Muusikamaailm:

Festivalid Stockholmis ja Helsingis
Sealsed festivalid on kaalukaimad kogu Läänemere piirkonnas, eriti aasta esiveerandil. viies “Stockholm New Music” (16. – 23. II) keskendub tänavu heliloojatele-interpreetidele, festivaliheliloojaiks ungarlane Peter Eötvös (sünd. 1944) ja itaallane Luca Francesconi (sünd. 1956), mõlemad osalevad ka dirigendina. Lisaks väljastpoolt bassistid Stefano Scodanibbio (Itaalia) ja Barry Guy (UK), “mitteheliloojaina” trompetist Markus Stockhausen ja bariton Gregor Dalal Saksamaalt, ungari tsimbalist Marta Fabian, Ensemble Recherche Freiburgist. Rootsi orkestrid ja ansamblid põhijõuks, lisandub solistidena põnev rida omamaa heliloojaid-interpreete: saksofonist Dror Feiler, meilgi käinud organist Hans-Ola Ericsson, oboist André Chini (pärit Prantsusmaalt), pianist Mats Persson, fagotist Knut Sönstevold, t?ellist Chrichan Larson, trombonist Ivo Nilsson festivali kunstilise juhina. Just täna juhatab kogu Euroopas väga nähtavalt tegev ning tunnustatud dirigent ja helilooja (viimatised ooperid “Kolm õde” ja “Rõdu”) Peter Eötvös Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Orkestri ees oma autorikontserti, kavas “zeroPoints”, “Atlantis” ja uus trompetikontsert “Jet Stream”. Viimase tõid Eötvös ja Markus Stockhausen nädal tagasi maailmaesiettekandele BBC SOga Londoni Barbicanis. Homset festivalikontserti Rootsi Raadio koori ees juhatab Tõnu Kaljuste, keerukas kavas Eötvös, Francesconi ja Morton Feldman.
Peatselt alustab Helsingi “Musica nova” (28. II – 9. III), mis pühendatud idale. Festivaliheliloojad on jaapanlane Toshio Hosokawa (sünd. Hiroshimas 1955) ja Austraalias sündinud Liza Lim (sünd. 1966), ka esinejaina nüüdismuusikas hinnatud korea viiuldaja Hae Sun Kang või Xu Ke, kes ühendab hiina traditsiooni lääne romantismiga, Ensemble Yusei gagaku-muusikaga jne. Toimub 22 kontserti, lisaks rahvusooperis esiettekandel Jani Kääriä mütoloogiline uusooper “Osiris” Jussi Tapola libretol ja lavastuses, Hannu Lintu juhatusel. Hosokawalt kõrvuti “Voiceless Voice in Hiroshima” (1989 – 2001), “Ceremonial Dance” (2000), “Silent Sea” (2002), teda ja Limi esitavad Avanti!, Virtuosi di Kuhmo ja Raadio SO, viimase kavas Hosokawa T?ellokontsert (1997) Takemitsu mälestuseks ja Limi “The Tree of Life” (2001). Soome heliloojate esiettekannete hulgas on Jukka Tiensuu “Mind” avaõhtul, Juha T. Koskineni “Omaggio a Smilla”, Jouni Kaipaineni T?ellokontsert. Kuigi peaheliloojad on publiku ees ka Helsingis, korraldatakse Tapiola keskuses veel kümnetunnise programmiga uue muusika tegijate päev (8. III), kus diskussioonid ja vestlused vaheldumisi kontsertidega, juures näitused. Orkestrikontserte juhatavad festivalil Sakari Oramo, Tuomas Rousi, Mikko Franck ja Dmitri Slobodenjuk, kunstiline juht on helilooja Kimmo Hakola, kel tuleb festivali avapäevaga samal ajal Joensuus Kandlekontsert esiettekandele.
 
