Uudised

  • Eesti noorte teaduste akadeemia valis uue juhatuse

    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) valis uueks presidendiks TalTechi professori, 2021. aasta Eesti Vabariigi tehnikateaduste alase teaduspreemia laureaadi ja materjaliteadlase Maarja Grossbergi. Viieliikmelisse juhatusse valiti ka Tartu Ülikooli kaasprofessor ja arheokeemik Ester Oras, Tartu Ülikooli IT-õiguse teadur Helen Eenmaa, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia teadur Marju Raju ja TalTechi andmeteaduse dotsent Innar Liiv. Uus juhatus plaanib jätkuvalt seista noorteadlaste huvide eest, eriti selles, mis puudutab teadusrahastust ja karjääritrajektoori, panustada teaduse…
  • 2021. aasta Eesti folkloristika preemia sai Asta Õim

    Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
    Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.
    2021. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ koostamise eest. Laureaat on pika teadlaskarjääri vältel ühendanud keeleteaduse ja folkloristliku kujundkõne uurimise, mille tulemusel valminud väljaanne…
  • Müürilehe peatoimetajaks saab Aleksander Tsapov 

    Ajalehe Müürileht uueks peatoimetajaks valiti senine kultuuritoimetaja Aleksander Tsapov.
    Aleksander Tsapov on ajakirjanik ja kultuurikriitik, kes on viimased kolm aastat töötanud Müürilehe kultuuritoimetajana. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse- ja visuaalkultuuri instituudis ning Brasiilia Audiovisuaalses Instituudis. Enne Eestisse naasmist töötas ta Rio de Janeiros filmide ja telesarjade järeltöötluse produtsendina. „Müürilehe eesmärk on olla avatud platvorm, kuhu saavad koonduda värsked mõtted, kriitilised sissevaated, eetiline ajakirjandus ja põhjendatud usk parema maailma võimalikkusesse. Nüüdiskultuuri…
  • Eesti Kirjandusmuuseumi direktoriks valiti Tõnis Lukas

    19. mail valis Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjon Eesti Kirjandusmuuseumi uueks direktoriks Tõnis Lukase.
    Märtsis kuulutas Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu välja konkursi direktori ametikoha täitmiseks, kus asutuse juhi peamiste ülesannetena nähakse Eesti Kirjandusmuuseumi kujundamist nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks, mille roll on mõtestada humanitaarteaduste ja ühiskonna seoseid, säilitada ja uurida eesti kultuurivara ning olla humanitaarteadusliku uurimistöö ja digihumanitaaria üheks eestvedajaks Eestis.
    Konkursile laekus seitse avaldust; 19. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate ja nõukogu liitmetega kohtumisel…
  • J. V. Veski stipendium

    Pärast pikka pausi annab TÜ Sihtasutus tänavu taas välja J. V. Veski nimelist stipendiumi, vt https://sihtasutus.ut.ee/otsing?q=veski
    Johannes Voldemar Veski stipendium on asutatud tema tütre Asta Veski poolt 1995. aastal. Stipendiumiga toetatakse Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava eesti keele erialal õppivaid bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi. Stipendiumi saaja kuulutab Tartu Ülikooli sihtasutus välja J. V. Veski päeval (27. juunil) oma kodulehe kaudu aadressil sihtasutus.ut.ee.
    Varasemad stipendiaadid:
    2011. a. (450 eurot) Ann Metslang (Siimann)
    2009. a. (10…
  • Eesti muuseumi- ja kunstivaldkonna pöördumine seoses Riigikogu istungiga 03.05.2021

    Lugupeetud
    Riigikogu juhatus
    Riigikogu kultuurikomisjon
    Riigikogu fraktsioonid
    05.05.2021
    Avalik pöördumine Riigikogu juhatuse, kultuurikomisjoni ja fraktsioonide poole 
    Eesti muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajates tekitas sügavat muret 3. mail toimunud Riigikogu istung, kus rahvuskonservatiivsete erakondade initsiatiivil riigikogu ette kutsutud
    kultuuriminister pidi aru andma Kumu kunstimuuseumi näitusest „Erinevuste esteetika“.
    Demokraatlikus riigis ei saa ega tohi ette kirjutada, milliste teemadega kultuur tegeleb. Rahvusvahelises teadus-, kunsti- ja muuseumimaailmas on teemad, mida vaatab „Erinevuste
    esteetika“ – rassilised stereotüübid ja kolonialism – ammu akadeemilise ja ühiskondliku arutelu, kunsti- ja muuseuminäituste…
  • Konkurss Eri Klasi nimelisele stipendiumile

