Muusika
-
Vox Clamantise kontsert avas Arvo Pärdi juubeliaasta suursuguse väärikusega ning andis kuulajatele aimu erakordsest muusika-aastast, mis meid kõiki ees ootab.Birgit PüveArvo Pärdi juubeliaasta avaakord
Arvo Pärdi juubeliaasta algas Vox Clamantise menukate kontsertidega, kus kanti muu hulgas heliloojale kingitusena ette uus seade.
5 minutit -
Maarja Purga, Sten Lassmann, Valle-Rasmus Roots, Mari-Liis Vind ja Kirill Ogorodnikov pärast Ester Mägi naishäälele loodud lauludega albumi esitluskontserti.Epp KubuEster Mägi loomingu a ja o uuel albumil
Albumi üks suuremaid väärtusi on ehk lugude arhiivivangist vabastamine. Ja EMIKus on nüüd saadaval ka kõigi salvestatud laulude noodid, mis tolmusid enne muuseumis käsikirjadena.
5 minutit -
Näituse „Uduna hääbuv“ kontserdiõhtul lisandusid Theodor Singi esitatud tšellopartiidele keskkonnahelid ning elektroonilised elemendid – vaatleja monoloogist sai dialoog ruumiga.Helle Ly TombergKuidas mäletavad meid hääbuvad hooned?
Näitus hingab koos Marianna Liigi loodud ruumilise heliinstallatsiooniga, mis kingib hoonetele kõnevõime ja loob illusiooni aja tardumisest.
3 minutit -
Piret Rips on kaua aidanud noortel muusika juurde jõuda. Tema õpilased on ka Ripsi juubelikontserdi idee algatanud vennad Henri Christofer ja Hans Christian Aavik.Tõiv Jõul / Pärnu LinnaorkesterLaula elu ilusaks
Piret Ripsi juubelikontsert andis võimaluse korraks argikohustused unustada ning lasta kaunitel meloodiatel ja tekstidel enese kuhugi paremasse paika kaasa viia.
3 minutit -
Martti Raide on üks Eesti nõutavamaid Lied’i-pianiste, hinnatud kontsertmeister, klaveripedagoog ja ka paljude uudisteoste esmaesitaja.Piia RuberVäikeste vormide maagia ja suur juubel
Martti Raide juubelikontsert seisis koos mitmekesistest väikevormidest ja eripalgelistest esinejatest, ent joonis maitsekalt alla ka hinnatud interpreedi ja õppejõu tegevuse telje ning talle olulised väärtused.
5 minutit -
Tõelist silmailu pakkus Jaani kiriku ees looklev järjekord pääsemaks kuulama Eesti Rahvusmeeskoori kontserti „.. ja rahu maa peal“.Äli-Ann KloorenDona nobis pacem
Detsembrikuu kontsertidel sai kuulda kas täitsa uut või siinmail harva kõlavat muusikat, sekka vaid üksikud tuntud jõululaulud.
5 minutit -
Akustilise heli kasutamise alternatiiv on tänapäevaste tehniliste võimaluste abil luua täiusliku helivõimendusega kontserdipaik, nagu seda on Las Vegases 2023. aastal avatud kerakujuline saal The Sphere.Cory Doctorow / Flickr / CC BY-SA 2.0Digiheli akustilisel kontserdil
Digivõimendus akustilise muusika kontsertidel tuleks lõpetada. Klassikalised vanad kontserdimajad on just niimoodi sajandeid muusikaelamusi pakkunud.
4 minutit -
Johtuvalt U: ansambli mullustest seinast seina ettevõtmistest oli aastalõpu lehvitus ja uue aastaarvu tervitus mitmekesiselt kirju.Raul KellerUus muusika tagasi- ja edasivaatavalt
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontserdi huvitavaks keskteljeks osutus kahe eesti helilooja Liina Sumera ja Liisa Hõbepapli looming.
3 minutit -
Nii klubivaldkonna sees kui ka laiemalt on oluline arutleda ja tegutseda selle nimel, et klubikultuur kestaks ka muutuvas maailmas.venus100elite / CC0 Public DomainKlubikultuur muutuste veerel
Klubid on osa linna identiteedist, kogukonnatunde kasvatamise paik. Elanikud ja külastajad saavad seal võimaluse loovaks eneseväljenduseks.
4 minutit -
Onu Bella lavaisiksus, muusika ja videod tekitavad 1990ndate ja praegusaja noortes täiesti erisuguseid mõtteid.VideokaaderPõlvkondade muusikaline mälu ja nostalgia
Minevikku pagemise peapõhjusena joonistus välja info üleküllus. Noored ütlevad, et praegune aeg on liiga kiire.
6 minutit -
Sügisel 50. eluaasta verstapostini jõudnud Siim Aimla tähistas „Jõulujazzil“ juubelit Estonian Dream Big Bandi kontserdiga, mille keskmes oli tema suurteos „21. sajandi bluus“.Siiri MänniTriksterite paraad
Tänavusel „Jõulujazzil“ sai kogeda oskuslikku stiilide sulatamist, aga ka teatraalsust, matkimist ja illusiooni loomist.
6 minutit -
Lavastuses „Genees“ istub mitmekülgne loovinsener Andrus Aaslaid ehk Laid mugavas pehmes tugitoolis laual kõrguva aparaadikuhja ees nagu Sherlock Holmes oma kabinetis, valmis tegelema järjekordse ajugümnastikat pakkuva kaasusega.Raul KellerAlguses oli siinusheli
Kuraator Maike Lond soovis lühilavastuste õhtul „SAAL3“ anda sõna saalile, mitte nii nagu harilikult teatrit tehakse, võttes sinna kaasa midagi juba olemasolevat.
