Sirp on läbivalt silma peal hoidnud „Kultuur 2020“ elukäigul, et kultuuriministri iga-aastane aruanne riigikogu ees ei jääks ainsaks vahekokkuvõtteks. Sel põhjusel saatsime 2015. aastal, mil Indrek Saar astus esimest korda riigikogu ette aru andma, parlamendisaadikutele Sirbi erinumbri (5. VI), mille esikülge kaunistas Marko Mäetamme „Nuttev karu“ (2003). Teosel kujutatust sai ka omamoodi kultuuripoliitika põhialuste maskott.
Sel aastal pöörasime pilgu tulevikku ja keskendusime kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Igal nädalal üks Sirbi…
Aimar Ventsel
on Tartu ülikooli etnoloog, kes on viinud läbi välitöid Venemaal, Gruusias, Kasahstanis, Ukrainas, Saksamaal ja Eestis. Ta oli pikemat aega ajalehe Keskus muusikatoimetaja ja tegi Raadio 2 maailmamuusika saadet „Etnokonservid“.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Mida head või halba võib leida Eesti kultuuripoliitikast, on väga hea küsimus. Ennekõike tähendab see, et vastaja tõesti teab, milline on Eesti kultuuripoliitika. Ennast ma selle valdkonna asjatundjaks ei pea, sestap võtab hea…
INDREK GRIGOR
on Riias elav vabakutseline kunstikriitik, -teadlane ja semiootik. Varem on töötanud Tartu Kunstimaja galeristi ning Tartu Kunstimuusemi foto- ja videokogu hoidjana.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim ebaõnnestumine või läbikukkumine?
Olen oma poliitilistelt vaadetelt individualistlik anarhist. Sellelt positsioonilt hinnates on Eesti kultuuripoliitika suurim teene kultuurkapitali struktuur ning ennekõike asjaolu, et otsustajate komisjon vahetub iga kahe aasta tagant. Saan aru, et paljudele kulka toetusest sõltujatele (kujutava kunsti puhul peaaegu kõik aktiivsed tegijad) tähendab…
Kaur Riismaa
on eesti kirjanik. Ta on üks Numu ehk nutimuuseumi idee autoritest ja peamine loominguline arendaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim ebaõnnestumine või läbikukkumine?
Suurim ja olulisim saab olla ainult üks. Sõnastades küsimuse ümber „milline on Eesti kultuuripoliitika ainus õnnestumine või läbikukkumine?“, jään hätta, kuna ma tõesti ei tea, mis meil kultuuri(poliitika)s nii ainuliselt pekkis või suurepäraline on. Suurele läbikukkumisele järgneb ühiskonnas arutelu, suurest õnnestumisest tehakse samuti oma järeldus. Meie häda on…
Maarja Merivoo-Parro
on Raadio 2 tegevtoimetaja, Läti Raadio saatejuht, Tallinna ülikooli nooremteadur ja Baltic Heritage Networki juhatuse liige.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Lapsepõlvest on eredalt meeles „Kahvli“ saatelõik, milles Kiur Aarma käis lennujaama vipiruumis Läti presidenti Vaira Vīķe-Freibergat intervjueerimas ja päris avameelselt, miks eestlased Lätist midagi ei tea. Kui mu mälu mind ei peta, arvas president, et see, et Kiur Aarma midagi Läti kohta ei tea, on Kiur…
KIWA
on multiväljundiga metakunstnik, kuraator ja eksperimentaalkirjastaja. Ta on astunud üles rohkem kui 400 näitusel üle maailma. Tema looming funktsioneerib intertekstuaalse uuringuna sotsiosümboolse tähendusloome ja kultuurikoodide mitmetel tasanditel.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Õnnestumine on kultuurivaldkonna rahastamine riigi eelarvest ja mitte erafondidest, nagu on USAs. Euroopas on see aga üsna iseenesestmõistetav.
Läbikukkumine on, et suurte päevalehtede, Postimehe ja Eesti Päevalehe kultuuritoimetuses ei ole kunstitoimetajat. Tegu on küll erameediaga, aga see kõneleb…
Selle asemel et loota, et kõik läheb paremaks, võiks vaadata vastu reaalsusele ja tunnistada, et positiivseteks visioonideks pole põhjust.