Mitmest kaotusest...
Alustagem aastalõpust. Jõululaupäeval lahkus oma kodulinnas Milanos 82aastasena helilooja ja muusikategelane Luciano Chailly, Amsterdami Concertgebouw orkestri praeguse peadirigendi Riccardo Chailly isa. Ta oli õppinud Milano kõrval ka Paul Hindemithi käe all Salzburgis. Chailly oli kahel korral La Scala kunstiline juht, samas Torino ja Genua ooperiteatri direktor ning Verona Arena ooperipidustuste kunstiline juht, enne seda 1950 – 1967 Itaalia Raadio muusikadirektor. Ta oli ka Milano Konservatooriumi kompositsiooniprofessor 1968 – 1983. Viljaka teatriheliloojana kirjutas Chailly 13 ooperit, nendest tuntumad T?ehhovi-aineline “Kaebuste raamat” (1975), “Idioot” Dostojevski järgi ja Viini Kammerooperis 1986. aasta hooaja avamiseks esietendunud “Kiilaspäine lauljatar” (E. Ionesco aineil); 6 balleti hulgas on ka “Anne Frank” (1981), samas orkestri- ja kammeroopused. Väljaspool etendatigi tema oopereid rohkem Saksamaal ja Austrias.
Nüüdismuusika esitajana väga kõrgelt hinnatud lauljatar Carla Henius (sünd. 1919) lahkus aastavahetusel. Ta alustas Darmstadtis Bergi, Weberni, Bartóki, Hindemithi ja B. A. Zimmermanni esitajana, kellele järgnesid autoritena Henze, Maderna, Boulez, Stockhausen, Berio, Pousseur. Luigi Nono pühendas talle oma “La fabbrica illuminata”, Henius osales ka Nono ooperi “Intolleranza” esiettekandel 1964. aasta Venezias. Ta headeks partneriteks olid paljude hulgas t?ellist Siegfried Palm ja flötist Severino Gazzelloni, ka Schnebel, Kagel, Ferrari või Rihm said autoritena ta suurteks toetajateks. Carla Henius pidas kursusi Hannoveri KMKs ja Wiesbadenis nii kontserdilaulu kui nüüdismuusikateatri alal.
26. jaanuaril suri 69aastasena ameerika pianist John Browning. Ta debüteeris juba kümneaastasena, sai Leventritti preemia 1955, hõbemedali kuninganna Elisabethi nim. konkursilt Brüsselis 1956, samal aastal esines esmakordselt koos New Yorgi FOga. Juilliardi Muusikakoolis oli ta õpetajaks Rosina Lhévinne. 1962. aastal tõi ta Bostonis esiettekandele Samuel Barberi Klaverikontserdi, mille helilooja kirjutas spetsiaalselt temale. Sama kontserdi CD eest sai ta (koos St. Louisi SOga Leonard Slatkini juhatusel) 1991. aastal oma esimese Grammy, millele 1993 järgnes teine Barberi muude teoste ettekande eest.
Tähistanud suvel 85. sünnipäeva, varises 2. veebruaril Chicagos kokku teel oma muusika festivalile Ohios helilooja Lou Harrison. Olnud Schönbergi õpilane ning John Cage’i kaastööline, oli Harrison veel suurepärane tantsija, tantsude saatja, pillimeister (löökpillid, klavikord, Früügia aulos) ning nukujuht. Dirigeeris Ch. Ivesi III sümfoonia esiettekannet 1947, oli professor San José ülikoolis ja Mills College’is. Oma muusikas kasutas mitmete kultuuride pärandit gregooriuse laulust ja keskaegsest polüfooniast gamelanimuusikani – oskusliku “piiriületajana” sai populaarseks nii USAs kui kaugemalgi. Eestisse tõi ta muusikat esimesena Lepo Sumera. Kirjutanud 14 balletti, ooperite hulgas on “Rapunzel” (1954) ja “Noor Caesar” (1971), lisaks suurepärased orkestrisüidid, koori- ja kammeroopused.
Hollandi helilooja, pianist, kirjanik ja disainer Peter Schat lahkus 3. veebruaril 67aastasena. Õppinud ka P. Boulezi juures, algatas noorte hollandi heliloojate grupi Notenkrakers, kes 1969 tuli välja oma protestiooperiga “Reconstructie”, mis ühendas muusika, teatri ja ideoloogia. Viimase tähtsustamise eest muusikakunstis pidas Schat mitmeid võitlusi. “Notenkrakers” otsis endale uut publikut saalidest väljaspool, parkides, staadionidel, tsirkuses jm, ka elektrooniliste helivõimaluste abil. Schatile kuuluvad ooperid “Labürint”, tsirkuseooper “Houdini” (1979 jõudis ka kuulsale “Aspeni” festivalile USAs) ja “Aap Verslaat”, ka “vabanemislaul” “May ‘75” solistidele koori ja orkestriga, rida instrumentaaloopusi jt. Ta pidas end atonaalse harmoonia lihtsa meetodi Tone Clock leiutajaks, andis mitmeid kursusi, tegutses aastast 1975 ka Haagi Kuningliku Konservatooriumi kompositsiooniprofessorina.

PRIIT KUUSK