    Eesti Rahvuskultuuri Fond kuulutab välja konkursi Eri Klasi stipendiumile.
     Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond asutab oma kolmekümnenda tegevusaasta künnisel fondi nõukogu pikaajalise esimehe Eri Klasi (1939 – 2016) nimelise stipendiumi, mille välja andmist toetavad Eesti ettevõtjad.
    Eri Klasi stipendiumiga tunnustatakse eesti kultuuris, hariduses, spordis või teaduses tegutsevat isikut, kellele stipendium on ühelt poolt tunnustuseks senise töö eest, teiselt poolt aga innustus jätkuvaks pühendumiseks.
    Stipendium kuulutatakse välja igal aastal 7. juunil Eri Klasi sünniaastapäeval.
    Esimese stipendiumi…
  • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava üliõpilaste stipendium

    Kutsume üles kandideerima eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava üliõpilaste stipendiumile.
    Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi.
    Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja eelmise õppeaasta õppetulemuste väljavõte. Palume märkida saadetud failide nimes ka taotluse esitaja nimi ning esitada kõik dokumendid digiallkirjastatuna ühes ümbrikus.
    Taotlus tuleb saata hiljemalt 15. oktoobriks 2021 Emakeele Seltsi e-posti aadressile es@emakeeleselts.ee.
    Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele…
  • Käivitus V hõimurahvaste programm 

    Eesti Keele Instituut kuulutab V hõimurahvaste programmi raames välja kolm konkurssi: kultuuri- ja haridusprojektide taotlusvooru, teadus- ja arendusprojektide taotlusvooru ning Ilmapuu auhinna konkursi. 
    aprillil kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna V hõimurahvaste programmi „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027“. Käesolevast aastast korraldab programmi tegevust Eesti Keele Instituut.
    Riikliku programmi eesmärk on toetada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist ning arengut. Selleks panustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamisse teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning…
  • Tänasest saab leevendatud tingimustel loometoetusi taotleda

    Eilsest jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob 8,5 miljonit eurot lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi.
    „Koroonakriis on vabakutselised loovisikud pannud eriti keerulisse olukorda ning senine seadus ei olnud piisavalt paindlik, et neid aidata. Värske muudatus võimaldab loovisikuid täiendavalt 8,5 miljoni euroga toetada ning muudab taotlemise tingimused paindlikumaks. Loodetavasti aitab see rasketel aegadel leevendada muret sissetuleku pärast,“ põhjendas kultuuriminister Anneli Ott seadusmuudatuse olulisust.
    Olulisemad…
  • Tänasest on oodatud ettepanekud riigi kultuuristipendiumide määramiseks

    Kultuuriministeerium ootab alates tänasest, 12. aprillist ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud toetamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit suurusega 2300 eurot.
     „Kultuur areneb kõige paremini dialoogis ning igasugune rahaline tugi rahvusvahelise kogemuse sidumisel Eesti kultuuriruumiga on meiesugusele väikesele riigile tähtis. Seda seadusest tulenevat võimalust on alati aktiivselt kasutatud ja ta on kindlasti veelgi päevakajalisem nüüd, kui tihe rahvusvaheline…
  • Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu kuulutas välja konkursi direktori ametikoha täitmiseks

    23. märtsil otsustas Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu välja kuulutada konkursi direktori ametikoha täitmiseks alates 01. juunist.
    Direktori ülesanneteks on:
    • Kujundada Eesti Kirjandusmuuseum nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks, mille roll on mõtestada humanitaarteaduste ja ühiskonna seoseid, säilitada ja uurida eesti kultuurivara ning olla humanitaarteadusliku uurimistöö ja digihumanitaaria üheks eestvedajaks Eestis.
    • Seada selged sihid Eesti Kirjandusmuuseumi teadustööle ja arhiivindusele.
    • Luua uut ja edendada juba toimivat koostööd, mille kaudu Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arhiivitöö panustab…
  • Eesti loovisikute toimetuleku küsitlus – tule vasta 

    Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus

    SA Poliitikauuringute Keskus Praxis viib kultuuriministeeriumi tellimusel läbi uuringut  “Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus”.
    Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Projekti raames määratletakse ja kaardistatakse vabakutselised loovisikud, analüüsitakse nende toimetulekuviise ja sotsiaalseid garantiisid nelja erineva stsenaariumi lõikes. Vaadatakse ka laiemat pilti ning kaardistatakse sotsiaalsete tagatiste kättesaadavuse…
  • 2021. aasta noore vaataja teatripäeva sõnum Yvette Hardie’lt

