$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Nüüdseks on Savvas Karantziase missa kõlanud nii helilooja kui ka koori koduväljakul, kuid kahtlemata oleks huvitav seda kuulata mõnes teiseski paigas.
„Sound Plasma“ on Eestis festivali „Afekt“ kõrval ainus ettevõtmine, kus tuuakse kuulajani nn Euroopa nüüdismuusikat. On kahetsusväärne, et festival saab toetuseks naeruväärse summa.
Muinaslugu, mida muusikast ja selle ajaloost vestetakse, muutub pidevalt, sest see, kuidas ja mida olevikus tehakse, mõjutab nii minevikku kui ka tulevikku.
Eesti muusika nädal andis kuulajatele midagi erilist: põnevaid kohtumisi ja palju emotsioone, aga ka ainulaadse võimaluse heita pilk kodumaise muusika põhjatusse varasalve.
Theodor Singi soleerimisel kõlas Eestis esimest korda Henri Dutilleux’ tšellokontsert „Terve kauge maailm …“.
Oli uhke tunne küll ja mingi jõnkski käis südame alt läbi, kui öeldi, et õhtu on pühendatud Musiknation Estland’ile ehk siis eestlastele kui muusikarahvale.
On armas, et maailmas unikaalne koosseis Eesti Rahvusmeeskoor tähistas oma 80. tegevusaastat just Veljo Tormise märgilise teosega.
Eesti nüüdismuusika keskuses toimunud konverentsil „Tulevik läks meist mööda“ fookuses oli analoogtehnoloogial põhinevate helimasinate agentsus.
Professor ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja näitas ERSO ees soleerides, et pianistina saab olla suurepärases vormis ka õppeasutuse juhtimise kõrvalt.
Ensemble Auftakt tõi esmaettekandele Evelin Seppari nüüdistantsust ja Norra loodusest inspireeritud uudisteose „Turn“.
Tumult Ensemble, mille nimi lubab valju ja arusaamatut müra, teeb esimesi läbimõeldud samme ja lubab esitada teoseid, mida pole Eestis varem lauldud.
Festivali Tallinna osa kulminatsiooniks jäi ERSO õhtu, kus toodi esiettekandele Elis Halliku sümfoonia „Phos“ ja Monika Mattieseni „Ariadne aus Neanderthal“.
Ehk saab põletavast seesmisest vajadusest sündinud muusika kohta öelda, et millest ei saa rääkida, sellest tuleb luua muusikat. Aga kas sel on mõtet, kui keegi seda muusikat ei kuula?
„Kuu atlase“ helikeelt iseloomustab heakõlalisus, mida vürtsitavad impressionistlikud dissonantsikübemed.
Kontserdi „Küte“ eesmärk oli toetada ukraina sisepagulasi. Kohale tulnud rahvas ja muusikud tõestasid, et õnneks ei ole kaastundeväsimus eestlasi veel tabanud.
2019. aastal Tamperes peetud WOMEXist saadik on Eesti, Läti ja Leedu stend olnud kõrvuti ning nii ka sel aastal. See lõi taas tunde, et Baltimaad hoiavad kokku.
Muusikakuu kostitas publikut erakordselt rikkaliku kontserdivalikuga. Kava oli nii tihe, et mõnel õhtul oli valida koguni kuue-seitsme kontserdi vahel.
Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdil kõlanud teosed on kaks eriilmelist vaadet ärkamisele – ärkamise teekond inimese piiratud olemisest sügavamasse mõistmisse elu olemusest.
Ehala „Buratino“ on oluline teos, mis räägib universaalsetest ja inimlikest teemadest ning on eriti südamelähedane nooremale teatrirahvale. Ometi on alati põnev mängida ka midagi uut.
Selline festival oli vajalik kas või selleks, et tõsta naiste enesehinnangut – ning hinnangut naistele.
Olari Elts ja Aleksandr Melnikov moodustasid sellise tandemi, nagu oleks orkestri ees olnud kahe pea ja nelja käega dirigent, Melnikov vabal ajal vasaku käega õrnalt kaasa viipamas.
Ei meenu, et ükski külalisorkester oleks kunagi Eestisse tulnud meie solistiga. Ja seda tegi selle maailma kõrgeima kategooria Filharmooniaorkester Londonist.
Kuna just keele kaudu ollakse ühenduses maailmaga, on keel kohtumispaik ning inimene ka emakeele ja helikeele kohtumispaik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.