Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid. Sihtkapitali nimetatud žüriid hindasid 2020. aastal ilmunud teoseid üheksas kategoorias.
Kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Maarja Vaino selgitab, et tänavu tehti statuudis kolm muudatust: „Näitekirjandust hakatakse tunnustama kolmeaastase intervalliga, sest ühe aasta jooksul ei ilmu piisavat hulka algupärast näitekirjandust, et tekiks vajalikku konkurentsi. Muidugi on aastad erinevad, aga suurem valik tugevdab ka nomineeritud teoste staatust. Nii et järgmine näitekirjanduse preemia antakse välja aastal 2023.…
Alates tänasest saab esitada kandidaate Eesti Heliloojate Liidu (EHL) ja LHV algatatud preemiale „LHV uue heliloomingu Au-tasu“, mis tunnustab möödunud aastal esmaettekandele tulnud nüüdismuusika heliloomingu autoreid.
Stipendiumi eesmärk on väärtustada aktiivseid eesti heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. „LHV uue heliloomingu Au-tasule“ saavad kandideerida möödunud aastal maailmaesiettekandele tulnud teosed. Preemia antakse tänavu välja kuuendat korda. Varasemate preemia saajate seas on heliloojad Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür, Helena…
1. veebruaril istungi pidanud valimiskogu valis Tallinna Ülikooli rektoriks aastateks 2021–2026 filosoofia teeneka professori Tõnu Viigi.
Tõnu Viik sai valimiskogult 57 häält ning praegune teadusprorektor Katrin Niglas 36 häält. Uus rektor inaugureeritakse 17. mail. Kuni selle ajani juhib Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska.
Tõnu Viik kaitses doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas (USA) 2003. aastal. Tema uurimistöö on pühendatud kultuurisõlteliste tähenduseloome protsesside uurimisele ning uurimisvaldkonnad on fenomenoloogia ning kultuuriteooria ja filosoofia.
Eelmine…
Eesti Teatri Agentuur ootab uusi algupäraseid teatritekste alles alustavatelt kui ka juba kogenud kirjutajatelt ja teatrihuvilistelt. Näidenditele ei esitata pikkuse, žanri- ega teemapiiranguid. Võistlustöid hindab seitsmeliikmeline žürii ja võitjate vahel läheb jagamisele auhinnafond suuruses 8750 eurot.
Võistlustöid ootame 1. augustiks 2021 (saatmiskuupäev).
Võitjad kuulutatakse välja 2021. Aasta oktoobris.
Võistlustingimused:
* Võistlusele on oodatud algupärased näidendid; pikkuse, žanri- ega teemapiiranguid ei ole.
* Võistlustööd saata kolmes köitmata eksemplaris ning digitaalselt (muudetava failina e-postil heidi@teater.ee või postiga mälupulgal…
Täna algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).
L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.
Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodus – ja keskkonnateadustes, matemaatikas, füüsika-,…
2020. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
2020. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse…
Ajakirja Akadeemia kolleegium[1] valis möödunud aastal Akadeemias ilmunud esseede ja artiklite seast esiletõstmisvääriliseks järgmised kirjutised, mille autoritele langeb osaks au ja Akadeemia kuldlaureaadi staatus. Kategooriaid on neli ja igas kategoorias nimetati üks kuldlaureaat:
Andrus Tool “Wilhelm Dilthey, Karl Ernst von Baer ja eluteadused”, ilmunud Akadeemias nr 8 (universalia, toimetaja Jaan Kangilaski);
Ilmar Anvelt “Johannes Silvet – legendaarne leksikograaf”, ilmunud Akadeemias nr 4 (humaniora, toimetaja Mart Orav);
Üllar Peterson “Juudivastasus tänapäeva islamimaailmas”, ilmunud Akadeemias nr 12 (socialia,…
Riigi kultuuripreemiate komisjonile saabus tähtajaks, 10. jaanuariks 2021 kokku 88 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 41 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 47 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks.
Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Mati Sirkel – tõlkija ja literaat. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone;
Leo Rohlin – keraamik. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone;
Tiit Pääsuke – maalikunstnik. Esitajad Sihtasutus Kunstihoone, Kadri Mälk, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan-Eik…
Mullu 20. sünnipäeva tähistanud Ööülikool hakkab looma ka raamatusarja Ööülikooli Raamatukogu! Sarja esimene raamat “Vaimu paik”, mis põhineb Jaan Kaplinski loengutel, on toetamiseks üleval Hooandjas: https://www.hooandja.ee/projekt/ooulikooli-raamatukogu-i.
Ööülikoolist on saanud omamoodi vaimne allhoovus eesti kultuuriruumis. Lõpuks on võimalik kogunenud varamu ka kaante vahele saada. Esimese köite teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus “Kahekõne üle jõe”, mis on valminud spetsiaalselt selle raamatu jaoks – kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma…
Eesti Kunstnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel algab kunsti valdkonna arengukava kokkupanek. Arengukava koostamine on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja on sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Kava koostamisse on oodatud panustama teemaplokkidega (vt altpoolt) seotud eksperdid ning need on kaasarääkimiseks avatud kõigile.
2021. aasta esimeses pooles valmiv dokument kirjeldab valdkonna prioriteete ja probleeme ning koondab endas võimalikke lahendusi ning ühiseid tegevusi…
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum kuulutavad välja konkursi 2020. aasta Hendrik Sepa sõjaajaloopreemiale.