     
    ASSITEJ International on seda päeva pühitsenud igal 20. märtsil alates 2001. aastast. 2012. aastast on päeva hüüdlauseks olnud „Vii laps teatrisse juba täna!“. Üleskutse eesmärk on olnud võimaldada lastele ja noortele paremat ligipääsu kunstile, juhtides tähelepanu just instantsidele ja inimestele, alates sponsorist kuni piletiostjani, kellest on noorte kunstini jõudmine ja kunstikogemus sõltuvuses.
    Ent tundub, et sel aastal me ei saa…
  • Selgunud on järgmised kultuurivaldkonna teema-aastad

    Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas kultuurivaldkonna teema-aastad järgnevaks kolmeks aastaks. 2022. aasta on pühendatud raamatukogudele, 2023. aastal võtab järje üle liikumisaasta ja 2024. aasta keskendub kultuurilisele mitmekesisusele.
     „Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises. Sellest ka selline teema-aasta valik. Raamatukogude roll muutub üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Samuti paneb aina suurenev…
  • Ettevõttenime võistlus “Ehe Eesti 2021”

    Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutavad 12. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2021”.
    Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub kuuendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
    Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2021 otselingil http://bit.ly/EheEesti2021. Võistluse tulemused…
  • Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade laureaadid

    Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2020. aasta loomingu eest.
    (Lisatud auhinnatud teoste Sirbis ilmunud arvustuse lingid.)
    PROOSA
    Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“
    LUULE
    Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“
    TÕLKEKIRJANDUS
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Triinu Tamm – Patrick Deville, „Katk ja koolera“; Nancy Huston, „Ingli märk“
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Jouko Vanhanen – Jaan Krossi „Maailma avastamise“ ja „Taevakivi“ tõlge soome keelde
    Mõttekirjanduse tõlge
    Ants Paikre – Lev Šestov,…
  • Vikerraadio e-etteütlus toimub 15. märtsil

    Vikerraadio tähistab emakeelepäeva e-etteütlusega, mis sel aastal toimub 15. märtsil algusega kell 10.25. Sissejuhatuseks saab läbi selle nädala teadmisi värskendada erinevate kaasavate tegevustega.
    E-etteütluse tekst loetakse Vikerraadio eetris ette 15. märtsil kell 10.25 ning see tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse aknasse. Aken avaneb esmaspäeva hommikul kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette mitu korda. ERR.ee portaali…
  • Kultuurivaldkonna – muusika, kunsti, etenduskunstide, muuseumite, rahvakultuuri, kirjanduse, filmi ja kino – ühine ettepanek kriisist väljumiseks

    Austatud Vabariigi Valitsus
    Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid.…
  • Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate

    Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase  Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust  vabariigis ja Põlva maakonnas,  annab Jakob  Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts  24. juulil  2021  Põlvas  30. korda  välja   Jakob Hurda  rahvuskultuuri auhinnad.
    Senised  laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe,…
  • Riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

    Riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

    Valitsus otsustas täna, 11. veebruaril, et 2021. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Eha Komissarov, Tiit Pääsuke ja Enn Säde. Spordi elutööpreemia laureaadid on Õnne Pollisinski ja Gunnar Paal. Valitsus tegi otsuse tuginedes kummagi valdkonna komisjonide ettepanekutele.
    Kultuuripreemiad
    Elutööpreemia laureaat, kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov on töötanud Eesti Kunstimuuseumis 1973. aastast, olles sel sajandil Kumu kunstimuuseumi programmi üks loojatest ning vedajatest. Ta on olnud…
  • Riigi teaduspreemiate laureaadid
    Professor Toomas-Andres Sulling ja emeriitprofessor Jüri Talvet.
    Fotod: PERH; Andres Tennus, TÜ

    Riigi teaduspreemiate laureaadid

    Vabariigi Valitsus kinnitas täna 2021. aasta riigi teaduspreemiate saajad.
    Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said meditsiinidoktor  professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet.
    Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:
    Gert Hütsi, Martti Raidal, Hardi Veermäe – täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest;
    Enn Lust, Alar…
  • Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Jüri Viikberg

    Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Jüri Viikberg

    Valitsus otsustas määrata riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.
    Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest „Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”.
    Jüri Viikbergi peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste…
  • EKI kutsub oskuskeele arendamiseks toetust taotlema

    Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavuse terminitöö konkursi. Terminikomisjonid saavad toetust taotleda nii selleks, et senist terminibaasi toimetada või täiendada, kui ka selleks, et koondada oma valdkonna terminivara uude baasi. Teadusorganisatsioone oodatakse esitama taotlusi terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursile.
    Konkursi üks eesmärk on toetada eri valdkondade terminikomisjone: asjatundjaid, kes pühendunult oma ala oskuskeelt edendavad. Töötamisvahendina pakub Eesti Keele Instituut…
Sirp