske laureaat on eelmisel aastal oma 50. sünnipäeva tähistanud helilooja Wolfgang Rihm. Euroopa maades muusika-alaseks Nobeli preemiaks peetud auhinna vääring on 150 000 eurot. Antakse veel toetuspreemiad peapreemia saanu ettepanekul, need said Rihmi õpilane, tänavu suveks ainsana Müncheni ooperifestivalile uusooperiga lastud Jörg Widmann (Freiburg), samuti Christian Jost (Berliin) ning USA naishelilooja, Helsingi “Musica Nova’lgi” mängitud Chaya Czernowin.
Theodor Adorno preemia (50 000 eurot) on väärinud helilooja György Ligeti. Kätteandmine on septembris Frankfurdi Alte Operis. Siin resideeriv Ensemble Modern Orchestra on juba alustanud Hamburgis elava maestro maikuus täituva 80. sünnipäeva juubelisarja, avaõhtul kõlas “Melodien” orkestrile (1971) ning Topleltkontsert flöödile ja oboele (1972).
Euroopa kirikumuusika preemia (5000 eurot) sai helilooja Krzysztof Penderecki. Preemia loovutatakse talle suvisel Euroopa kirikumuusika festivalil, mis traditsiooniliselt toimub Schwäbisch Gmündis ja kus eelmisel aastal esines ka meie Rondellus.
Polar Music Prize’i (1 miljon Rootsi krooni) laureaat on tänavu ainuisikuliselt (tavaliselt on laureaate kaks) USA pianist ja helilooja Keith Jarrett. Tänaseks on maestro ilmutanud enam kui 50 CDd, peamiselt firmalt ECM. Just 7. maile on kavandatud tema kontsert Stockholmi Konserthusetis, 12. mail võtab ta vastu autasu üleandmiseks kuningas Carl XVI Gustaf. Preemiat annab Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia välja aastast 1989.
Hollandi muusikaajakirja Luister lugejaküsitluse põhjal valiti aasta kunstnikuks saksa dirigent Hartmut Haenchen (Eestiski korduvalt juhatanud), kes oli Hollandi Ooperi peadirigent Amsterdamis 1985 – 2000 ning praegune teatri peakülalisdirigent. Ta sai ka Luisteri Fondi preemia oma mõjuavaldava tegevuse eest maa muusikaelus.
Internationale Stiftung Mozarteum Salzburgis on andnud oma hõbedase Mozarti-medali Salzburgi festivali äsjasele juhile, belgia teatrimehele Gerard Mortier’le, kes oli ka Flaami Kuningliku Ooperi kunstiline nõustaja ja on praegu Ruhri triennaali kunstiline juht Saksamaal. Nüüd on Mortier ka Pariisi Lodroni ülikooli audoktor.
Tarragona kompositsioonikonkursi “Ciutat de Tarragona” on võitnud oma teosega “You, wind of March” itaalia helilooja Luca Belcastro.
Würzburgi Kõrgema Muusikakooli emeriitprofessor Siegfried Fink on esimese mitteameeriklasena võitnud ülikooli rahvusvahelise preemia elutöö eest löökpillipedagoogikas.
Rootsi kaalukama, Hilding Rosenbergi nimelise loomingupreemia värske laureaat on helilooja Dror Feiler (sündinud Tel Avivis 1951, Rootsis elab aastast 1973) oma muusika “ületamatu väljenduslikkuse, vääramatult helge vaimu ja kunstilise ausameelsuse eest”. Preemiat antakse välja aastast 1982, tollal veel helilooja algatusel tema 90. sünnipäeva puhul.
