RAAMATUTUTVUSTUS

“Sirbi raamat” alustab
Miks hakkab ilmuma uus raamatusari? Aga sellepärast, et ajakirjandus, olgu see päevaleht, Sirp, EE või Vikerkaar, on ometigi ajaliiv. Kas peenemate või jämedamate teradega, ent siiski käest pudenev ja olematusse kaduv. See-eest raamat on midagi kontsentreeritut ning jäävat. Raamat koondab muidu laiali pillutatud ja tähelepanu alt välja jäävat. Ta istub riiulil, kust me ta võtame, kui tahame kedagi või millestki lugeda. Loodetavasti aitavad need raamatud saada pilti uue aastatuhande alguse Eesti vaimumaastiku suundumustest.
“Sirbi raamat” hakkab avaldama paremikku Sirbi autorkonda kuulujatelt – vähemalt esialgu. Avaldab esseistikat – vähemalt esialgu. Sari on poolperioodiline, loodame aastas üllitada 6 – 12 raamatut. Nr. 1 on Vaapo Vaheri "Kokaiin Balti jaama turult" ja nr. 2 Mihkel Muti "Sise ja väli". Nr. 3 tuleb sügisel Jan Kausi “Läbi Minotauruse”, nr. 4 Mati Unt, nr. 5…

M. M.

NB! Esitlus toimub esmaspäeval, 8. juulil kell 14 Sirbi toimetuses Väike-Karja 12.
 
Odette Kirss
RAKVERE AJALUGU
Kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. Klassikaline ja vajalik. Samas võiks samas suuna teosed pisku põnevamaks minna, struktuur ja põhiteemad on nii oodatavad, et kui faktivaramu ei huvita, polegi suurt midagi lugeda. Pildimaterjal: nagu ikka – põnev. Mõeldud päämiselt rakverelastele, aga eks muudki leiavad siit midagi. Toimetanud Kärt Jänes-Kapp, kujundanud Andres Tali. Virumaa Muuseumid ja Tänapäev 2003. 216. lk.
 
Mihkel Samarüütel
EVOL
Samarüütel on “algusest” pääle olnud kirjandusmaastikul põnev nähtus, tema uus raaamat tundub olevat parem ja teravam kui debüütkogu. Viis teksti, milles luulelik laad vaheldub proosaga, klassikaline proosajutustus lõppematu jadana kulgeva (kirjavahemärkideta) undamisega. Tegelikult on stiiliühtsus suurem, kui pealtnäha paistab. Hakitud, napp lausestus on senini autori trademarks. Omakirjastuslik. Kujundanud ja küljendanud Mari Ainso.
 
Tuna 2003, nr. 2 (19)
Ajalookultuuri ajakiri. Värskes numbris tutvustab Jaan Undusk Emmanuel Lévinasi elegantset lühiesseed, Enn Küng kirjeldab Nyenit (Nevanlinna), mis eelnes Peterburile, Kalervo Hovi meenutab Eesti restoranikultuuri pärast Vabadussõda. Pikemalt käsitleb Jaan Undusk Hermann Keyserlingi vaateid Balti küsimuse kohta, Ea Jansen sekkub poleemikasse baltisakslaste rolli üle jpm. Peatoimetaja Ott Raun.
 
KULTUUR JA ELU 2003, nr. 2
Ilma tõekomisjonita ei saa mingist kodanikuühiskonnast juttugi olla – väidab ühiskonnateadlane (endine poliitvang) Peeter Bötker. Selgub, et ETV ei lase ekraanile filmi Enn Tartost, lisaks kirjutatakse Kalevipoja kuju naasmisest. Põnevam on veel Johannes Aaviku (lindilt maha kirjutatud) ettekanne “Nyydne ja tulevane eesti keel”. Korralik ni?iajakiri kultuurihuvilistele. Lisaks leiab siit toreda pildi Margot Visnapist aastal 1985. Peatoimetaja Tea Kurvits.
 
HARIDUS 2003, nr. 6
Kaasavast haridusest, erivajadusega laste õppekavadest, lapse uurimisest, aidsiennetustööst, ajaloopildi hägustumisest. Erialaajakiri, mis põnev lugeda sotsiaalsetest probleemidest huvitujatele. Vastutav toimetaja Tiia Penjam.