19. märtsil asutati MTÜ Eesti Naiskirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine.
Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse all on eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud algupärased romaanid, jutustused, novelli-, luule- ja esseekogud, mille on loonud naisautor ning…
Ahh, kevad on käes, linnukesed laulavad, põllumajandusministriks on meesterahvas, kes on puid riita ladunud – ja lehma, ehk isegi siga (?) oma silmaga näinud – ning umbes 10–20 protsendil Eesti valimisõiguslikest elanikest (see on ligi 140 000 inimest) on ära võetud KOVi valimise õigus. Mida sa, hing, veel tahad? Iroonia irooniaks, aga päris kurb on see pilt, mis viimastel nädalatel uudiseportaale on ilmestanud. Veel kurvem aga reaalsus, millest need pildid…
Üks märkimisväärsemaid ilminguid Donald Trumpi teisel ametiajal on kiirus, millega suur osa USA tehnoloogiasektori liidreid on tõtanud kuningale truudust vanduma. Paljude ülikoolide, traditsioonilise ajakirjanduse jms institutsioonide kintsukaapimise juures võib kahtlustada „ennetavat kuuletumist“ – on ju Trump lubanud viktororbánlikult talle vastumeelsed asutused hävitada. Tehnoloogiahiidudega on aga lugu teine. Nemad pöördusid Trumpi suunas juba valimiskampaania ajal. Maailma rikkaim mees, Tesla, SpaceX ja Twitteri omanik Elon Musk toetas Trumpi tagasivalimist otse (ligi 300…
Aprillist tööle asuv Paide muusika- ja teatrimaja uus direktor Külliki Aasa andis teada, et ei plaani taaskäivitada nende katuse all ja alluvuses tegutsenud Paide teatrit.1 Ja nagu enne kohalike omavalitsuste valimisi pahatihti juhtub, et soovi ka Paide linnapea Kaido Ivask praegu mingit selget seisukohta võtta, vaid tahab jätta raske otsuse uuele linnavõimule pureda ja puurida. Seega kuni sügiseni võtab maad vaikelu. Olukord, kui Paides (vähemalt mõnda aega) enam teatrit ei…
Kui kõrval kirjutab Anders Härm globaalsest tehnofeodalismist, siis meie väike vabariik on astunud tubli sammu sügavamale jälgimisühiskonda. ERRi uudisest võib lugeda, et riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku ja et politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest.
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast, et Aldous Huxley hea uus ilm ja George Orwelli tõeministeerium on ühemõtteliselt õudusunenäolised düstoopiad, mõtteviisini, et riik jälgib tehisaru abil…
2023. aastal avaldas Giánis Varoufákis raamatu „Tehnofeodalism. Mis tappis kapitalismi?“, kus ta väidab, et 2008. aasta majanduskriisi järel keskpankade ja valitsuste tehtud valed otsused – rahatrükk koos madala intressimäära ja brutaalse kokkuhoiupoliitikaga – on viinud sisuliselt kapitalismi lõppemiseni traditsioonilises mõttes. Selle asemel on kujunenud välja uus tehnofeodalistlik maailm, kuna juurde trükitud 35 triljonit dollarit jagati väikese intressiga laenudena üksnes suurtele pankadele ja tehnoloogiaettevõtetele, see aga suurendas majanduslikku ebavõrdsust veelgi. (Varoufákise…
Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult palju suuremate rahvaste omaga.
UNESCO…
Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja Kärneri vestlussaates „Kajalood“ (nt…
Pildikesed Lvivist Washingtoni Valge Maja ovaalkabinetis aset leidnud kohtumise aegu
Vanem meesterahvas astub Metšnõkova peatuses trammi, võtab istet. Tramm veereb mööda Lõtšakivskat kesklinna poole. Mees vaatab aknast välja, käes üks punane roos.