Wilhelm Furtwängleri preemia on väärinud dirigent ja pianist Daniel Barenboim koos oma Berliini Staatskapellega (Riigiooperi orkester), kelle Generalmusikdirektor ta on 1992. aastast. Preemiat antakse välja legendaarse dirigendi lese Elisabeth Furtwängleri algatusel väljapaistvate teenete eest klassikalise muusika alal. Selle varasemate laureaatide hulgas on lauljad Agnes Baltsa, Plįcido Domingo, Nikolai Gjaurov ja Viini Filharmoonikud. Järjena oma dirigeerimistele Wagneri Bayreuthi festivalil korraldas Barenboim “väikese Bayreuthi” eelmise aasta Berliini Riigiooperi lihavõtteaegsel festivalil, tänavuse “Festtage” avas aga tema puhul tavatult Verdiga, kui Peter Mussbach tegi “La traviata” uuslavastuse, Barenboim juhtamas ning keskseteks solistideks Christine Schäfer ja Thomas Hampson.
Taani uusooper elavneb
Kui soomlaste ooperibuumi alguseks võib kindlasti pidada Joonas Kokkoneni “Viimseid kiusatusi” (1975), siis Taanis peetakse sama menukaks, aina väljamüüdud etendustega “alguseks” alles Poul Rudersi (1949) “Teenijanna lugu”, mis esietendus Kuninglikus Ooperis Kopenhaagenis märtsis 2000. Lisagem veel, et Kuninglik Teater (Ooper) polnud aastatel 1970 – 2000 publiku ette toonud ainsatki uusooperit. Rudersi lavatüki oli tellinud menukas ooperimäned¯er Elaine Padmore, kes Taanist lahkununa nüüd hoopiski Londonis Covent Gardeni ooperidirektriss. Padmore’i järglane Kasper Holten on toimunust julgustust saanuna nüüd Kuninglikule Teatrile juba mitu uusooperit tellinud, millest esimene, John Frandseni “I-K-O-N” juba veebruaris esietenduski. Aastal 2004 tuleb Bent Sörenseni uus tükk “Under the Sky” ning 2005. aastal, mil teater kolib uude majja, on esietendumas P. Rudersi ooper “Protsess” (Franz Kafka järgi). Rudersi “Teenijanna” jõudis nüüd esmakordselt Londonisse (oma esialgse ingliskeelse libretoga ameeriklanna Margaret Atwoodi romaani “The Handmaid’s Tale” järgi), aga ka Inglise Rahvusooperis polnud mandri-Euroopa ooperit enam laval olnud kümme aastat, Alfred Schnittke ooperist “Elu idioodiga” saadik.
Olümpiasuve uusooper teoksil
Olümpiamängude kultuuriprogrammi tegijad valmistuvad järk-järgult uusooperi lavaletoomiseks Ateenas, kreeka oma suurmehe Mikis Theodorakise antiigiainelise ooperitetraloogia ning balleti “Kreeklane Zorbas” kõrvale olümpiasuvel 2004. Ooperiuudis vormub läbi koguni kolme Dimitris Mitropoulose nimelise rahvusvahelise konkursi Ateenas. Kõigepealt korraldati kompositsioonikonkurss uusooperitele 2001. a., mille võitis albaanlase Vasil Tole “Eumenides”. Ooperi lavastab kreeklaste kuulus Yannis Kokkos, selle tulevane dirigent selgus Mitropoulose-nimelisel noorte dirigentide konkursil 2002. aasta lõpul – türgi muusik Alpaslan Ertüngealp (II preemia Austraaliasse, III USAsse, ¯ürii liikmetest oli auväärseim Rudolf Bar?ai). “Eumenidese” solistid selguvad aga tänavu novembris-detsembris toimuval Mitropoulose-nimelise noorte lauljate konkursil, kus ¯ürii eesotsas Firenze maifestivalide kunstiline juht Cesare Mazzonis. Võistlevad lauljad, kes sündinud pärast 1. jaanuari 1968, eelvoorud sügisel Tokyos, Bostonis, Ateenas ja Münchenis. Konkursside korraldajaiks on Kreeka Kultuuriministeerium, Orchestra of Colours ning Megaroni kontserdisaali juhtkond Ateenas.

PRIIT KUUSK