-
Rõõmu teeb, et noortele muusikutele ulatasid käe ka tunnustatud maali- ja tarbekunstnikud, väärtustades nende saavutusi oma töödega. Poleks ju korraldajatel olnud võimalusi osta auhindu sellistelt meistritelt nagu Valli Lember-Bogatkina, Epp-Maria Kokamägi, Aapo Pukk või Tauno Kangro.
Epp-Maria Kokamägi: ?Tore, et ?Noor muusik? on leidnud endale partneriks kunstnikud. Olen varemgi aidanud lasteüritusi väärtustada ja teen seda ka edaspidi rõõmuga.?
Tauno Kangro: ?Kuna suund on õige, toetan kindlasti ka edaspidi. Lõppkontsert oli…
-
Kui Elleri klaveriprelüüdid leidsid veel 1958. aastal hindamist kui ajutised ja mööduvad ?formalistlik-modernsed tendentsid? helilooja loomingus, siis sellest aspektist tänapäeval naeruväärne hinnang, aga teoste levikul kammitsana jalus. Vähemalt esitatud neli prelüüdi on teada olevalt ainult (!) Vardo Rumesseni repertuaaris ning tema salvestuses on Eller teeninud hinnangu: ?See… on kohustuslik igaühele, kes jälgib kahekümnenda sajandi klaverimuusika arengut.? (Michael Gill, The Morning Journal (USA) 1998). Tendentslikku positiivsust ei tohiks küll ei ühe…
-
Oratooriumi teksti aluseks olnud autori Jaan Lõo (1872 ? 1939) nimi vajab aga ehk väikest kommentaari ? Eesti luulemaastikul vähe tuntud figuurina õnnestus tal ometi ilmutada aastal 1916 oma ainuke luulekogu ?Nägemised?, mille Siuru põlvkond olevat teinud maatasa. Ilmselt põhjustel, et vananenud keelekasutus ja vananenud isamaalisus. Ent pea sajand hiljem jõudsid Lõo isamaalised laulud Urmas Sisaski töölauale ning said nüüd tänu muusikale ka uue hingamise. Teksti kommentaariks siiski veel niipalju,…
-
Aastat 2004 jääb märgistama ERSO juures resideeruva helilooja Tõnu Kõrvitsa poolt lapsepõlvesõbrale komponeeritud fagotikontserdi ?Teispool päikesevälju? esiettekanne. Fagotikontserdis oli suurejooneliselt näidatud fagoti mänguvõimalusi ja lüürilist palet. Orientaalseid kaunistusi pidi kulgev fagotipartii tõi mälupilti ka taas vaate itta ? Kant?eli ja Terterjani muusikast vastu vaatavale lõunamaa rahvaste muusikatunnetusele ja võimalikule inspiratsiooniallikale duduki näol. Kindlasti aitas fagotile kirjutatud partiis heliloojal ennast vabalt tunda Kuuskmanni vabadus fagotil interpreteerides ja leidlik tämbrimaailma kujundamine, kus…
-
KaivConsorti kontserdi pealkiri ?Meistrid-õpipoisid? kannab endas võimalust õppivatele pillimeestele ja lauljatele esineda koos tunnustatud muusikutega. Teine prioriteet, mida dirigent oluliseks peab, on tipptasemel muusikat tutvustada ja viia kontserte ka väiksematesse linnadesse ja keskustesse.
Ülestõusmispühade kontserdil kõlanud F. Schuberti Missas G-duur ja M.-A. Charpentier? ?Te Deum?is? esinesid solistidena vabakutselise laulja Mati Kõrtsi kõrval noored Eesti Muusikaakadeemia (EMA) üliõpilased Pirjo Püvi, Anne Alt ning EMA üliõpilane, Estonia solist Priit Volmer ja…
-
Arne Miku tähtpäeva etendus Eldor Renteri kujundusega on vanameistrite täpne ja hästi doseeritud töö, mille suurim kordaminek on psühholoogiline pinge. Esietenduse väärtust tõstis Eri Klasi võimas dirigeerimine ja külalissolistide, eriti Hermanni osatäitja eredus.
