Pimedate ja vaegnägijate puhul on oluline olla näitlejatele võimalikult lähedal: nägemisjäägi korral on siis midagigi näha ja igal juhul on helid niimoodi mõjusamad.
Nii „Araabia öö“ lavakujundus, lugu kui ka lavastus tervikuna tõid silme ette pildi idamaisest maotaltsutajast, kelle vilepillimängu saatel kerib end korvist välja suur madu.
Räägitakse, et teater on kaduv kunst – kaob kohe ära. Kaob tõesti, kuid mitte päris kohe ja korraga, vaid vargsi ning mitmes jaos, jupi kaupa. Esimene imeline kadumine leiab aset iga mängukorraga: etendus on ainuline ja kui see läbi saab, siis teist täpselt samasugust ei tule enam kunagi, tee või tina. Järgmine kadumisetapp on lavastuse viimane etendus: kui lavastus teatri mängukavast maha läheb, jäävadki üksnes mälestused. Mälestustel on aga kombeks…
Romaani ja lavastuse tegevus toimub mingi riigi piiri ääres, maal vanaema juures, kuhu kaks poissi on suurlinnast ära saadetud, sest seal pole sõja tõttu enam midagi süüa.
Teatriskäigu teeb noorele keeruliseks kallis pilet, aga ka lavastuste hulgast valiku tegemise keerukus ja teatri teavitustöö sobimatus neile, kes vaatavad peamiselt filme ja seriaale või kuulavad muusikat.
Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige Kärt Tomingas.
Kärt Tomingas lõpetas 1985. aastal Keila I keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Luluna „Sünnipäevapeos“ (1990).
Aastatel 1990–1992 töötas Kärt Tomingas näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui ka Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes. Eesti…
Igal hommikul ärgatakse pilkaspimedas tühjuses tundega, et kõik tuled on kustunud. Igal hommikul peab uuesti välja mõtlema, kuidas tõsta jalg jala ette.
Tommi Korpela sügav ja kindel hääl moodustab enamiku tema Vatase rollist, mis on loodud õige nappide vahenditega – ta on algusest peale mõtlik mees.
Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ („Jäniksen vuosi“), autorid Arto Paasilinna ja Kristian Smeds, lavastaja Kristian Smeds, lavakunstnik Kati Lukka, kostüümikunstnik Auli Turtiainen, valgus- ja videokujundaja Ville Seppänen, lavastaja assistent Marta Aliide Jakovski. Mängivad Tommi Korpela, Heikki Pitkänen, Sari Puumalainen, Marja Salo ja Juha Varis. Esietendus…
Teater olla kaduv kunst. Iga viimane etendus on üksiti esimene, sest on ainus. Ja ometi on teatri pärisosa absoluutne olevik, kordumatu seiklus, ainuline rõõm ja oskus elada hetkes.
Aare Toikka: „Praegune aeg on selline, et meedia paiskab meie ümber, meisse ja meist läbi väga palju fragmente ja lõpetamata lugusid. Sellest tulenevalt on ka palju lõpuni mõtlemata mõtteid.“
Priit Strandbergi lavastuse teksti- ja traditsioonitruudus on see, mis võimaldab kontraste ning mille pärast saab Antigone tragöödias esile tulla see tõeliselt ürgne, inimlik ja ajatu.
Von Krahli teatris etenduv lavakunstikooli tudengite „Vahe aeg“ on küll ebaühtlane ja üritab eelmise lennu varjust pääseda, kuid süstib ka usku meie teatri võimekasse järelkasvu.
6. jaanuaril lahkus meie hulgast endine Endla teatri näitleja, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate liidu liige Margus Oopkaup.
Margus Oopkaup sündis Kuressaares 1959. aastal. Pärast 1977. aastal Kingissepa I keskkooli lõpetamist õppis ta mõnda aega Tallinna merekoolis ning alustas siis näitlejaõpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikoolis,…
Ivo Uukkivi ja Martin Kõivu duett on viimse detailini lihvitud, nende teineteisetaju tundlik ja paindlik ning arusaam tekstist sügavalt läbi tunnetatud.
Inglise näitekirjanik Ben Lewis: „Mõistan, miks populistlikud liikumised haavatavaid inimesi ligi tõmbavad. Need organisatsioonid tuginevad inimestega sideme loomisele, mitte niivõrd ideoloogiale.“
Elmo Nüganeni dramatiseering ja lavastus eeldab, et vaataja on romaani lugenud ning oma vaimusilmas pidevalt tegevuse ja tegelastega kaasas käib, juurde mõtleb ja – mis peamine – juurde tajub.
Olen sellest puudujäägist kaheksa aastat tagasi korra juba kirjutanud1, aga kuna olukord pole vahepeal muutunud, siis üritan uuesti. Teatriaasta 2024 on äsja leidnud oma otsa ning kaugel pole ka teatrikuu märts, kui tolle aasta parimatele pärjad pähe pannakse või täpsemalt: antakse pihku klaaskuul, Ivo…
Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.