Naine aitab oma ratastoolis abikaasal (tal pole enam jalgu) üle uksepiida saada. Ta pole ainus jäsemeteta veteran. Enamasti ei julgeta temasugustele silma vaadata, kui nad tänavanurgal oma papist siltidega seisavad. Mõnel pole kätt. Mõnel pole jalga. Veteran ei täna oma…
Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise…
Mida kirjutada hetkel, kui eesti meediaruumi on tabanud monomaanilise hulluse hood? Tuulikud maal ja tuulikud merel, tehisaru ja arenguhüpped, Trump ja Putin või Pump ja Trutin, rohepööre („Rahvas, raibe, söögu rohtu!“. Tõsi on, värske kraam on ikka parem kui kuivanud heinad.) Kõike kütavad tagant helge tuleviku prohvetid. Kohati tundub, et oled sattunud radikaalse ususekti päevi kestvale koosolekule. Oma panusena meenutan mõnda asja, mis meelest kipuvad minema.
Esimene. Tehisaru juhitavat maailma ei…
Viimasel ajal olen mõelnud palju eesti keele peale: see tekitab mitmeid kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt teeb mind kurvaks, et inimesed tarvitavad keelt järjest lohakamalt ja justkui mõtlematult: keeletundliku inimesena häirib mind, kui kohtan eestikeelses tekstis selliseid anglitsisme, mida ma ise ei kasuta. Kohati tundub, et aset on leidmas mingi semantiline entroopia. Selle tagajärgi ei pea pikalt mõistatama. Juba mõnda aega olen hakanud ära märkima enda jaoks ka n-ö vanamoodsaid sõnu,…
Kärpeaastake on käima läinud ja riigi väiksemaks lõigatud honorarifondiga kultuuriajakirjandus ilmub edasi, ilmuda on jõudnud esimesed kuukirjade numbrid. Loomingu honorarifondi on mulle teadaolevalt kärbitud eelmise aastaga võrreldes 12%, Vikerkaare oma rohkem. Loomingu Raamatukogu, Müürileht, Keel ja Kirjandus ja teised – kõigi honorarifond on pügada saanud (ei taha seda kärpe-sõna nii palju tarvitada, totter tunne tekib). Et kohusetundliku inimtöö eest makstav tasu ei taanduks inflatsiooni tingimustes kohe kommirahaks, oleks tulnud honorare…
Näib isegi veidi kohatu, et ma suudan praegusel ajal veel millestki muust mõelda kui Trump-Putin ja kogu see koomiksimaailmast pärit psühhopaatide seltskond nende ümber, aga kas pole nii, et selletagi ärevatel aegadel, kui inimene on ärritusele vastuvõtlikum, mõjutavad meie haavatavat seisundit elukeskkonna kõrvalnähtused, mida tihtipeale esmalt tähelegi ei oska panna.
Mul on suurenenud silmade kontrastitundlikkus, nii et valguse ja pimeduse suur kontrastsus torkab silma (vaat et sõna otseses mõttes) – eriti…
Eesti Kultuurkapitali 100. aastapäevale pühendatud esseevõistluse võitis pseudonüüm, mitteisik, kes esines auhinnagalal videopöördumises 19aastase tütarlapsena, aga kelle taga peidab end keegi teine, üldse mitte algaja kirjutaja … Ja meesterahvas. Arvan nii, sest Nora Maria Londonit on tehisaru loodud videos kujutatud mehepilguga (male gaze’iga): maskuliinne, naist eelkõige seksuaalobjektina nägev pilk on loonud laureaadiks paokil huulte, meela ilme, käheda hääle ja just sellise kehaehitusega tüdruku kujutise.
Võib muidugi mõtiskleda, kas ehk tehti selle videoga nalja…
Möödunud nädalal sai ootamatult hoo sisse arutelu, kas Eesti peaks tehisaru treenimiseks korporatsioonidele rohkem sisu loovutama – ja millegipärast tasuta. Kuigi siinmail on tehisaruteemaline keskustelu võrdlemisi tekstikeskne, tuleb silmas pidada, et generatiivne tehisintellekt, mis aitab kellelgi (kas naljaviluks või professionaalsel tasemel ideegeneraatorina) luua teksti, pilti, muusikat või muud, on treenitud päris inimeste loomingu põhjal.
Nähtavasti ei tule ühelegi vähegi kultuurivaldkonda tundvale inimesele üllatusena, et tehisaru kätkeb aina rohkem võimalusi, kuid ohustab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.