Kõige sugestiivsemalt mõjus meie lauljatest Riina Airenne Krahvinna ? ja seda nii lavastuslike võtete kui ka osatäitja omapoolse panuse tõttu.
Tuntud headuses on Miku ruumitaju: lava tagaosas asub suur sild kahe trepi ja mitmel tasandil väljapääsudega. Nendel…
-
Ooperis on palju tinglikku, mis teeb tegijaile asja (võrreldes draamalavaga) ühest küljest keerulisemaks, samas ka lihtsamaks, sest küllalt selged piirjooned seab muusikaline tekst. Edu on tagatud, kui partituurilugejal ja lavaletoojal on tundenärv sama ergas ning emotsioonide piirimaile häälestatud, nagu seda eeldab T?aikovski muusika.
Ja edu tuli. Kõigepealt Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestrile, keda sel õhtul juhatas Eri Klas. Seda, et rahvusooperi orkester koosneb headest pillimeestest, kellel hea kõrv lauljatega ühises hingamises olla,…
-
Arne Mikk on Estonia teatris oma rahulikul ja delikaatsel, mitte liiga silmatorkaval moel olemas olnud kogu aeg, kuni äkki oli pärast Mägi ja Härmi skandaali vaja inimest, kes teatri kriisist välja tooks. Ja selles rollis on aasta isa (ka see tiitel omistati talle paar aastat tagasi) Arne Mikk siiani. Kui teatritöötajad astusid välja oma juhtkonna ? kes peadirigendi, kes peaballettmeistri vastu, siis oli väga raske leida persooni, keda ülesärritatud inimesed…
-
Thomas Hampson on sündinud Washingtonis, õppinud Marietta Coyleni, Elisabeth Schwarzkopfi, Marthial Singeri ja Horst Güntheri juures. Ta on Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Viini Riigiooperi Kammersänger?i austava nimetuse omanik, Kaunite Kunstide ordeni kavaler Prantsusmaal. Aastal 2003 asutas ta Hampsongi-Ühenduse, mille kaudu toetab ja viib ka ise läbi laulu-uuringuid, meistrikursusi, kontserte terves maailmas. Sõnaga, Hampson on üks nõutumaid baritone maailma ooperi- ja kontserdilavadel. Tema repertuaari hulk on aukartustäratav. Siia kuuluvad Rossini ?Wilhelm…
-
Publiku ees veel Concentus Musicus Wien Nikolaus Harnoncourt?i käe all koos Arnold Schönbergi Kooriga, Peterburi Maria teatri orkester (dir. Valeri Gergiev), kes menukana oli siin ka 2001. a. pidustustel, Konzerthausi Mozarti saalis Kremerata Baltica (avateoseks A. Pärdi ?Fratres? viiuli, keel- ja löökpillide versioonis Gidon Kremeriga solistina).
Suure reede õhtu peaesineja oli St. Stephani katedraalis Vene Patriarhaadi Moskva koor Anatoli Grindenko käe all (jõuab suvel ka Eestisse Oistrahhi festivalile); sündmusena Christine…
-
?Akadeemilise kammermuusika? sari täienes siis seekord oboekunstniku Kalev Kuljuse soolokontserdiga 11. IV Kadrioru lossis, klaveripartneriks mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat EMA õppejõud Marko Martin. Huvi kontserdi vastu täitis saali pilgeni ja kuulajate seas võis näha ka tund varem alanud Tallinna Filharmoonia kammerorkestri kontserdil (?Klassika koos Klasiga?) osalenud puhkpillimängijaid.
