2. X avakontserdi “Kõverpeegel” teemaks on improvisatsioon live-elektroonikaga. Üritust koordineerib muusikaakadeemia vastava ala guru Anto Pett, kes ka ise heliloomisse sekkub. Instrumentalistide-improviseerijatena astuvad üles pianistid Dainis Valpeteris, Mihkel Mattisen, Diana Kiivit, Liis Jürgens harfil, saksofonimängija Eha Sõelsepp, viiuldaja Eva-Liisa Heinmaa, laulja Anne-Liis Poll, löökpillimängija Anto Õnnis, paarilisteks live-elektroonikal Lauri-Dag Tüür, Hans-Gunter Lock, Liis Jürgens, Kaido Suss ja Janar Paeglis. Kavas on suur ühisimprovisatsioon, kuulda saab Gerhard Locki, Liis Jürgensi, Juhan Vihterpali ja Lauri-Dag Tüüri kompositsioone.
Festivali 3. ja 4. X kontsertidel tuleb ettekandele (sageli esiettekandele) tudengitest heliloojate looming. 3. X kontserdil esitleb NYYD Ensemble ka sügisfestivalile eelnenud loomingukonkursi finalistide Santa Ratniece, Age Hirve, Mariliis Valkoneni ja Malle Maltise võistlustöid.
Santa Ratniece võistlustöö “Petunia” paralleelidee on leitav Patrick Süskindi raamatust “Parfüüm”, teose loomist algatanud seosterea algidu oleks lõhnatu, tavalise lille muutmine lõhnavaks.
Age Hirve konkursipala “Dolor” (valu, kurbus, kannatus, lein) on valminud hispaania reconquista-aegse helilooja Juan del Encina loomingu vaimus.
Liis Jürgensi lugudest kuuleb festivalil tervelt kolme esiettekannet: klaveritriot “Sadamapiirkond”, Bulgakovi laule ning kompositsiooni “Universum taskus”. Noore looja firmamärkideks on siiani olnud positiivne mänglevus käsikäes väljendusjulgusega.
Tatjana Kozlova viimase aja uurimisobjektid on tämber, värvid ja nende sulatamine. Tema pala “Muutlik” laotab näiteks kuulaja ette kandle ja flöödi kõikvõimalike ekstreemvõtete ja heliefektide tulevärgi, flöödikvartett “Võilillede lumi” püüab meeleolusid suvealguse kurbusest.
Kristjan Kõrveri viimastel eesti muusika päevadel esmaettekantud saksofonikvartetti “Expansio” on iseloomustatud heli poeetika ja meditatiivsete struktuuride arendamise aspektist. Mirjam Tally (teosed “Ghost song” ja “Gammad”) kirjaviisis võib näha poeetilise ja mängulise (ka humoristliku) kõlataju segu.
Lauri-Dag Tüüri klarnetipala “Ürg-pürg” aluseks on iseloomulik algimpulss – liikumine või siis selle võimendatud viis – pimesi tormamine.
Pille Kanguri “Dream VST” on kirjutatud 2001. aastal Ungaris ning paljus inspireeritud ungari rahvapilli tsimbli kõlast ja mänguvõimalustest. Eestis asendab puuduvat tsimblit tsimbli kannel. “Dream VST” on kui põgus jutustus ühest õhulisest unistusest, mida on kord kogetud ja tahaks veel korraks kogeda.
Mariliis Valkoneni lugudest mängitakse sügisfestivalil võistlustööd “Hypnosis”, süiti kolmele saksofonile ja löökpillidele ning teost “Detective” kolmele naishäälele ja löökpillidele. Malle Maltise pala “Njoy” on samuti üks noorte heliloojate konkursi väljavalitutest. Enno Mõttuselt kõlab Keelpillikvartett ja klaverisonaat “The Grand Canion”, Taavi Pärtelilt Trio trompetile, kontrabassile ja klaverile. Noorte loojate instrumentaarium vaheldub saksofonist saksofonikvartetini, keelpillikvartetist kandletrioni, sooloklaverist naishäälte ja löökpillideni.
4. X õhtu on Moskva külaliste päralt. Organist Marianna Võssotskaja esitab vene ja endise Nõukogude Liidu liikmesmaade loojate oreliloomingut. Marianna Võssotskaja ja Olesja Rostovskaja mängivad Olesja Rostovskaja kompositsiooni “Suonare” orelile ja termenvoxile. Termenvox on elektrooniline instrument, mille energiaväljal mängitakse dirigeerimislaadsete liigutuste abil. Pill kõlab kui inimhääle ja keelpillideheli segu. Lisaks tuleb ettekandele Valeri Kikta visualiseeritud Orpheuse-retk, Moldaavia päritolu Sergei Berinski “Stabat Mater”, Régis Kampo “Värvide-sonaat”, Jelena Butuzova “Svetilen” (seosed venekeelsete sõnadega svet, svetit), Jean Guillou “Saaga nr. 3”, Alfred Schnittke kaks pala jm. Jores Terziba?jani teoses Sergei Jessenini tekstile on kaastegev kontratenor Pjotr ?abanov.

IA REMMEL