5 minutit -
2024. aasta Vello Jürna nimelise lauljate konkursi finalistid olid Dragoș Andrei Ionel, Annaliis Viidebaum (II koht), Eleriin Müüripeal (III koht), Rael Rent (I koht), Marta Ojasoo ja Laura-Retti Laos.Raigo PajulaLaulmiskirg võib maksta elu
Varalahkunud tenori nimeline konkurss tuletab meelde, et tohutu anne võib saada hukatuseks.
6 minutit -
Pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas on Leedu intelligentsi, muusikute ja folkloristide huvi ukraina keele ja rahvamuusika vastu märkimisväärselt kasvanud. Sellise koostöö üks silmapaistvamaid tulemusi on Vilniuses loodud folklooriansambel Namõsto, mis esitab autentselt ukraina rahvalaule.NamõstoTrallitamisest ühislaulmiseni
Kirjandusmuuseumis peetud konverentsil käsitleti nii rootsi pillimänguviisi trallitamist kui ka mitmesuguseid rahvalauluga seotud traditsioone.
7 minutit -
Katariina Maria Kits-Reimal (viiul) ja Marcel Johannes Kits (tšello) on Eesti publiku mällu sööbinud telesaate klassikatähtedena, kellest on nüüdseks saanud väljakujunenud kunstnikud.Kaupo KikkasFookusest väljas
„Keelpillifookusel“ esitavad solistid ja ansamblid tavapärase repertuaari kõrval teoseid, mis nõuavad interpreetidelt keskmisest rohkem ja mida seetõttu kontserdilaval tihti ei kuule.
5 minutit -
Alvin Lucieri teos „Music for Solo Performer“ toimib kui fotonegatiiv, kus kõige valjemad helid tekivad siis, kui interpreedil (Vambola Krigul) õnnestub ennast kõige rohkem välja lülitada, ning vastavalt sellele kanduvad alfalained löökpillidele.Raul KellerKas keha on siis löökpill?
Frustreeritud vananemine, alfalained, perkussiivne ülakeha, võimendatud krõmpsutamised-kulinad, sapikivid ja eri tasandil mõttemängud rulasõidust.
4 minutit -
Mida kauem Lonitseera heli- ja sõnamaailmas viibida, seda suurem on soov Kaisa Kuslapuu ajus ringi tuhlata, et tema geniaalsusest osa saada.Gunnar Laak / Eesti KontsertÜks Lonitseera muusikaline võileib – jah, palun!
Lonitseera äsjased esinemised Eesti Kontserdi esindussaalides Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos laiendatud koosseisus VHK keelpilliorkestriga on vaid üks verstapost bändi eduloos.
4 minutit -
Tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann, mehed parimates aastates, andsid EMTA suures saalis kontserdi ning esitlesid plaati, kust leiab muu hulgas Heino Elleri kogu tšelloloomingu.Kaupo KikkasMeistrid laval
Laval tehti muusikat ega lobisetud ning kavalehel märgitud heliplaadi „The Estonian Cello“ esitlus piirdus võimalusega soetada enne kontserti või vaheajal plaat.
5 minutit -
Arnold Schönbergi koor (dirigent Erwin Ortner), mida hinnatakse täpsete ja kunstiliselt kõrgel taseme tõlgenduste järgi, esitas Laulasmaal mitmekülgse ja nõudliku, selgelt läbi mõeldud kava.Birgit PüveAdvendiaeg algas rahusõnumiga
Esimesel advendil Pärdi keskuses antud kontsert oli pühendatud kahe klassikalise muusika suurkuju, Arnold Schönbergi 150. ja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäevale.
4 minutit -
Oli värskendav, et Eesti Rahvusmeeskoor julgeb tähtpäevakontserdil olla vaba ja vahel ka vähem akadeemiline, kui publik on harjunud nägema.Gunnar Laak / Eesti KontsertKuidas kõlas november
Kuigi õues oli juba lõunast saati pime, oli kontserdisaalides soe ja hea ning novembrikuu kontsertidele tagasi mõeldes tulevad pähe sõnad „hubasus“ ja „siirus“.
4 minutit -
Helilooja Alisson Kruusmaa nendib, et balleti „Valgus maailma lõpust“ kirjutamise kõige suurem õppetund on teistega arvestamine: vajadusel tuleb teha muudatusi, et mahtuda teiste artistide ja loojate loomingusse.Kristi TüviBalleti loomine on nagu maratonijooks
Alisson Kruusmaa: „Heliloojana loodan, et minu muusika annab lugu piisavalt hästi edasi. Isegi siis, kui saalis olija sulgeb silmad ega vaata, mis laval toimub.“
5 minutit -
Heino Rannap 9. VI 1927 – 24. XI 2024
24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas.
Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga Viljandi Maagümnaasiumis. Igapäevaste koolitööde juurde kuulusid ka muusikaõpingud. Ta õppis klaverit Alma Arraku klassis, viiulit õpetas talle isa.
1945.…2 minutit -
Ansambel Ludens esitamas Arnold Schönbergi teost „Ood Napoleonile“Teet RaikOod Schönbergile
Tänavu jaanuaris tegevust alustanud ansambli Ludens ümber koondunud teotahtest tulvil muusikud on näidanud, et soovivad rinda pista just niisuguse repertuaariga, mille ees mõni teine tagasi kohkub.
4 minutit