Soliidne kava algas G. F. Händeli Sonaadiga F-duur. Händel on üks vähestest, kelle generaalbassiga sonaate on täitsa talutav kuulata ka tänapäevase klaveriga, eriti…
-
Nagu ikka, on festivali programm ääretult kirev ja huvitav: uuritakse Vabaduse väljakul tähistaevast, kuulatakse Eesti esimest raadio-ooperit, tuntakse huvi, kas eesti lastele meeldib eesti muusika, käiakse kahel Eesti helilooja autorikontserdil, samuti kahel sümfooniakontserdil. Tuntakse rõõmu Toivo Tulevi autoriplaadi ?Be Lost in the Call? ilmumisest, pannakse meeskoorilaulust helisema terve muusikaakadeemia maja, uuritakse eesti heliloojate seoseid jazzmuusika ja ?Jazzkaarega?, võõrustatakse mitmeid põnevaid külalisi… Vähe sellest, ilmub raamat ?Eesti muusika päevade? kireva ajalooga…
-
?Grease? on oma materjalilt Eesti õhukeses muusikalikultuuris omaette nähtus: liigutavate koguperelugude kõrval üks tempokas ameerikalik noortekas. Ja märksõnadeks tõusevadki ehe tänavakeel, energiast purskuv stiilne liikumine ning profid tantsunumbrid. Nõrgem pool on sü?ee ja laulmine. Kusjuures muusikajuht Mihhail Gertzile (hea dirigent juba muusikalis ?Cabaret?) pole midagi ette heita. Vastupidi, lava ja ansamblist Terminaator välja kasvanud väike lavatagune orkester olid kogu etenduse laitmatult koos ? ja seda ka ?ülehelikiirusel? tempodes. Ning kõik,…
-
Jürjendalil on palju tegemist. Vanalinna muusikakool ja laste õpetamine, kitarristuudio, ansamblid (WGT, Fragile), koostööd mitmete muusikutega, olgu siin näiteks nimetatud Siiri Sisask, Kärt Johanson, Arvo Urb, Riho Sibul, Henn Rebane, David Rothenberg, Petri Kuljuntausta. Nimekiri läheks pikaks… Teda lihtsalt jagub mitmele poole. Tore. Tasakaalukas ja helge natuuriga õpetaja seisab silmitsi keerukate noorte inimestega: ?Koolitöös pead noore inimese n.-ö. jalule aitama ja teda suunama. Nii mõnigi on pärit mittemuusikute perest, kus…
-
Seda lihtsalt kuulamise mitmekesistamist ei peaks ju sugugi pahaks panema. Nii erinevad, kui on inimesed, on ka publik. Ei kuula ju võrdsetel alustel ei koolitatud interpreet, muusikakriitik, muusikat nautiv arst või jurist, eluaeg muusikasõber olnud kultuurne pensionär ega alles klassika avastanud inimene. Seetõttu võib ühest ja samast kontserdist saada vaimustatud või olla pettunud.
Kalle Randalu kava ?Mozart ja tema naised? oli suunatud muusikasõprade laiale ringile, kuna see kandis propageerivat ja…
-
Kontserdi avaloona kõlanud Griegi orkestrisüit ?Peer Gynt? nr. 1 op. 46 on küllap kõigile nii tuntud teos, et mingeid üllatusi siit ei ootakski. Ei ?Hommikumeeleolu? lüürilistest meloodiakaartest ja kaunitest tõusupuhangutest ega ?Åse surma? funeraalsetest meeleoludest. Siiski ? kõrva jäi siin keelpillide üsnagi massiivne ja tihe kõla, mille kandvus ei kadunud ka lõpu piano?des. ?Anitra tantsu? iseloomustas see-eest tantsuline kergus, rohkemgi aga veel tundlik-paindlik dünaamika. Ning ka viimases osas ?Mäekuninga koopas?…
-
Pole imeks panna, et nüüdismuusika guru ja piiride lõhkuja Karlheinz Stockhauseni poeg Markus (1957) tunneb end koduselt nii sümfooniaorkestri ees kui ka üksi imeliste helide keskel nagu nelja aasta eest Kaarli kirikus ?Jazzkaare? kontserdil ?Vaikuse helid?. Mõiste ?pühamuusika? sobib hästi iseloomustamaks Markus Stockhauseni helide hingust. Ta kogemuste pagas on hästi mitmekesine. Pillimänguga tegi poiss algust neljaselt. Kuulus paps Karlheinz julgustas igati poega ja kirjutas tema trompetistitalenti silmas pidades ka mitmeid…
-
?Meie duo kavas olid H. Kareva Sonaat altsaksofonile ja klaverile nr. 1, P. Sancani ?Lamente et Rondo? ning E. Denissovi duosonaat; kvartetipooles Mozart, Nilsson, Webern ja Dalecardia. Kontserdipaigad Karlstad ja Västerås Rootsis, Larvik ja Notodden Norras, Tallinn ja Pärnu, Madona kultuurikeskus ja Riia Wagneri saal Lätis, Bir?ai loss ning Vilniuse filharmoonia kammersaal Leedus.? Järgnevalt muljeid Ivo Lillelt ja Jorma Tootsilt.