Valdkondlike arengudokumentide koostamine tekitab ikka elevust, sest valdkonnas tegutsejatele jääb mulje, et neid kaasatakse ja nad saavad lõpuks isegi sõna sekka öelda. Loodetakse, et uue dokumendiga käivitatakse valdkond taas ning kuhjunud probleemide rägastikus leitakse kõiki rahuldav lahendus. Organiseeritakse paar koosolekut, kus lastakse aur välja (seda võib nimetada…
Aare Tool
on muusikateadlane ja -kriitik, Eesti muusika- ja teatriakadeemia lektor ning Sirbi püsiautor ja laureaat.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kas kultuuripoliitika puhul tarvitseb üldse õnnestumisi kokku lugeda? Kultuuris tean palju õnnestumisi, need pole aga tingimata kultuuripoliitilised õnnestumised. Kultuuripoliitika asi on, et maja oleks köetud,…
URMAS LÜÜS
on visuaalkunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eks igaüks vaatab esimese hooga asju oma mätta otsast. Seetõttu võin öelda, et kõige suurem mind puudutav kultuuripoliitiline läbikukkumine on mu enda passiivsus võtmaks sõna kultuuripoliitilistel teemadel. „Poliitika“ on niivõrd mõnusalt räpane, haisev ja…
Kaupo Meiel
on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kevadel esitles end uue ja värske poliitilise jõuna Eesti 200, millest saab juba novembri alguses erakond. Eesti 200 lõi oma ideede levitamiseks ja populariseerimiseks varivalitsuse kuraditosina ministriga, kelle seas leidub küll näiteks kogukondade võimestamise minister ning loodusvarade…
PEETER LAURITS
on kunstnik, kes huvitus 1990ndatel DeStudio koosseisus meediakriitilistest mängudest, kuid on pöördunud süvaökoloogiasse. Praegu on tema loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isikunäitusi Londonis, Berliinis, Moskvas ja ka Chiang Mais, ta töid on ostetud paljudesse era- ning avalikesse kogudesse.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või…
MARGE MONKO
on kunstnik ja Eesti kunstiakadeemia fotograafia osakonna professor. Ta on õppinud EKAs (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini rakenduskunstide ülikoolis.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Õnnestumine on kindlasti see, et viimase 5-6 aasta jooksul on mitmeid olulisi kunstiinstitutsioone asunud juhtima inimesed, kes suudavad ka…
Kultuur 2030
Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.
Igal nädalal vastab üks Sirbi autoreist küsimusele „Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?“ ning lisaks ilmuvad ka pikemad käsitlused.
Varem on samas sarjas…
Mudlum
on kirjanik ja kriitik.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika suurim õnnestumine on see, et selline poliitika produtseerib alati kontrakultuuri, kust võrsub uus, värske ja elus kultuur. Kui juba säärane elus asi on tekkinud, siis leiab see pikapeale mokaotsast äramärkimist, lõpuks ka tunnustust, mugandub ja sellest…
Merle Karro-Kalberg
on maastikuarhitekt ja Sirbi arhitektuuritoimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Teatavasti puudub meil ajakohane arhitektuuripoliitika. Viimane sellenimeline dokument kinnitati valitsuse istungil 2002. aastal. Iseküsimus on muidugi, kas meil sellist kokkulepet üldse tarvis ongi. Ruumiloome regulatsioone jagub meil küll ja küll.
Kehtivad kõikvõimalikud standardid ja normid.…
HANNO SOANS
on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant, uurib üleminekuaja Eesti tegevuskunsti poliitilisi tagamaid, peab loenguid ja kirjutab regulaarselt kunstikriitikat. Vabal ajal on harrastusmaalija ja krooniline raamatukoguvõlglane. Tegeleb ka kirjastamisega ja avaldab lähiajal kunstnik Tarmo Salini uue koomiksiraamatu.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Riigil on ehk…
Karen Jagodin
on arhitektuuriteadlane, mitme arhitektuuriraamatu autor ja toimetaja ning näituste kuraator, kes teeb igapäevatööd meremuuseumis Lennusadama näituste ja Paksu Margareeta püsiekspositsiooni projektijuhina.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Suuremahuline kõikehõlmav kultuuripoliitika või strateegiad tekitavad alati kõigepealt küsimuse, kellele need on mõeldud. Kelle tööriistaks need saavad ja…
Igor Garšnek
on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna…
LIISA-HELENA LUMBERG
on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant ja õppejõud. Tema peamine huviala on XIX sajandi kunst.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Vastan pigem küsimusele: mis on Eesti kultuuripoliitika suurim mõttekoht? Kui öeldakse „mul pole aega“, ei ole see muud kui prioriteetide küsimus. Alati on…
Anne Prommik
on Klassikaraadio toimetaja, kel on EMTA magistrikraad klassikalise laulu erialal.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
„Suurepäralise maja juures on näitelava liig ahtake – see on kõigi asjatundjate arwamine olnud, kes uut teatri senini vaatamas käinud,“ kirjutas Eduard Wirgo 1913. aastal. Möödas on üle sajandi,…
TANEL VEENRE
on rahvusvahelise haardega ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi juht.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Vestluses väliskolleegidega toon tihti uhkusega välja Eesti kultuurielus (ja tegelikult ka ühiskonnas) hierarhilisuse puudumise. Eesti kultuuripoliitika on suutnud jääda üsna inimmõõduliseks, kättesaadavaks nii alt kui ka ülalt lähenemisel. Rahastus ja tunnustus ei liigu…
fs
on luuletaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine on Eesti Kultuurkapitali olemasolu ja pidev funktsioneerimine. Ma ei ole küll kursis selle toimimise üksikasjadega kõigis valdkondades, aga kirjanduselu poolelt vaadates ei toimuks ilma kultuurkapitalita suurt midagi. Peaaegu kõik algupärased ilukirjandusteosed on ilmunud kulka…
Anna-Liisa Unt
on maastikuarhitekt, kes äripäeviti on ametis Tartu linnavalitsuses, muul ajal elab, õpib ja töötab oma kodukontoris.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika on tähtajatu ja põhialuste järgmise väljaandega selles ilmselt midagi olemuslikult ei muutu. Poliitika kui raamistiku sõnastamise mõju on pigem nõrk: kuna kultuuri loob…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.