Preemia antakse parimale eelmisel, 2020. aastal ilmunud Eesti sõjaajalugu käsitlevale uurimusele. Preemia suurus on 3000 eurot ja selle võib statuudi kohaselt välja anda kahes osas – raamatupreemiana ja artiklipreemiana. Vääriliste tööde puudumisel võib preemia välja anda ühes osas või ka üldse välja andmata jätta.
Konkursile esitatud tööde hulgast valib 2020. aasta parima(d) sõjaajaloouurimuse(d) välja hindamiskomisjon, mille…
Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid 2021. aastaks.
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud:
Jaan Aarik
Talis Bachmann
Irina Belobrovtseva
Mihkel Kaljurand
Rein Laaneots
Viive Rosenberg
Jaan Sootak
Toomas Andreas Sulling
Jüri Talvet
Ene-Margit Tiit
Asta Õim
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
Arved Vain – Skeletilihase mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse biomehaaniliste parameetrite määramise müomeetrilise tehnoloogia leiutamine ning seadmete arendamine.
Aastapreemiate kandidaadid…
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon on kuulutanud välja ilukirjanduse tõlkevõistluse noortele tõlkijatele.
Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja kuni 30aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut. Võistlusel tõlgitakse neljast keelest: inglise, prantsuse, portugali ja hiina.
inglise tekst – Bryan Washington, „Katy“
prantsuse tekst – Laurent Binet, „La septième fonction de langage“
portugali tekst – José Eduardo Agualusa, „O Paraíso e Outros Infernos”
hiina tekst – Gao Xingjiian, „Língshān“
Tööde esitamise tähtaeg on 22. veebruar 2021.
Võistluse…
1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“
2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“
4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“
5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“
6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“
7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“
8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“
9. Tõnis Saarts, „Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.“
10. Ain Raal, Kristel Vilbaste „Eesti ravimtaimedest“
11. Aveliina Helm, „Aus ülevaade“
12. Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse…
Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
keeleteo nimetus…
Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda.
17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastust.
Euroopa kultuuri-…
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing alustavad 2021. aastal kunstikriitiku stipendiumi väljaandmist.
Link konkursile
Stipendiumile saab kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitab kandideerides kuue kuu tegevuskava, mida kohustub stipendiumi saades järgima. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri vorme ja formaate. Stipendiumi eesmärk on Eesti kunstikriitika arendamine, kunsti viimine laiema avalikkuseni ja kunstikriitiku ameti väärtustamine.
Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see antakse kahele kriitikule kuueks kuuks. Esimesed…
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Laura Toots (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Marko Mäetamm (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2019–2021) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga…
Selgunud on kirjanikupalga saajad aastateks 2021–2023. Valituks osutusid Veronika Kivisilla, Made Luiga (Mudlum), Kaur Riismaa, Lauri Sommer ja Jaanus Vaiksoo.
Kandidaate oli kokku 39. Komisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Janika Kronberg (Eesti Kirjanike Liit), Eeva Park (EKL), Indrek Koff (EKL) ja Tiit Aleksejev (EKL).
Kirjanikupalka hakati maksma 2016. aastal.
Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid 2021. aastal välja antavate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2021.
Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2020. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja kohaselt tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas.
Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus preemiat aga 2020. aasta…
Tänasel Eesti teaduste akdeemia üldkogul valiti kolm uut akadeemikut:
matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas Krista Fischer,
metsanduse valdkonnas Veiko Uri ja
teatrikunsti valdkonnas Elmo Nüganen.
2019. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 23-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 82 näituseasutuse info, mis asuvad Haapsalus, Jüris, Jõhvis, Karepal, Keila-Joal, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Türil, Valgas, Vana-Kasepääl, Varnjas, Vaskjalas, Viinistul, Viljandis, Võrus.
Võrreldes 2018. aastaga on statistikas kajastunud näitusemajadest tegevuse lõpetanud Brivibas galerii Valgas. Juurde on tulnud kaks suurt näituseasutust: Fotografiska Telliskivi Loomelinnakus ja Kai Kunstikeskus Noblessneri kvartalis. Fotografiska…
Selgunud on kokkuvõttevõistluse TUUM tulemused. Selleaastane võitja on Maarja Lutsar (I auhind – 250 eurot). Kolm teist auhinda (125 eurot) saavad Eneli Külaots, Ingrid Alla ja Ave Albert. Lisaks andis žürii Ingrid Allale ja Ave Albertile Hugo Treffneri Gümnaasiumist parima õpilase eriauhinnad (50 eurot). 25 parimat saavad diplomi ja iga osavõtja väljaprinditava osavõtutunnistuse.
Võistlusel tegi kaasa 106 osalejat. Seda oli vähem kui mullu, aga sama palju kui tunamullu. Tänavune tase oli žürii sõnul ühtlasem…
Rahvusooperi nõukogu valis teatri uueks peadirektoriks Ott Maateni. Rahvusooperi peadirektoriks kandideeris 18 inimest.
Nõukogu esimehe Ivari Ilja sõnul on Ott Maatenis harvaesineval moel ühendatud majanduslik ja muusika-alane kompetents. „Tema Pariisis lihvitud muusikaline kõrgharidus, professionaalse muusiku töökogemus ning hilisem pikaajaline tegutsemine nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia finants- ja haldusdirektorina kui erasektoris annab talle muusikateatri juhtimiseks vajaliku kompetentsi.“
Ilja toob välja, et Ott Maaten on edukalt juhtinud ka mitut keerukat ehitus- ja rekonstrueerimisprojekti. „Olukorras kus meie…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Raul Mee
Prof. Maarja Grossberg ning nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses.
Kollaaž: Brit Pavelson, kasutatud on Kristjan Raua teost "Inspiratsioon" (1927-1933).