Maraton on lõppenud. Kus oli kõige parem publik, akustiliselt parim…
-
Tema sünnipäeval mängiti Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas kontsert, mis kõige paremal võimalikul viisil kandis varalahkunud muusiku mälestust. Kava koosnes kahest suurvormis kammerteosest: esiteks Peteris Vasksi kaheksaosalisest ?Episodi e Canto perpetuo? (1985) viiulile, t?ellole ja klaverile (Hommage a O. Messiaen) ning siis Olivier Messiaeni kaheksaosaline ?Quatuor pour la Fin du Temps? (?Kvartett aegade lõpust?, 1941) viiulile, klarnetile, t?ellole ja klaverile, mille esituse pühendasid interpreedid Rein Metsa mälestusele. Sellise kavaga kontserdi…
-
Ning tema loominguga Helsingi Linnaorkestri kontsert ka algas, kui avaloona hakkas kõlama Segerstami ?Three Confetti from After Eighty?. Ilma dirigendita kummatigi, kuna seda teost nimetab autor stiili poolest ?vabalt pulseerivaks?, mis annab mängijaile aleatoorikalaadse rütmilise vabaduse. Dirigendi puudumisele vaatamata oli orkestri koosmäng kõlaliselt hästi distsiplineeritud, vähemalt dünaamikaaktsentide kollektiivsel kujundamisel ning ka ühistõusudel kulminatsioonides. Samas mõjus lugu nii oma helikeele kui flegmaatilise karakteriga võrdlemisi üheplaaniliselt ja amorfselt, justkui filmimuusika mõnele depressiivsele…
-
Esimene suurem edu tuli ?T?aarda?i vürstinnaga? (meil tuntud ?Silva? nime all), 1915. aastal. Järgnesid ?Bajadeer? 1921, ?Krahvinna Mariza? 1924, ?Tsirkusprintsess? 1926, ?Montmartre?i kannike? 1930 jne. Kuna Viinis oli Franz Lehár saavutanud 1905. aastal oma ?Lõbusa lesega? meeletu menu, polnud Kálmánil tema kõrvale astuda just kerge. Kuid Kálmán saavutas oma kaunite meloodiate, ungari rahvamuusika temperamentsete rütmide ja emotsionaalselt väga mõjusa mustlasprisma sissetoomisega kindla võidukäigu. Kestma on jäänud need kaunid muinaslood oma…
-
18. III oli võimas, aga täiesti tavatu kontsert Pärnu kontserdimaja suures saalis, kus laval Pärnu Linnaorkester peadirigent Jüri Alperteni juhatusel, isegi rohkem ? see oli multimeediaetendus. Kavas eesti filmimuusika, mis visualiseeritud videomontaa?iga vastavatest filmidest. Kontserdi pealkiri ?Põgene, vaba laps? seostus rohkem hoopis kevadise koolivaheaja algusest tingitud laste nädalase koolivabadusega kui ?Viimse reliikvia? sü?eeliiniga.
Hästi komponeeritud kavas Margo Kõlari patriootlik muusika filmile ?Nimed marmortahvlil?, edasi Veljo Tormise ?Kevade?, siis Uno ja…
